kolmapäev, 30. november 2022

Girl Power projekt - noorte ettevõtlikkuse toetaja

Girl Poweri projekt algas noorte jaoks 18 kuud tagasi ning selle aja jooksul II lendu noori osalenud erinevatel kohtumistel nii Lätis kui Eestis. Projekti eesmärgiks oli 15-18-aastaste tüdrukute ettevõtlikkuse edendamine. Projekti tulemusena valmis digitaalne õppekeskkond ja 30-tunnine õppemoodul. Õppemooduli loomiseks ja testimiseks toimusid projekti raames kahe lennu õpilastele nii riigisisesed kui rahvusvahelised sündmused: ava- ja lõpuseminarid, töötoad ideede genereerimiseks ja sõelumiseks, piiriülesed häkatonid meeskondade loomiseks ja ideede arendamiseks, meeskonnatöö koolitused rahvusvahelistele õpilastiimidele prototüüpimise, müügi & turunduse ning pitchimise teemal.  

Õpilased ja õpetajad novembris toimunud lõpuseminaril kogemusi jagamas
Foto autor: Ardo Rohtla


Projekti raames moodustati kahe lennu peale kokku 20 rahvusvahelist õpilastiimi, mis tegid läbi protsessi ideede genereerimisest prototüüpide loomiseni. Tiime toetasid õpetajad, ettevõtjatest mentorid, eksperdid ja projektimeeskond. Eesti koolidest osalesid projektis Tartu Miina Härma Gümnaasium, Pärnu Ühisgümnaasium ning Viljandi Gümnaasium. Tegevusi Eestis koordineeris Tartu Ülikooli haridusinnovatsiooni keskus, projekti juhtpartneriks oli Latvian University of Life Sciences and Technologies.

Girl Power projekti tegevusi rahastas Kesk-Läänemere piiriülese koostöö programm. 

Ideede genereerimise töötoas, külas Marilin Berg.
Foto: Ardo Rohtla


Milliste ootustega programmiga liitusid?

“Sa ei pea olema suurepärane, et alustada. Küll aga pead sa alustama, et olla suurepärane.” (Zig Ziglar)

Uurisime noortelt milliste ootustega nad projekti tulid. Mia Faster Miina Härma Gümnaasiumist tõdes et, kui õpetaja klassi ees esimest korda projektist rääkis, tekkis tal selle vastu üsna suur huvi, aga miski hoidis teda liitumisel tagasi. Ta pani endale kalendrisse meeldetuletuse, et projektis osalemise üle pikemalt mõtleks, aga lükkas seda meeldetuletust siiski veel paar nädalat edasi, kuni viimaks mõistis, et kui see mõte juba nii pikalt teda kummitanud on, ei saa ta enam projektiga liitumist edasi lükata. Projekti jooksul tõdes ta  korduvalt, et kui midagi tundub algul hirmutav, aga samas põnev, siis asu kohe tegutsema, et mitte endale rumalaid vabandusi välja mõelda. 

Kirke Heinsalu ja Triine Tähe Pärnu Ühisgümnaasiumist leidsid aga, et kuigi nad ei osanudki alguses midagi väga oodata, lootsid nad laiendada oma silmaringi ja tutvusringkonda, teades, et tegu on rahvusvahelise projektiga. Lisaks tahtsid nad arendada enda inglise keele oskust ning täiendada ettevõtlus- ja juhtimisalaseid teadmisi. Nüüd, projekti lõppedes leidsid noored, et algsed ootused said täidetud ning lisandus suur hulk uusi teadmisi ja kogemusi, milles kindlasti kasu ka tulevikus. 


Mida tiimitöös kogesin ja milliseid nippe teistele jagan?

“Koos tulemine on algus. Koos hoidmine on edasiminek. Koos töötamine on edu.” (Henry Ford)

Meeskonnatöö on väga oluline komponent äriideede õnnestumiseks. Noored töötasid  projektiperioodi jooksul rahvusvahelistes meeskondades ning kohati osutus see keerulisemaks kui algselt võis arvata. Kõige keerulisemaks pooleks oli eelkõige see, et noorte kohtumiste vahele jäi tihti pikk aeg ja grupitöö üles soojendamine võttis iga kord oma aja. Vahel juhtus ka seda, et meeskonda oli lisandunud ootamatult uusi liikmeid, mis aga grupiprotsesside mõttes tähendas taaskord otsast alustamist. Noored said aga vaatamata sellele väga hästi hakkama. Mia kirjeldas oma meeskonnas toimunut järgnevalt: “Algul oli keeruline loositud tiimikaaslastega täita kõikide osapoolte soovid, seega tuli teha tiimi liikmete osas korrektuure. Õnneks sattusid lõpuks minu tiimikaaslasteks minuga samal lainepikkusel olevad tüdrukud - muuseas kolm neist olid enne projekti minu jaoks täiesti võõrad. Seda üllatavam oli, et meie koostöö sujus lausa suurepäraselt - me innustasime üksteist ja jõudsime läbi ajurünnakute ideeni, mis meid kõiki kõnetas. Selleks oli mobiilirakendus ShopLy (mobiilirakendus, mis aitab sul teha kiiresti ja läbimõeldult parimaid oste nii loodust, enda aega kui ka närve säästes). Tänaseks päevaks on sarnane äpp juba loodud, mis tõestab, et kui ise oma ideed ellu ei vii, teeb seda keegi teine. Aga lahe mõelda, et meie mõte oli päriselt teostatav ja samale mõttele tulid ka suurfirmade omanikud.” Triine ja Kirke tõid omalt poolt välja, et kuigi meeskonnatööd esines alguses mõningaid probleeme näiteks ka keelebarjääri tõttu, mis vahel takistas mõtete ja ideede väljendamist, kuid kõik probleemid on ületatavad. Noorte sõnul on hea meeskonnas jagada omavahel ülesanded, siis on kõikidel selgem arusaam oma rollist meeskonnas.

Viimasel kohtumisel koostati tiimitööna soovituste nimekiri teistele noortele, mis võiks olla eduka meeskonnatöö aluseks.

# Eduka meeskonnatöö reeglid:

  • olge ülimalt avatud meeltega
  • kuulake üksteist ja kõiki tiimiliikmeid
  • hoidke häid suhteid ja usaldust grupis
  • olge julged ning ärge kartke ideid jagada
  • olge lugupidavad kõikide tiimiliikmete suhtes
  • suhelge julgelt ning leidke koos lahendusi
  • jagage oma mõtteid, sest iga välja öeldud mõte võib olla aluseks veelgi paremale järgmisele ideele
  • tundke meeskonnatööst rõõmu :)


Kust ja kellelt ammutada inspiratsiooni?

"Kõige olulisem on proovida inimesi inspireerida, et nad saaksid olla suurepärased asjades, mida teevad." (Kobe Bryant)

Girl Poweri projektis kasutati kohtumistel ka erinevaid esinejaid, et rikastada noorte maailmapilti ning kuulata inspireerivaid inimesi erinevatelt elualadelt. Nii käisid erinevate kohtumiste raames kogemusi jagamas erinevate valdkondade naisettevõtjad. Avaseminaril intervjueeris Ülly Enn Vivita loovuskiirendi ja Tech Sisters kaasasutajat Mari-Liis Lind`i, Change Makers Akadeemia tiimiliiget Merili Ginterit, disainer Kairi Lentsiust ning CareMate asutajat Marion Tederit. Ideede genereerimise töötoas saime kuulda kogemuslugusid Others kaubamärgi looja ja seni noorim Ajujahi võitja Marilin Bergilt, Ingel limpside tootjalt Inger Udeküllilt ning Kati Oravalt, kes tuntud kui haridusinnovaator ja visuaalne praktik. Üllatuskülalisena jagas mõtted Valerie Kyolaba, kes on MTÜ Mondo haridusprogrammi koordinaator Ugandas. Intervjuud ettevõtjatega salvestati ning need on huvilistele Youtube`is kättesaadavad. 

Ideede hindamise töötoas jagas häid nippe Errit Kuldkepp, prototüüpimise töötoas Meelis Brikker ning pitchimise töötoas aitas tiimidel liftikõnesid kokku panna pikaajalise kogemusega koolitaja Harald Lepisk. Pitchimise töötoas oli noortel võimalus stuudio simulatsioonis ja kaamerate all end proovile panna ka intervjueeritava rollis, kus noortega vestles ERRi saatejuht Mirjam Mõttus. Pooleteise aasta jooksul saadi osa lisaks nimetatutele veel paljudest kohtumistest ka Läti ettevõtjatega. Osalejate sõnul andsid need kohtumised ja kogemuslood neile juurde julgust oma ideedega edasi minna, olla veelgi loovam ja julgem lahendustes ning selgeks saadi ka see, et ebaõnnestumine on ennekõike uus võimalus midagi senisest veelgi paremini teha. 


Mida projektist tulevikuks kaasa saadi?

“Igasugune ettevõtmine sisaldab endas riski, kuid see on märksa väiksem, kui tegevusetusest tulenev risk. “ (John F. Kennedy)

Projekti oluliseks osaks oli loomulikult ka noorte endi panus ja soov pakutud programmist võimalikult palju kasu saada. Öeldakse ju, et sa saad igast projektist täpselt nii palju, kui sa ise panustad. 

Erinevates projektides osalemine loob noortele eelise tööturule sisenemiseks. Noored kirjeldasid oma projektikogemust järgnevalt. Mia: “Projektis osalemine julgustas kindlasti olema ettevõtlikum ja igast võimalusest kinni haarama. Kunagi ei tea, milleks saadud kogemused olulised võivad olla. Kuigi meie GirlPower projekti raames loodud firmad olid meile vaid katsetuseks ja õppimiseks, olen kindel, et igal osalenud tüdrukul on mõni äriidee, mille elluviimisele on ta nüüd sammukese lähemal. Näiteks mina kavatsen kindlasti tulevikus oma ettevõtte luua!” 

Triine ja Kirke: “GirlPoweri projekti üks väljakutsetest, millega me kõik silmitsi seisime, oli mugavustsoonist välja astumine oma ideid teiste ees esitledes. Ühest küljest pani see proovile meie avaliku esinemise oskuse, kuid teisest küljest pidime me ennast väljendama inglise keeles ja see oli kohati päris suur väljakutse. Rääkida ettevõtlusest ja äriideedest võõras keeles. Kuid me usume, et GirlPoweri projektis õpitud oskusi läheb meil vaja tulevikus peaaegu igas valdkonnas ning kindlasti on see kasuks ka edasistes õpingutes ja tööelus.” Noored leidsid ühiselt, et projektis saadud kogemused õpetasid neid ka enda tugevamaid ja nõrgemaid külgi nägema ning neid oskuslikult kasutada ka karjääriteekonnal valikuid tehes. 

Prototüüpimise töötuba Pärnu Kunstide Koolis.
Foto: TÜ haridusinnovatsiooni keskus


Kogemusi jagasid:

Mia Faster, Tartu Miina Härma Gümnaasium

Kirke Heinsalu ja Triine Tähe, Pärnu Ühisgümnaasium

Rohkem infot projekti kohta: https://www.facebook.com/GirlPowerCentralBaltic 

esmaspäev, 14. november 2022

Tartu Ülikooli eetikakeskuse hea kooli ja hea lasteaia võrgustik

Hea kooli ja hea lasteaia võrgustikku kuuluvad koolid ja lasteaiad, kes on osalenud Tartu Ülikooli eetikakeskuse iga-aastases tunnustusprogrammis „Hea kool kui väärtuspõhine kool“ ja „Hea lasteaed kui väärtuspõhine lasteaed“. Võrgustikuga saavad liituda kõik Eesti koolid ja lasteaiad, kes tunnustusprogrammi läbides seljatavad esimesed sammud oma organisatsiooni väärtusarenduse analüüsi teekonnal.


Mida pakub koolile ja lasteaiale tunnustusprogrammis osalemine?

Tartu Ülikooli eetikakeskus on pakkunud koolidele ja lasteaedadele nii väärtusarenduse kui ka väärtuskasvatuse alast tuge alates 2009. aastast riikliku programmi „Eesti ühiskonna väärtusarendus“ ja selle jätkuprogrammide kaudu, mida toetab Haridus- ja Teadusministeerium. Väärtusprogrammi läbi aasta vältava tegevusena leiab iga-aastaselt aset koolidele ja lasteaedadele mõeldud tunnustusprogramm, mille käigus tehtud väärtuspõhise eneseanalüüsi fookuses on kooli- ja lasteaiaelu väärtused, peamised tegevusvaldkonnad või erinevate hea kooli ja lasteaia osapoolte roll ja vastutus. Tunnustusprogrammides osalemine aitab kooli- ja lasteaiaperel toetatud eneseanalüüsi ja nõustamise abil leida oma tugevused, omapära, arenguvõimalused ja -fookuse. Oluline on haridusasutuste endi soov oma tegevust analüüsida ning mõtestada: seada uusi eesmärke, panna tähele, kuidas saaks paremini, ja kavandada edasisi tegevusi. Kokkuvõtvalt, tunnustusprogramm võimaldab koolil ja lasteaial arendada nii oma meeskonna väärtusarenduse alast pädevust ja tõenduspõhise eneseanalüüsi võimekust, aga ka jagada oma kooli ja lasteaia parimaid praktikaid laiemalt, näiteks võrgustiku ühisürituste ja Tartu Ülikooli eetikakeskuse heade praktikate andmebaasi kaudu.   


Milline on tunnustusprogrammi teekond kooli ja lasteaia jaoks?

Hea kooli ja hea lasteaia tunnustusprogrammidesse kandideerimine algab varakevadel, märtsis. Uued liitujad peavad enne programmi kandideerimist väärtusarendusega teretutvust tegema e-kursuste kaudu, mis annavad baasteadmisi nii väärtusarendusest kui ka kooli või lasteaia väärtusarenduse analüüsist. Programmi pääsenud koolid ja lasteaiad alustavad oma väärtusarenduse analüüsi teekonda analüüsifookuse valimisest. Analüüsifookuse valimisel on koolidele ja lasteaedadele abiks Tartu Ülikooli eetikakeskuse hea kooli ja hea lasteaia mudel, aga ka agendipõhist eneseanalüüsi võimaldavad klassijuhataja mudel ja peagi loodav rühmaõpetaja mudel. Eneseanalüüsi koostamist ja kirjutamist abistavad protsessis võrgustiku koolitused, milles keskendutakse teemadele, mis aitavad analüüsi kirjutada, näiteks eesmärkide püstitamine või sobivate andmekogumismeetodite valimine. Ükski kool ja lasteaed pole oma väärtusarenduse analüüsi kirjutades üksi – eneseanalüüsi kirjutamise ajal toetavad neid Kriitilised sõbrad ehk Tartu Ülikooli eetikakeskuse väärtusarenduse nõustajad, kes pakuvad protsessis igakülgset tuge veebinõustamiste, kirjaliku tagasiside ja kohtvisiitide kaudu. Tunnustusprogrammi teekond kulmineerub hea kooli ja hea lasteaia võrgustiku tunnustusüritusega, millel jagatakse hea kooli ja hea lasteaia märgiseid ning kuulutatakse välja väärtuskasvatuse kooli ja lasteaia karikasaajad. 

Tunnustusprogrammi „Hea kool kui väärtuspõhine kool 2021“
ja „Hea lasteaed kui väärtuspõhine lasteaed 2021“ tunnustusüritus.
Autor: Õnne Allaje-Kukk 

Aasta tippsündmused:

Tartu Ülikooli eetikakeskuse 15. väärtuskasvatuse konverents.
Autor: Kertu Rajando 

----

Mida on võrgustikuga liitumine andnud haridusasutusele?

Hea kooli eksperdi, Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi direktor Erli Aasamets ütles, et otsus tunnustusprogrammiga liituda oli tingitud vajadusest saada tervikpilt oma kooli vajadustest:

„Miks eetikakeskuse programm kõnetas: see on laiem kui lihtsalt sisehindamine, Innove rahuloluküsitlused või õppeaastat kokkuvõttev analüüs järgmise aasta tööplaani koostamiseks. Programmi aspektide valik pani mõtlema, millistele hea kooli aspektidele tähelepanu koondada. See oli ahhaa-elamus: on olemas programm, mis esitab väljakutse analüüsida kooli kui organisatsiooni. /…/ Erinevaid tunnustusprogramme on vabariigis kümneid. Tavaliselt on need enese presenteerimiseks ja oma eduloo kirjeldamiseks. Aga selliseid, mis paneksid su proovile, eriti ei ole, just kooli juhtkonna jaoks.“

Kilingi-Nõmme Gümnaasium osales tunnustusprogrammis esmakordselt 2016. aastal. Nagu paljud teised hea kooli ja hea lasteaia võrgustiku liikmed jätkas ka nende kool tunnustusprogrammi raames eneseanalüüside kirjutamist ja väärtusarenduse analüüsi oskuste arendamist. Aasamets toob välja, et iga tunnustusprogrammis osaletud aasta pakkus ahhaa-elamusi, olgu see näiteks juhtimisotsuste mõju teadvustamine, oma kooli tugevuste ja kitsaskohtade märkamine aga väärtusarenduse eneseanalüüsi protsessis leitu rakendamine kõige muu olulise – näiteks arengukava, üldtööplaani ja sisehindamise kasuks. 2019. aastal pälvis Kilingi-Nõmme Gümnaasium Tartu Ülikooli eetikakeskuse hea kooli kõrgeima tunnustuse ehk „Hea kooli eksperdi“ tiitli. See tähendab, et kool on oma tegevustes järjepidevalt pidanud oluliseks süsteemset väärtusarendust, pöörates tähelepanu nii õpilaste kui kooli töötajate individuaalse arengu toetamisele koostöös eri osapooltega. Oma kooli kogemusele toetuvalt tõstab Aasamets esile tunnustusprogrammi kasu ühise väärtusruumi loomiseks, aga ka väärtusarenduse analüüsi protsessi, mis aitab koolil arengufookused leida ja neid paremini analüüsima õppida: „Kui me hakkasime hea kooli programmi töid kirjutama ja ette antud aspekte analüüsima, pani see mõtlema, kui kaugele me tahame jõuda, kui kiiresti ja miks. Tegelikult toetasid just hea kooli aspektid, mida mudel ette andis, kooli vajaduste ja võimaliku perspektiivi selgimist. /…/ Me oleme eneseanalüüsi ja -refleksiooni abil jõudnud niisuguste väärtusteni, mis kõnetavad kogukonda, sobivad meie vanemate, laste ja ka õpetajate hoiakutega.“

---

Hea lasteaia edendaja, Tallinna Kelmiküla lasteaia psühholoog Karmen Palts ja direktor Riina Läll leiavad, et tunnustusprogrammis tehtud väärtusarenduse eneseanalüüs on kasulik oma lasteaia tegevuste mõtestamiseks, tugevuste ja arenduskohtade väljaselgitamiseks:

„Väärtusarenduse alane eneseanalüüs on lasteaiale proovikivi, sest märgatavaks saavad ka need valdkonnad, teemad, situatsioonid, mida esmapilgul ehk veidi tahaplaanile tõugata tahaks.“

2021. aastal pälvis Kelmiküla lasteaed „Hea lasteaia edendaja“ tiitli, saades tunnustuse lapsekesksete tegevuste uurimise ja analüüsimise ning väärtuspõhise lasteaia- ja koostöökultuuri arendamise eest. Palts ja Läll toovad välja, et ühised väärtused erinevate lasteaiapere osapoolte vahel ongi see, mis aitab fookust hoida kõige olulisemal ülesandel ehk iga lapse arengu igakülgsel toetamisel: "Lasteaias on mitmesuguseid huvigruppe – lapsed, lapsevanemad, töötajad, ja kõik need inimesed on erinevate ootuste ja teadmistega. Selleks, et lasteaed saaks teha seda, milleks ta on loodud, ehk aidata ja toetada last tema elu olulisematel aastatel, neil aastatel, kus pannakse alused sotsiaalsetele, akadeemilistele ja emotsionaalsetele oskustele ning tegelikult ka väärtustele, peavad last ümbritsevad inimesed suutma mõista ja tegutseda kindlate eesmärkide ja arusaamade järgi, lähtudes lapse vajadustest ja tema kujunevast isiksusest. Just sellepärast on väärtuste teema laiemalt – väärtuste teadvustamine, nende üle arutlemine ja tegutsemisel väärtustest lähtumine – olulised. Väärtusarenduse alane eneseanalüüs aitab igapäevaseid tegemisi organiseerides ja igapäevast tegutsemist korraldades hoida tähelepanu olulistel märksõnadel ja teemadel, mida väärtused endas kannavad.“


Pikemalt saab usutlust Erli Aasametsa, Karmen Paltsi ja Riina Lälliga lugeda Tartu Ülikooli eetikakeskuse raamatust Väärtusarenduse analüüs edasijõudnutele (2021)

Allikas: Harro-Loit, H.; Hirsnik, H.; Kõnnusaar, T.; Nummert, M-L.; Parder, M-L.; Punnar, N.; Sutrop, M. (2021). Väärtusarenduse analüüs edasijõudnutele. Käsiraamat koolidele ja lasteaedadele. Tartu: Eesti Keele Sihtasutus