Esmaspäev, 21. detsember 2020

Vanusedetektor - VATi haridustegevuste 10. sünnipäev! Kui sügavale lähevad juured tegelikult ja millised viljad on valmimas sel hooajal?

Aeg-ajalt tasub naasta lätete juurde ja meelde tuletada, mis on meie töö lähtekohad ning milliseid väärtusi oma tegevuses esile tõstame, millistele algatustele hoogu anname. Sünnipäev on selleks ideaalne hetk. See artikkel annab sissevaate VAT Teatri haridustegevuste väärikasse ajalukku ning tutvustab meie töö uusimaid vilju. 

34. hooajal loome tõesti juba 10 aastat haridustöötubasid ja muid lisategevusi just sellise nime all – haridustöötoad, haridustegevused (inglise keeles educational work). Selle aja jooksul on välja töötatud märkmismäärne hulk eri projekte nii rahvusvahelisel kui siseriiklikul tasandil, erinevaid algatusi, üleskutseid, võistlusi-konkursse, töötubasid ja etendusi. Seda kõike ikka koos kogukonnaga, kellele meie tegevused on suunatud – õpilased, õpetajad ja laiem publik. VAT Teatri üks missioonidest on alati olnud vaataja kaasamine loomisprotsessi. Aktiivset tööd noortega on VAT Teatris sisuliselt tehtud palju pikema aja jooksul, kuid alles viimasel kümnel aastal on nimetatud neid tegevusi ka haridustegevuseks. Juba alates 1999. aastast korraldas VAT Teater aastaid nt Mustmäe noortefestivali „Vägivallata Noorus". Tähistame seega sel hooajal just haridust ja teatrit ühendavate haridustegevuste 10. aastat, olles samas teadlikud, et ajalugu ja juured ulatuvad märkimisväärselt kaugemale. 

Foorumteatri 20. juubelit pidasime 2019. aastal, sest 1999. a sai VAT Teater selle erilise sotsiaalteatri vormi pesaks ja hakkas meetodit levitama üle Eesti. Selle Brasiiliast pärit publikut kaasava meetodi juured on revolutsioonis, ühiskonnas muutuste loomises. Oleme foorumit rakendanud peamiselt koolivägivalla ennetustöös, aga ka paljudes teistes ühiskondlikult kriitilistes teemades. Oleme loonud eri projekte ja teinud teavitustööd ning initsieerinud loovate lähenemiste leiutamist ja rakendamist nii õpilaste kui eri sotsiaalvaldkonna spetsialistide seas üle Eesti. Raamatut „Foorumteatri rakendamise võimalusi koolivägivalla ennetustööl näitel” saab laenata teatrist või allalaadida pdf kujul teatri kodulehelt. Foorumteatri rolli on raske üle hinnata. Pikalt toimetas ka VAT Teatri Foorumgrupp, mille liikmetest - õpilastest on nüüdseks tekkinud ka järeltulev põlvkond. Kui aastaid liikusid foorumteatri ja VATi professionaalne tegevus paralleelselt, siis haridustegevused ühendasid need kaks rikkalikku tegevust. See unikaalne meetod on ka alustala ja baas haridustöötubade väljaarendamisel, kuhu hiljem liitusid ka teised töötoad: lavavõitlus, impro, loo-ja näidendikirjutamine, tants jt. 

Flamenko- ja improtantsutöötuba "Lugu liikumises ja rütmis"
emakeeleõpetajatele. Foto: Loore-Ly Mahla

PuudutaVAT Teatrit, ehk milliseid väärtuseid kanname? 

Õpetajad ja õpilased on olnud meie peamine sihtgrupp. Haridustegevuste puhul toimub publiku kaasamine näidendi ainese ja lavaloo materjali kogumise etapis (võistlused, töötoad, kohtumised, läbimängud, testpublik jne), teemade katsetamine, seejärel lavastuste loomisprotsessis ja järeltegevustes, kui lavastus valmis - enne etenduse vaatamist ja peale teatrikülastust. Järeltegevused võivad olla samuti nii kirjalike abimaterjalide kasutamise kui töötoa kujul. Mitmed töötoad, mida koolid saavad kutsuda, on välja töötatud algselt lavastuse loomisprotsessis ja hiljem kujunenud haridustöötoaks, sest toimisid hästi erinevate situatsioonide ja teemade analüüsi, läbimängu ja tagasiside vahendina. Ehkki üksikute lavastuste puhul toimus töötubade ja kirjaliku materjali kaudu ainese kogumine ja testimine juba varem („Laste riskiretk”, „Mirr” jt), siis viimased kümme aastat oleme rakendanud erinevaid tegevusi just professionaalsete näidendite, lavastuste ettevalmistus- ja analüüsiprotsessis veelgi teadlikumalt. 

Teater saab olla ka õpetusasutus ja õpetusastuses saame ka teha teatrit. Teater on justkui labor, kus saame uurida elu ja inimeseks olemist ning kontrollida oma tundlikkust – kas näeme ja tunneme ära olukorrad, mida meile peegeldatakse. Teater ei ole samas ka midagi kivisse raiutut, vaid pidevas arengus koos ühiskonnas toimuvate muutustega; see on toimiv organism, mis oma ajas uueneb, täieneb, ometi säilitades sügavaid juuri ja traditsioone – põhjust, miks meid nii väga selle maagia poole tõmbab. Meie lavastused ja töötoad ei ole ainult noortele, vaid ka täiskasvanutele. Publikut puudutava teatrikogemuse pakkumiseks ja sildade loomiseks vaataja ning teatritegijate vahele, olemegi töötanud välja eri kaasamise platvorme, et kogemus oleks vastastikku päevakajaline, kõnetav, isiklik, kuid ühtlasi ühiskondlikult laiemalt puudutav peegelpilt. „PuudutaVAT Teatrit!” on olnud VATi tunnuslause juba pikki aastaid ja iseloomustab hästi meie missiooni - luua ausalt ja sügavuti. Teatris saame kunstilise elamuse, töötoas analüüsime aga kogetut eri meetodite kaudu, pannes ette nn sotsiaalsed prillid. 

Küsimus on, kelle vajadusest lähtuvalt me loome, kui räägime noortele suunatud haridustegevustest? Noortele tuleb luua lähtuvalt sellest, mida just see põlvkond hetkel vajab, mis on need teemad, suunad ja valdkonnad täna, siin ja praegu. Ühelt poolt on vanusegrupiti need universaalsed, teisalt ajas muutuvad, vastavalt sellele, mis ühiskonnas toimumas on. Seetõttu toimib nii klassika, kui ka algupärand. Viimased rahvusvahelised koostööprojektid on pakkunud võimaluse luua mitmeid algupärandeid just teatrilavastuste mõistes tihti vaeslapse rollis olevale põhikooli vanuseastmele. Just see sihgrupp tegeleb eriti aktiivselt identiteedi- ja eneseotsinguküsimustega. Õpetajatele ja täiskasvanutele mõeldud töötoad annavad aga võimaluse, et saaks ise vahetult kogeda ja mõtestada eri teemasid ning õppida uusi meetodeid, mida hiljem ise õpilastega koolis rakendada. 

Lookirjutamise töötuba. Foto: Loore-Ly Mahla

Just muutlikel aegadel on oluline, et olemas on põhiväärtused ja pidepunktid. Peamised märksõnad, millest lähtume oma töös ongi kokkuvõtlikult järgmised: dialoog, koostöö, väärtuste kandmine, järjepidevus, uuenduslikkus, paindlikkus, sildade ehitamine (inimeste, teemade, materjalide, töötubade vahel), sotsiaalne rõhuasetus ja sotsiaalne tundlikkus. 

Kaasamise platvormid ja mõned projekti näited 

Suurim innustus nii kaasamise viiside kui platvormide arendamisel saigi alguse kümme aastat tagasi, kui VAT liitus rahvusvahelise projektiga „Platform 11+”, mille sihtgrupp oli noored vanuses 11+. Edasi tuli sama võrgustikuga koos projekt „Platform Shift+” kus sihtgrupp vastavalt 14+. Praegu juhime projekti „PlayOn!”, mille sihgrupp noored vanuses 16+. Varem oleme olnud seotud ka teiste rahvusvaheliste projektidega nagu näiteks „Magic Net ja „Drama Way”. Viimase 10 jooksul loodud projektid on märkimisväärsed, sest nende raames toimunud mitmekihilised tegevused ongi initsieerinud ka haridustegevuste süsteemi ülesehitamist meie teatris. Projektid ühendavad professionaalseid teatreid üle Euroopa, kes kõik integreerivad oma tegevusse ka publikut. Teemana on olulisel kohal digimaailma uuenduslike võimaluste kasutamine teatris ja netiohud. Loodud on mitmeid noortelavastusi ja algupärandeid nagu: „Kirjaklambritest vöö”, „Netis sündinud”, „Salto Mortale”, „Help!”, „Web Demon”, „Mister Green” ja „#kaotamindära”. 

Iga lavastuse sünniprotsess on olnud erinev, aga tihti on see sisaldanud kirjutamisteemalisi võistlusi või töötubasid kunstnikuga, dramaturgiga, foorumteatrit, kohtumisi testpublikuga jne. Lisaks on neist loomispadadest tekkinud mitmed haridustöötoad, mõned neist ka juba arhiivis, näiteks improtöötuba „LooVAT mõtlemist”, kunsti harjutusi pakkuv „Teine võimalus” ja ellujäämisest riskiolukordades rääkiv „Help! Help Youself!”. Sarnasest protsessist on kujunenud ka praegu pakutavad kirjutamistöötuba „VATinaarium” ja foorumteatri töötuba „Noor virtuaalmaailmas”. Neist tegevustest on osa saanud noored ja õpetajad üle Eesti. 

Kus on need dialoogikeskkonnad, kus kohtume? Kokkuvõtlikult on meie kaasamise platvormid: õpilaste ja õpetajatega kohtumised, etendused ja sündmused (sh kontrolletendused, rahvusvaheliste projektide sündmused jt); vähemalt kaks korda aastas õpetajatele pühendatud teavitussündmused; VAT Ekstra – vestlusringid, kohtumisõhtud lavastuste teemade põhjal; töötoad; seminarid, haridusvaldkonna sündmustel; sotsiaalmeedia (Instagram, Facebook); mailinglistid õpetajatele ja laiemale publikule; koduleht; meedia laiemalt. 

2020-2021 hooaja uuendused ja võimalused on põnevad! 

Oleme aastatega üles ehitanud süsteemi, kus olulisel kohal on mitmed lavastus+töötuba+materjal paketid, ent samas on ruumi ka paindlikkusele ja uutele kombinatsioonidele nii lavastuste ja töötubade kui mitmete eri töötubade vahel. Uue paketina lisandub kirjutamistöötuba „VATinaarium” pärast „Romeo ja Julia” lavastuse vaatamist. Sihikindlalt jätkame tabude ja keerulisemate teemade avamist. .„Kas kalad magavad?” (leina temaatika) juurde pakume „VATinaariumit” , „#kaotamindära” (küber- ja koolivägivald) juurde foorumtöötuba „Noor virtuaalmaailmas” ja „Kiskja” (seksuaalvägivald) juurde töötuba „Seksuaalsus ja meie õigused”. Kõigi nende lavastuste juurde oleme loonud ka kirjaliku materjali, mis on allalaetav kodulehelt ja sisaldab artikleid, küsimusi klassiruumis analüüsimiseks ja palju muud. Foorumteater sobib hästi ka pärast etendusi „Pal-tänava poisid” ja „Müller peab lahkuma!” ning lavavõitlus enne või pärast „Pal-tänava poiste” teatrikülastust.

Foorumteatri töötuba pärast "Pal-tänava poisid"
Foto: Loore-Ly Mahla


Hästi on toiminud jätkutöötoad või ka kolme töötoa kombinatsioonid, nt improteater, foorumteater ja lookirjutamine – üks klass kogeb teatud aja vältel eri meetodiga töötuba, mis lähtuvad probleemidest ja teemadest, mis olulised just konkreetsele klassile. Üks ja sama meetod sobib ka väga eri kontkeksti nt lavavõitlus isadepäeval laste ja isade ühise tegevusena koolis või enne lavastuse vaatamist. Foorumteatrit ja improteatrit oleme käinud aastaid tegemas Haapsalu Kutsehariduskeskuse inglise keele laagris, et noored saaksid kogeda uut meetodit ja samas rääkida oma eriala situatsioonidest – ja seda kõike inglise keeles. Foorumteatrit oleme õpetanud nt ka huvijuhtide suvekoolis. Lisaks on mitmeid teisi vahvaid töötubasid, mida saab planeerida iseseisvalt, mitte seotuna lavastusega (nt flamenkotants, „Lugu liikumises ja rütmis”, näidendikirjutamine), mis sobivad eri sündmuste rikastamiseks ja ka jätkutöötubadena ja loome neid nii koolides kohapeal kui Rahvusraamatukogus.
Kirjutamistöötoad ja seksuaalõiguste töötuba on tehtavad ka arvestades praeguseid olusid, veebi teel. Kodulehel on materjalid, kust leiab soovitusi, kuidas ühendada õppeaineid ja koolisündmuseid lavastuste ning töötubadega. Toodud on ka töötubade side põhikooli ja gümnaasiumi riikliku õppekava läbivate teemadega, et toetada õpetajat töötoa valimisel. 

Kokkuvõtlikult saab haridustegevused jaotada oma kümnendal tegevusaastal selliselt: 

Töötoad (11 eri töötuba noortele 9 täiskasvanutele): Alustasime 3-5 töötoast, mitmed tööoad vahetanud vormi ja läbiviijaid ning pidevas arengus. Sobivad väikelastet täiskasvanuteni. Üks oluline põhimõte veel – tegevused on võimalikud kõigile. Selleks toetab meid juba aastaid heategevusprogramm Aitan Lapsi. Soovitame luua pikema perioodi peale jätkuprojekte, et ühe grupiga töö oleks põhjalik. 

Koos ekspertidega loodud materjalid: Kodulehel nii lavastuste lehtedel kui õpetajate rubriigis lisamaterjalid, mis seotud lavastusega, töötoaga, sh fotod, videod, artiklid tagasiside jpm. Ka sotsiaalteemadel materjalid (nt koolivägivalla ennetusteemalised, kuidas teatriskäiguks ettevalmistuda jne). 

Projektid, võistlused/konkursid, uurimused/küsitlused: Erinevad kirjutamisvõistlused (nt „VAT, kus dialoog!”, „Veebdeemon”, „Kas ka sina oled istunud nätsu sisse?”, õpetajate tagasisideküsimustikud repertuaari jm teemadel ja erineva kogukonnaprojektid. 

Sündmused, teavitustöö: VAT Ekstra ja igaastased õpetajate sündmused jt ettevõtmised. 

Sildade ehitamine ja koosloomine publikuga toimub seega lisaks töötubadele veel mitmes vormis ja tegevused pidevas arengus. Oleme alustanud ka uut põhjalikku projekti „Tähenduserrorid”, kuhu on kaasatud eri rahvuses noored ja ka teatritegijad. Antud projekti raames toimuva jutuvõistluse „VAT, KUS ERROR!” kohta saab lugeda siit .

InspireeriVATe kohtumisteni!


Mari-Liis Velberg
VAT Teatri haridustegevuste juht

Kolmapäev, 16. detsember 2020

Õppimine lugude kaudu on loomulik, kerge ja nauditav!

Maailma võimsaim majandusorganisatsioon OECD uurib juba aastaid, milliseid oskusi peaksid inimesed omandama selleks, et eluga paremini hakkama saada. 2015 ja 2020 vajaduste hulgas on kolm nimetajat täpselt samad: komplekssete probleemide lahendamine, kriitiline mõtlemine ja loovus. Kuid kuidas neid oskusi lastes arendada? Siin tuleb appi lugude kaudu õppimine ehk "SEIKLUS" õppeprogramm, mis on selleks justkui loodud. 

Tervikliku õppe programm "SEIKLUS"

“Seiklus” paneb kokku lugude jutustamise, teaduslikud teadmised ja kogemusliku õppe, aidates lastel tundma õppida maailma kui terviklikku seostatud süsteemi, selles orienteeruda ning luua uusi lahendusi. 

Miks just lugude jutustamise kaudu õpetada?

See on inimkonna jaoks kõige vanem õppimise meetod. Lugude kaudu on meie ajud aastatuhandete vältel õppinud omandama uut infot ning looma seoseid seniste ja uute teadmiste vahel. Info, mis ei ole seostatud meie ülejäänud teadmistega kaob meie mälust kiiresti. See teeb lugude kaudu õppimise lastele ja tegelikult kõikidele inimestele kõige loomulikumaks uue informatsiooni omastamise ja korrastamise viisiks

Lood on suurepäraseks vahendiks ka elu terviklikkuse tundmaõppimisel ja tajumisel. Maailm meie ümber on täis seoseid ja seetõttu muutus ühes terviku osas kutsub esile koheselt muutuse teistes. Selle komplekssuse tajumiseks, tundmaõppimiseks ning seeläbi ka sellega seotud väljakutsete lahendamiseks on “SEIKLUS” õppeprogramm loodud. See annab uuele põlvkonnale tervikliku maailma tajumise ja selles tegutsemise oskuse, mida läheb üha keerulisemaks muutuvas maailmas üha rohkem vaja. 

Mis on õppeprogrammi "SEIKLUS" aluseks?

Õppeprogrammi aluseks on teaduslik lähenemine ja haridusuuenduslik metoodika, mis toetub ülemaailmse ZERI Learning Initiative võrgustiku, visionääri ja innovaatori Gunter Pauli tööle.

Tegemist on integreeritud õppega, mis hõlmab viit erinevat oskuste komplekti ehk intelligentsust:

● akadeemiline teadmine

● emotsionaalne intelligentsus

● kunstiline väljendus

● öko-kirjaoskus

● ellurakendamise võimekus

Õppematerjaliks on Gunter Pauli enda kirjutatud 365 lastelugu, mis jutustavad teemadest, millest lasteraamatud enamasti vaikivad – tulevikuühiskonnast, tulevikutööst ja ühiskonna muutuvatest vajadustest. Need lood ei anna sealjuures valmis lahendusi, vaid ärgitavad lapsi ise uurima, avastama, katsetama ja järgi proovima. Iga raamat sisaldab kaasahaaravat illustreeritud mõistulugu lastele, õpetamise juhiseid täiskasvanutele ja seda toetavaid teemasid. Iga lugu põhineb teaduslikel faktidel.

See lähenemine sobib kasutamiseks nii kodus kui ka koolis ja on osa tavaõppest juba täna paljudes koolides Euroopas, Lõuna-Ameerikas, Hiinas ja Kaug-Idas.

2019. ja 2020. aasta suvel viis Gunter Pauli Eestis läbi lugude kaudu õpetamise koolitused ning paljud õpetajad on tänaseks seda metoodikat juba oma igapäevatöös edukalt rakendanud, veel rohkemad aga ootavad võimalust see meie lasteni tuua ja tavapärasesse õppetöösse integreerida.

Lugude kaudu õpetamise koolitusel osalejad, suvi 2020.
Foto: erakogu

"Oli väga meeli avardav, inspireeriv ja huvitav taaskohtumine Gunter Pauliga. Läbi tema lastejuttude saab õpetaja toetava ja kindla katuse, mille alla kujundada oma õpilastele ja endale sobiv ehitis. See niinimetatud ehitamine on nii õpetajale kui ka õpilastele põnev ja rohkelt õppimise võimalusi pakkuv. Aga see ehitis ei ole mitte 19. ega ka 20. sajandi hoone (mida tänapäevane kooliharidus veel visalt endiselt suuresti pakub), vaid ikka 21. sajandi - see tähendab jätkusuutlik, looduse ja teistega arvestav võimas ehitis, mis on iga ehitaja näoline, kuid samas kõiki ühendav ja arvestav."

Põltsamaa Ühisgümnaasiumi õpetaja Margit Randmaa

Gunter Pauli ja lapsed lugude kaudu õpetamise koolitusel,
suvi 2020. Foto: erakogu

Millest esimesed 12 eesti keeles ilmunud lugu täpsemalt jutustavad? 

● Viiest looduse kuningriigist ja elu evolutsioonist Maal

● Bakteritest kui austamist väärt vanimast elu vormist

● Metsa kõige tugevamaks puuks saamisest

● Õunte lendamisest ehk “kastist välja” mõtlemisest

● Kultuuriti erinevatest eetilistest vaadetest

● Asjade algosadeks võtmisest ehk jäätmetest

● Toidu äraviskamise asemel targast säilitamisest

● Mikroplastikust, kaladest ja mida saame muuta

● Erilistest ninadest loomariigis ja lõhnatajust

● Miks ei tohi parte toita ja looduse tasakaalu kõigutada

● Loomade kohtlemisest ja kasvatamisest

● Puukide olulisest kasulikust rollist ökosüsteemis

Iga raamat sisaldab:

● Lastelugu, õppimise juhised ja seda toetavad teemad: Kas sa teadsid? Mõtiskle. Tee ise. Akadeemilised teadmised.

● Õpetaja ja lapsevanema teejuht: Emotsionaalne intelligentsus. Kunst. Süsteemid ja seoste loomine. Proovi järele.

● Loo muusa ja loo autorid.

Vaata ja kuula õpetajate, ettevõtjate, mentorite ja teadlaste kogemusi lugude kaudu õpetamise ja Gunter Pauli raamatutega siin lingil.

Tutvu raamatutega lähemalt siin.

Loe pikemalt: Miks anda tänases digimaailmas välja raamatuid?

Kaks Gunter Pauli lastelugude raamatut. Foto: erakogu

Lisainfot leiad ja raamatuid saad tellida kodulehelt: www.terviklikharidus.ee

Küsimuste korral võta ühendust Tuleviku Hariduse sihtasutusega:

Lugude kaudu õpetamise koolitus 2021 suvel: Ele Koppel, ele.koppel@gmail.com

Üldised küsimused ja koostööettepanekud: Ave Oit, ave.oit@lilleoru.ee




Neljapäev, 3. detsember 2020

Aasta tublimad väärtuskasvatajad said tunnustuseks rändkarika

Eile, 2. detsembril toimunud veebikonverentsil selgusid lasteaiad ja koolid, kus väärtuskasvatusega tehakse eeskujuväärivat tööd. Tartu Ülikooli eetikakeskus tunnustas tiitliga „Väärtuskasvatuse kool 2020“ Pärnu Vabakooli ning tiitliga „Väärtuskasvatuse lasteaed 2020“ Ilmatsalu lasteaeda Lepatriinu ja Tallinna Endla lasteaeda. 

Ilmatsalu lasteaed Lepatriinu sai tunnustuse laste sotsiaalsete oskuste arendamise, lapsest lähtuva õpikeskkonna loomise ja väärtuspõhise lasteaiakultuuri edendamise eest. 

Ilmatsalu lasteaed Lepatriinu esindajad.
Vasakult: Inga Väikene (direktriss), Liina Järvsoo (õppealajuhataja),
Liis-Marii Võik (sotsiaalpedagoog). Foto: TÜ eetikakeskus

Lasteaia direktriss Inga Väikene oli tunnustust vastu võttes oma meeskonna üle uhke: „Meie õpetajad teevad väärt tööd ja meie lapsed on hästi hoitud – ma olen väga õnnelik juht!“ Eneseanalüüsi kirjutades sai lasteaia meeskond väärt kogemuse ning koos lapsevanemate ja lastega tekkis palju lennukaid ideid. „Meie analüüs ei lõppenud muidugi seda tööd esitades, nüüd on lihtsalt võimalus entusiasmi pealt veelgi paremaks saada,“ lisas Väikene. 

Tallinna Endla lasteaed pälvis väärtuskasvatuse karika väärtuspõhise õpiruumi loomise ja hoidmise, teadliku juhtimise ning lasteaiapere jõustamise ja väärtustamise eest. 

Tallinna Endla lasteaia õppejuhi asetäitja Kersti Kuusk.
Foto: TÜ eetikakeskus


„See on väärikas ja aukartustäratav tunnustus,“ ütles Grüüne Ott, Tallinna Endla lasteaia direktriss karika üleandmisel. „Ma tean, kui paljud Eesti haridusruumis seda ihkavad, lihtsalt seekord saame meie karikat ühe aasta väärikalt hoida.“ 

Pärnu Vabakooli tunnustas eetikakeskus teadliku, iseseisva ja õnneliku õppija kujundamise, väärtuspõhise koolikultuuri loomise ning heade suhete väärtustamise eest. Pärnu Vabakooli direktriss Ilona Must oli väärtuskasvatuse kõrgeima tunnustuse saamisest liigutatud. „Ma olen kogu aeg tundnud, et meil on lahe kool. Tunnen suurt heameelt meie laste, nende vanemate ja õpetajate üle ning ütlen seda iga päev ka neile! On tore, et keegi väljastpoolt on seda samuti märganud,“ väljendas Must rõõmu. Väärtused aitavad tema sõnul kurssi hoida: „Kui tunned, et oled kuidagi ummikus või pole parasjagu hea päev, siis väärtuste juurde pöördudes saad õigele rajale tagasi.“ 

Pärnu Vabakooli esindajad.
Vasakult: Eha Ristimets (õppejuht 5.-9. klass),
Ilona Must (direktriss). Foto: TÜ eetikakeskus

Tartu Ülikooli eetikakeskuse hea kooli ja hea lasteaia projektijuhi Nele Punnari sõnul on kiiduväärt, et vaatamata keerulisele aastale leidsid siiski väga paljud koolid ja lasteaiad motivatsiooni ning tahet väärtusarenduse analüüsiga tegeleda. „Tänavusteks analüüside fookusteemadeks olid keskkond, koostöö ja hea suhted, mis kõigile ootamatult said kevadises eriolukorras täiesti uue tähenduse ja muutusid igapäevaselt olulisemaks ja nähtavamaks kui kunagi varem,“ ütles Punnar. 

Programmi tagasisides toovad osalejad välja, et tunnustust oma töö eest saada on alati tore, kuid sellest väärtuslikum on koos oma meeskonnaga analüüsi koostamise protsess, põnevad väärtuspõhised arutelud ja kindlasti on tööle saadav kriitiliste sõprade tagasiside. „Sihid saavad selgemaks, meeskond saab ühtsemaks ja väärtused nähtavamaks,“ ütles Punnar. 

Esmakordselt osalesid sel aastal tunnustusprogrammis ka kohalikud omavalitsused, kes analüüsisid Tartu Ülikooli eetikakeskuse väärtusarenduse nõustajate toel oma tegevust haridusasutuse pidajana. Eetikakeskus tunnustas väärtuspõhise organisatsioonikultuuri kujundamise ja mõtestamise eest Tapa Vallavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna haridusspetsialisti Anne Roosi, Saarde Vallavalitsuse humanitaarnõunikku Annika Viibust, Häädemeeste Vallavalitsuse abivallavanemat Helve Reisenbuki, Rae Vallavalitsuse haridus- ja sotsiaalametit ja Türi Vallavalitsuse haridus-, kultuuri- ja sotsiaalosakonda.

 Süsteemse väärtuskasvatuse eest tiitli pälvinud koolid ja lasteaiad 

„Hea kooli eksperdi“ tiitliga tunnustati:

Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi (õppetöö ja kasvatuse valdkond) ning Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasiumi (koolikeskkonna valdkond).

Hea kooli edendaja“ tiitli pälvisid:

Kadrioru Saksa Gümnaasium, Loo Kool, Palupera Põhikool, Pärnu Vabakool, Randvere Kool, Türi Põhikool.

„Hea kooli teerajaja“ tiitliga tunnustati:

Jõhvi Gümnaasiumi, Järveküla Kooli, Maardu Gümnaasiumi, Mäetaguse Põhikooli, Porkuni Kooli, Pühajärve Põhikooli, Rakke Kooli, Roosna-Alliku Põhikooli, Rõuge Põhikooli, Tallinna Arte Gümnaasiumi, Tilsi Põhikooli, Võnnu Keskkooli, Värska Gümnaasiumi.

„Hea lasteaia edendaja“ tiitli pälvisid:

Assaku Lasteaia filiaal Aruheina Lasteaed, Ilmatsalu Lasteaed Lepatriinu, Lasteaed Neeme Mudila, Luunja Lasteaed Midrimaa, Pangapealse Lasteaed, Saku Lasteaed Terake, Tallinna Endla Lasteaed, Tallinna Kopli Lasteaed.

„Hea lasteaia teerajaja“ tiitli said:

Aegviidu Mesitaru Lasteaed, Are Kooli Suigu Lasteaed, Järveküla Lasteaed, Kilingi-Nõmme lasteaed Krõll, Palivere Lasteaed Piibeleht, Soinaste Lasteaed Laululind, Tabivere Lasteaed, Tahkuranna Lasteaed, Tallinna Lasteaed Sipsik, Tallinna Liikuri Lasteaed, Tallinna Vormsi Lasteaed, Tarvastu Lasteaed, Viru-Nigula valla Lasteaed Kelluke, Väätsa Lasteaed Paikäpp

Tunnustusprogrammi „Hea kool kui väärtuspõhine kool“ tiitlid kuulutati välja 13. väärtuskasvatuse konverentsil „Võrdsed võimalused luubi all“. Tartu Ülikooli eetikakeskus on toetanud ja tunnustanud koolide ja lasteaedade väärtusalast tegevust alates 2009. aastast. Väärtuskasvatuse lasteaia tiitel on antud 17 lasteaiale ning väärtuskasvatuse kooli tiitel 18 koolile.

Väljaantavate tiitlite ja nende statuutidega tutvu eetikaveebis: https://www.eetika.ee/et/hea-kool/hea-kooli-tunnustamine

Tunnustusprogrammi ja konverentsi korraldas Tartu Ülikooli eetikakeskus Haridus- ja Teadusministeeriumi riikliku programmi „Eesti ühiskonna väärtusarendus 2009–2013“ jätkuprogrammi raames. Konverentsi toetas Briti Nõukogu Eestis.


Lisainfo:

Nele Punnar, TÜ eetikakeskuse projektijuht, nele.punnar@ut.ee, 5384 8320

Helen Hirsnik, TÜ eetikakeskuse projektijuht, helen.hirsnik@ut.ee, 5340 3015