Teisipäev, 20. aprill 2021

Keelepraktikas osalemine on äge kogemus kogu eluks

Minu nimi on Kadi, õpin 12.klassis ja tegelen igasuguste vahvate asjadega, mis pakuvad mulle rõõmu.

Kadi Valk, VeniVidiVici keelementor
Olen VeniVidiVici programmis vabatahtlik ja e-keelementor. Organisatsioon hakkas tegelema e-keelepraktikaga ja see hakkas mulle kohe alguses väga meeldima. Selle võimaluse abil saavad eesti ja vene keelt kõnelevad noored üksteisega virtuaalselt suhelda, õppida keelt, tekitada sõprussuhteid. E-keelepraktika abil saavad noored julgust, et võõrkeeles suhelda, see on hea võimalus keele arendamiseks. Tahtsin kohe alguses, kui sellest kuulsin, anda oma panuse, et minu abil kas või üks vene emakeelega noor muutuks julgemaks eesti keeles suhtlemises.

Minu tunded enne e-keelepraktika alustamist olid väga erinevad, tundsin erinevaid emotsioone. Olin põnevil, samas kartsin, mida ma mentorina räägin, kas oskan piisavalt hästi keelt õpetada, minu roll on e-keelepraktikas päris suur. Samas tundsin ka hirmu, suhtlen ju siiski võõra inimesega ja oluline on saavutada hea klapp. Kui reaalne e-keelepraktika toimus, siis hirm ja ärevus kadusid ning kõik kulges hästi.

Mina isiklikult olen olnud keelementor kahele vene emakeelega noorele. Hiljuti sain uue noore, kellega suhelda eesti keeles ja meie omavaheline klapp on väga hea, oleksime nagu ammused sõbrad omavahel. E-keelepraktika kestab ligikaudu üks kuu, nädalas suhtleme keelesõbraga 2-3 tundi. Lisaks suhtlusele teeme ka keeleharjutusi ja ülesandeid, et keeleoskust kinnistada. Minu jaoks pole raske leida seda ühist keelt oma keelesõbraga. Esimesel korral saavutasime hea kontakti ning meie motoks on see, et õpime keelt läbi naeru ja naljade. E-keeletunnis räägime tavapärastest igapäevaasjadest, näiteks kool, hobid, räägime Eestist. Kasutan ka muid õppemeetoteid keele õpetamises, näiteks vaatame YouTube`i videoid, mängime mänge (kuldvillak, kahoot).

Mentorina tunnen end juba julgena, kuna nüüd tean, mida ma teen, kuidas noorega suhtlen. Mulle on väga tähtis ka mentii arvamus ja mulle on oluline kasutada õppemeetodeid, mis talle sobivad. E-keelepraktikat ei ole vaja karta, kõik sujub enamasti iseenesest. Soovitad kõigil e-keelepraktikas osaleda. See on väärtuslik kogemus kogu eluks. Eestis on palju noori, kes vajavad keele omandamisel tuge ning sõpru ja vastavat keskkonda. VeniVidiVici meeskonnalt saab alati nõu ja tuge küsida. Keelepraktikas osalemine on väga äge kogemus kogu eluks, see on nagu õpetajatöö. Mina seda otsust ei kahetse ja soovitan julgelt teilegi!

Kui Sinagi tunned, et soovid keelt praktiseerida või Sul on vaba aega, et olla keeleõppijale toeks, registreeru VeniVidiVici e-keelepraktika programmi.


Kadi Valk

VeniVidiVici e-keelementor


 

Esmaspäev, 12. aprill 2021

Ahhaalik kool - mis see on?

Ahhaalik koolimudel, mille käivitamisse on olnud kaasatud Tartu Forseliuse Kool, Tartu Ülikool ja Teaduskeskus AHHAA, on üks viis muutunud õpikäsituse rakendamiseks koolis. 

Kuidas kõik sai alguse?

Idee ahhaaliku koolimudeli loomiseks saadi California teaduskeskuse ja selle juures asuva põhikooli (Alexander Science Center School) omavahelisest koostööst. Nimetatud koostööprojekti eesmärgiks oli muuta õpilaste suhtumist loodusteadustesse positiivsemaks ning toetada õpilaste uurimuslike oskuste läbiviimist. 

Ahhaalikku koolimudelit hakkasime välja töötama aastal 2016. Soov oli mudeliga liikuda kogu kooli tasandile, kuid esimestel aastatel seadsime fookuse loodusainetele. Väga oluliseks peame tõenduspõhist lähenemist, mistõttu on ahhaaliku udeli loomisesse olnud aktiivselt kaasatud Tartu Ülikooli uurijad.

Esmane kaardistus loodusteaduste valdkonnas tehti 2016. õppeaastal: uuriti hetkeolukorda, vaadeldi tunde, küsitleti õpilasi ja intervjueeriti õpetajaid. Tagasiside näitas, et tunnid võiksid olla elulisemad, rohkem tähelepanu võiks pöörata praktilistele ja koostööoskusi arendavatele töödele, sh uurimuslikule õppele. Sellest lähtuvalt arutati üheskoos, kuidas viia muutused õpetamisse. 

Kopsu uurimine. Foto: Kristi Mumm
Valikained - saab ka teisiti!

Selleks, et tuua muutusi õpetamisse, alustasime hoopis valikainete pakkumisest III kooliastme noortele. Leidsime, et juba põhikoolis võiks õpilane ennast paremini tundma õppida ning rohkem teada saada huvipakkuvate teemade kohta. 

Esmalt selgitasime välja teemad, mida meie kooli õpetajad oleksid valmis valikainete raames pakkuma. Küsitlesime ka 6.-8.klassi õpilasi ning kaardistasime, millised valikained neid võiks huvitada. Mitmed õpetajate poolt välja pakutud ideed olid õpilaste seas väga populaarsed ja nii tekkiski õpetajate ja õpilaste koostöös 9 valikainest koosnev nimekiri: õpime avastades, sõbralik tarbimine, loodussõbralik matkamine, robootika ja mehhatroonika, fotograafia, teatrimängud, rännak filmimaailmas, ettevõtlikult ettevõtjaks, loovkirjutamine. 

Katse "Muna pudelis". Foto: Kristi Mumm

Valikainete loomisel võtsime eesmärgiks, et õpe peab olema eluline, koostöine ja praktiline. Hindamine on valikainetes mitteeristav. Valikainetes õpivad koos 6.-8. klassi õpilased. Üks valikaine kestab pool aastat, nii et kolme aasta jooksul on õpilasel võimalik läbida kuus valikainet. Iga poolaasta lõppedes küsime õpilastelt tagasiside läbitud valikainete kohta, et muuta õpet veelgi paremaks. Õpilastelt saadud tagasiside põhjal oleme juurde loonud ka uusi valikaineid: ürituskorraldus, avastamas psühholoogiat endas, sinine planeet, avastades ahhaalikku. 

Kuidas on läinud?

Valikained on õpilaste seas väga populaarsed ja on andnud õpetajatele julgust õpetamisel proovida, avastada ning koos õpilastega ka ise õppida. Sisulised muudatused, mis said alguse valikainete tundidest, liikusid ka põhiainetesse. Ahhaaliku koolimudeli rakendamine õigustas end, sest Tartu Ülikooli 2018/2019. õppeaasta kordusuuringu tulemused näitasid märkimisväärset muutust loodusainete õpetamisel. Oluliselt oli suurenenud eluliste näidete toomine, tõusnud oli hinnang praktilistele töödele, õpilased pidasid loodusainete tunde huvitavamaks, õppemeetodid tundides olid mitmekesisemad ning õpilaste hinnangul viisid õpetajad aina enam tunde läbi ka väljaspool koolikeskkonda. 

Loodusainetes toimub aktiivne koostöö ka teaduskeskusega AHHAA ning õpetajatel on võimalus tunde seal läbi viia. Lisaks loodi AHHAA eestvedamisel ning mitmete koolide loodusainete õpetajate koostöös loodusainete õpetajaid toetav ahhaalik õppematerjal, mis toetab tundides põnevate katsete ja avastuste läbiviimisel. 


Järgmised sammud - ahhaalik koolimudel koolitervikuks

Tõenduspõhised positiivsed muutused loodusainetes andsid meile julguse 2019/2020 õppeaastal laiendada ahhaalikku koolimudelit ka teistesse ainevaldkondadesse, sh algklassidesse ning luua kooliterviklik lähenemine. 

Kuna õpilase eneseregulatsioonioskuste toetamine ja arendamine on üks ahhaaliku kooli prioriteete ja suundi, võtsime just selle aspekti eelmisel õppeaastal kogu kooli tasandil fookusesse. Osalesime ka Tallinna Ülikooli "Tulevikukooli" programmis, mille raames lõime õppeaasta jooksul õpetajaid ja õppijaid toetavad materjalid õpilaste enesereguleerimisoskuste arendamiseks.

Üheks ahhaaliku koolimudeli omaduseks on õppeainetevaheline lõiming. Selle eesmärgiks on tõsta õpilaste motivatsiooni, seostada õpitavat õpilase huvidega ning muuta õppimine õpilaste jaoks tähenduslikumaks, terviklikumaks ja mõtestatumaks. 2019/2020. õppeaastal võtsime eesmärgiks lõimingu põhimõtetest lähtuvale üldõpetusele ülemineku I kooliastmes ning oleme nelja aasta jooksul tegelenud II ja III kooliastme lõiminguplaanide väljatöötamisega. Mitmesse klassis oleme jõudnud nende plaanide rakendamiseni, kus teemad on läbimõeldud ning ainetevaheline koostöö märgatav. 8. klassi õpilaste tagasiside põhjal võib öelda, et lõiminguprojektid õppetöös pigem meeldivad neile, kuna ülesanded annavad rohkem valikuvabadust õpilastele ning teemad õppeainetes omavahel enam seotud. 

Lisaks õpilastele on oluline pöörata tähelepanu ka õpetajatele. Ahhaaliku kooli õpetajat iseloomustab valmisolek õppida, uurida enda õpetamist, vaadelda enda ja kolleegi tundi, tagasisidestada ja teha koostööd. Pidev süsteemne õpetaja professionaalse arengu toetamine on üks osa juhtkonna tööst. Tunnivaatluste ja tagasisidestamise süsteemi loomisel oma koolis kasutasime IRIS Connect tarkvara, mille abil saavad õpetajad oma tunde filmida, salvestada, kolleegiga jagada ja ise analüüsida. Juba pooleteiseaastane kogemus näitab, et õpetajate omavahelise koostöö kvaliteet on veelgi tõusnud, kasvanud on oskus oma tunde analüüsida ning sellest lähtuvalt muudatusi teha. 

Kokkuvõtteks

Ahhaaliku koolimudeli loomine on mõjutanud kogu kooli arengut ning viimase nelja aasta jooksul on kooli õppeprotsessis, korralduses ja kultuuris toimunud mitmed muudatused. Olulisemad märksõnad, mis iseloomustavad ahhaalikku koolimudelit, on järgmised: 

👉 õpitu seostamine igapäevaeluga ja ainetevaheline lõiming;

👉 uurimuslik oskuste ja kriitilise mõtlemise arendamine;

👉 koostöine õppimine;

👉 käed-külge tegevused ning üldpädevuste arendamine;

👉 õpilaste suurem valiku- ja otsustusvabadus (valikainete rohkus);

👉 võimalus katsetada, uurida ja avastada;

👉 loovuse arendamine;

👉 õpilaste ensereguleerimisoskuste arendamine;

👉 õpilaste õpimotivatsiooni toetamine.

Ahhaaliku koolimudeli rakendamise hulka kuuluvad lisaks ka mitmed koolikorralduslikud sammud: abi- ja õppematerjalid, koolitused õpetajatele ja kooli juhtkonnale, valikainete süsteemi loomine ja rakendamine, huviringid; üldõpetuse rakendamine I kooliastmees; paaristunnid ja projektõpe; õpe väljaspool kooli; ahhaalikud erisündmused; tunnivaatluste ja tagasisidestamise süsteemi loomine ja käivitamine; ellu viidud muutuste mõju uurimine. 

Tartu Forseliuse Kool koostöös Tartu Ülikooli ja teaduskeskusega AHHAA on sammumas põnevat teekonda. Suurim väärtus on see, et muutuste sisseviimine koolis on olnud tõenduspõhine, süsteemne ning koostöine. 

📢 Tutvu ka seitsme erineva materjaliga, mille on välja töötanud Tartu Forseliuse Kooli õpetajad õpilaste enesejuhtimisoskuste toetamiseks. Materjalide faile on võimalik kõikidel huvilistel endale või oma koolile soetada: https://tfk.tartu.ee/ahhaa/materjalid/


Kristi Mumm

Tartu Forseliuse Kooli õppejuht

Täismahus artiklit kogumikus "Ülevaade haridussüsteemi välishindamisest 2019/2020. õppeaastal" vaata SIIT.