Ettevõtlusõppest on kujunenud Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasiumi õppurite lemmikaine

Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasium oli üks viiest üldhariduskoolist, kus katsetati eelmisel õppeaastal Edu ja Tegu raames valminud ühtseid ettevõtlusõppe ainekavasid gümnaasiumile. 

Ettevõtlusõppe populaarsus koolis on iga aastaga kasvanud ning selle arendamisele pööravad aina rohkem tähelepanu nii koolimeeskond kui õppijad ise. Gümnaasiumi direktor Merike Kaste ning majandus- ja ettevõtlusõpetaja Urmas Persidski selgitavad, milles seisneb trendi saladus. 

Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasiumis on õpilastel võimalik valida paljude valikainete moodulite vahel. Nende hulgas on eraldi majandusmoodul ning ettevõtlikkus- ja ettevõtlusmoodul. 

Majandusmoodul koosneb kuuest kursusest: 

10. klassis kaks kursust majandus ja ettevõtlusõpet, 

11. klassis kaks õpilasfirma kursust, mille käigus õpilased loovad reaalselt õpilasfirma 

12. klassis kursus "Isiklik rahandus ja rahvusvaheline majandus" 

Ettevõtlikkus- ja ettevõtlusmoodul pakub järgmisi kursusi: 

Läbi terve gümnaasiumi - "Ettevõtjad ja ettevõtlus", mille käigus külastavad tunde erinevad ettevõtjad ja teised edukad ning tuntud inimesed. 12. klassis lisandub kokkuvõttev seminaride osa. 

10. klassis kursus "Projektikirjutamise ABC "

11. klassis kaks kursust: "Kogukonnapraktika" ja "Enesemüümise kunst"

12. klassis kaks kursust: "Kuidas saada rikkaks?" ja "Ärieetika" 

Lisaks toetab ettevõtlusõpet inglise keele moodulis pakutav kursus "Inglise ärikeel". 

Nii majandusmoodul kui ettevõtlikkus- ja ettevõtlusmoodul on osutunud õpilaste seas ääretult populaarseks. Grupid on alati täitunud, mõnel aastal on avatud koguni kaks gruppi ning grupis on rohkem kui 24 õpilast. 

Noored teevad ise enda õppimise huvitavaks 

Rääkides ettevõtlusõppega seotud õppeprojektidest, toob Urmas Persidski esile kooli hea traditsioonina erinevate külalisõpetajate kutsumise koolitundidesse. Sageli on nendeks ettevõtjad, kultuuriinimesed, poliitikud või muul alal edu saavutanud inimesed. „Kasutame nii „Tagasi kooli“ programmi kui isiklikke kontakte. Samuti on saanud tavapäraseks, et õpilased ise kutsuvad enda jaoks olulisi ettevõtlikke inimesi esinema,“ räägib Persidski. „Selleks ei ole eraldi tunniressurssi, oleme võimalikult paindlikud kõigi esinejatega arvestades. Edukaks on osutunud ka meie õpilasfirmad. Kooli nelja ja poole tegutsemisaasta jooksul on meie õpilasfirmad kolmel korral jõudnud võistluse „Eesti parim õpilasfirma“ finalistide hulka. 2017. aasta Edu ja Tegu tunnustuse aasta ettevõtlik õppur pälvis meie gümnasist Marten Soeson.“ 

KJPG aasta ettevõtlik õppur 2017 Marten Soeson
Foto: erakogu, kasutamine autori loal

Sel õppeaastal käivitati projekt, kus majandusmooduli õpilased läbivad ettevõtlusalase praktika Marjamaa talus. „Loodame, et sellest kujuneb pikaajaline koostöö ja traditsioon,“ nendib Persidski. 

Direktor Merike Kaste lisab, et ettevõtlikkust toetab ka kooli uurimis- ja praktiliste tööde süsteem. „Paljud õpilased korraldavad praktilise tööna ürituse koolis. Nii näiteks toimus meil saade „Su nägu kõlab tuttavalt“ koos filmimise ja ülekandega, Petersoni etenduste ja filmide festival, Petersoni stendide loomine, koolisisesed võistlused ja muudki. Ettevõtlikkusele aitavad kaasa õppekäigud, kus õpilased näevad ja kogevad igapäevast töö- ja majanduselu. Näiteks Viru kaevanduse, ETV ning BBC, USA sõjalaeva külastamine,“ toob Kaste näiteid kooli silmaringi avardavast ja noortele kogemusi pakkuvast igapäevaõppest. 

Praktiliste oskuste arendamise vajadus suurendab ettevõtlusõppe mahtu 

Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasium osales ettevõtlusõppe programmi Edu ja Tegu raames väljatöötatud gümnaasiumi valikkursuse „Ettevõtlusõpetus“ piloteerimises 2017. - 2018. õppeaastal. Valikkursust „Ettevõtlusõpetus” piloteeriti 10. klassiga. Kursus jagunes enam-vähem võrdselt nelja õppeteema vahel – ettevõtluskeskkond, ettevõtte alustamine, turg ja turundus ning finantsid. Kursuse soovituslik pikkus oli 35 tundi. Kursusega kaasnes ka nn „tööriistakast” ehk metoodilised võtted ja soovitused erinevate teemade läbimiseks. „Üsna pea sai selgeks, et soovime ettevõtlusõpetust oma gümnaasiumis pakkuda veelgi põhjalikumalt kui 35 tundi. Lisaks etteantud teemadele vajame veel aega auditooriumiväliste tundide läbiviimiseks, sh näiteks ettevõtete külastamine, turu-uuringute läbiviimine, intervjuud ettevõtjatega, kodukoha ettevõtete kaardistamine ja muud tegevused. "Kuna meie koolis oli võimalik ettevõtlusõppe mahu suurendamine, siis jagasin teemad kahe kursuse peale, kokku 70 tundi. Lisaks on meie õpilastel võimalik kinnistada oma 10. klassis saadud teoreetilisi teadmisi praktilise õpilasfirma loomisega 11. klassis,“ tutvustas Persidski põhjalikku ettevõtlusõpetuse ainekava rakendamise süsteemi. Ainekava saabki iga kool kohaldada sobivalt. 

Seega soovib Urmas oma õpilastega käsitleda eelpoolnimetatud neljale teemale lisaks veel viiendana ettevõtte alustamist ja juhtimist. „Olen sageli õpilasfirmade juhendamisel täheldanud, et firma suudetakse asutada üsna lihtsalt, kuid kõige suurem probleem tekib meeskonnatöö ja juhtimisega. Seal paljud õpilasfirmad ka ebaõnnestuvad. Juhtimisprobleeme on ka õpilasfirmade liikmed ise kõige suurema probleemkohana välja toonud - ei osata eesmärke püstitada ja saavutada, puudub aja- ja iseenda juhtimise oskus, rääkimata organisatsiooni juhtimisest ja otsuste langetamise oskusest. Seetõttu soovime ettevõtte juhtimise teema all käsitleda alateemasid nagu organisatsiooni juhtimine, strateegiline juhtimine, missioon, visioon, eesmärkide püstitamine ja saavutamine,“ räägib ta kooli ettevõtlusõppe tulevikuplaanidest. 

Õpilasfirma S.A.K.S kohtumas peaminister Jüri Ratasega
Foto: erakogu, kasutamine autori loal

Piloteerimise kogemust hindab Urmas Persidski positiivselt ning jagab majandus- ja ettevõtlusõpetajana oma heameelt, et Edu ja Tegu programm sai teoks. „Suur abi oli metoodilistest soovitustest, sest õpetajad on ammu oodanud metoodilisi abivahendeid tundide läbiviimiseks. Isiklikult tundsin suurt huvi täiendkoolituste vastu, mida pakkusid Tallinna ja Tartu Ülikool ning Sihtasutus Innove. Sain koolitustelt tänuväärset teadmiste- ja metoodikaalast täiendust, et ainetunde atraktiivsemaks muuta. Loodan, et suutsin ja suudan ka edaspidi tänu sellele oma tunde õpilaste jaoks muuta huvitavamaks ja mitmekesisemaks,“ räägib Persidski. 

Konkurentsivõime tagavad praktiline haridus ja kogukonna kaasatus

Mõeldes üldiselt hariduse suundadele, et toetada paremini noorte konkurentsivõimet nii tööturul kui elus, peab Persidski oluliseks õppe praktilisemaks muutumist. 

„Rohkem peab olema koostööd ettevõtjatega, ettevõtete külastamist ja reaalset praktikat ettevõtetes,“ nendib ta. Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasiumis külastavad tunde ettevõtjad, lisaks on õppega seotud koostööprojekt Marjamaa taluga. Õpilasfirma, mis annab väga palju praktilist tootearenduse, turunduse, müügitöö, raamatupidamise ja meeskonnatöö kogemust, on muutumas üha populaarsemaks. Ettevalmistus tööeluks on ka inglise ärikeele tunnid ettevõtetes ning ettevõtlusmooduli õpilased on igal aastal külastanud ka Sparki ja Ettevõtlusküla programme. Ettevõtlikkuse arendamine läbib gümnaasiumis kogu õppekava ja on kindlalt üks prioriteetidest. Koolil on aktiivne õpilasesindus, õpilased ise korraldavad koolisiseseid üritusi, suhtlevad võimalike sponsoritega. Plaanis on jätkata olemasolevate moodulitega ja teha veelgi tihedamat koostööd ettevõtjatega ning muuta ettevõtlusõpet praktilisemaks. „Usume, et see kõik valmistab noori ette tuleviku tööelus edukaks hakkamasaamiseks,“ on Persidski optimistlik. 


Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasium

Hea õpetaja ja koolijuht! 

Tutvu ettevõtlusõppe rakendamise ning ettevõtlikkuspädevuse arendamise tugimaterjalidega nii põhikoolile, gümnaasiumile kui ka teistele haridustasemetele ja -liikidele www.ettevõtlusõpe.ee/metoodika  

Lisaks – hangi ideid, kuidas kaasata ettevõtjaid õppesse - Ettevõtete ja koolide koostöö heade praktikate kogumik

Tundides kasutamiseks on tehtud inspireerivad ja häid soovitusi jagavad videointervjuud ettevõtjatega