reede, 25. aprill 2014
Mais toimub mitmeid huvitavaid hariduskonverentse ja -seminare
Mais toimub õpetajatele, koolijuhtidele ja teistele haridushuvilistele mitmeid põnevaid seminare ja konverentse, kus käsitletakse teemasid, millega tegeleb ka algatus Huvitav Kool: õppekavade uuendus ja õppematerjalide kaasajastamine, õppimist toetav hindamine, koolide koostöö ettevõtetega ja omavahel, innovaatiline ja õhinapõhine õpe jne. Soovitame osaleda!
7. mail toimub Tartus Teaduskeskuses AHHAA visioonikonverents "Edutainment Eestis 2014", kus arutatakse küsimust, kuidas suunata Eesti haridussüsteem teadmuspõhise, innovaatilise ja õhinapõhise õppe poole.
Konverentsil räägitakse oma ala vaieldamatute tippasjatundjatega edutainment’i hetkeseisust Eestis, kuulatakse näiteid Euroopa kolleegidelt ning püütakse üheskoos luua visiooni sellest, missugune võiks olla teaduse populariseerimise tulevik Eestis. Esinejate seas on haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski, akadeemik Jaak Aaviksoo, Taani teaduskeskuse Experimentarium asutaja Asger Høeg ning mitmed Eesti ülikoolide teadlased. Täpsem info, ajakava ja registreerimisvorm asuvad siin.
8. mail kell 13.00-16.30 toimub Kaubanduskojas ettevõtete koostöövõrgustiku „Unistused ellu!“ ja Haridus- ja Teadusministeeriumi ühine ümarlaud teemal "Miks praktikute loodud õppematerjalid ei jõua koolitundi?"
Ettevõtete poolt on loodud palju praktilisi, eluga hästi seotud õppematerjale, mis toetavad hästi õppetööd, kuid pole leidnud laialdast kasutust. Ümarlaual avaldatakse erinevaid seisukohti ning kogemusi nii ettevõtete, haridusametnike, õpetajate kui ka koolijuhtide kogemustest ning otsitakse üheskoos võimalusi ettevõtete algatuste sisukamaks kasutamiseks igapäeva koolitöös. Ümarlauas osalevad õppematerjale koostanud „Unistused ellu!“ võrgustiku liikmed, ettevõtjad, haridusametnikud, koolijuhid ja õpetajad. Uuri lähemalt siit.
13. mail kell 15.00 – 17.00 toimub Tartu Ülikooli haridusuuenduskeskuses värskelt ilmunud õppematerjale tutvustav infopäev, kuhu on oodatud nii õpetajad, õppejõud kui õpetajakoolituse valdkonna üliõpilased. Infopäeval annavad materjalidest ülevaate nende autorid prof. Miia Rannikmäe, prof. Martin Ehala ning Anita Kärner ja Leelo Tiisvelt. Lisainfo ja registreerimine siin.
22. mail kell 13.00-17.00 toimub Kaubanduskojas ettevõtete koostöövõrgustiku „Unistused ellu!“ ja Teadusagentuuri koostöös korraldatud kevadseminar „Kuidas muuta loodus- ja reaalainete õppimist elulähedasemaks?“, kuhu oodatakse ettevõtjaid, võrgustiku liikmeid, haridusametnikke ja praktikuid Ettevõtlusõppe Mõttekojast.
Seminaril tutvustatakse Praxise uuringut teaduse ja tehnoloogia valdkonna arengutest ning häid näiteid koolide ja ettevõtete tehnoloogiaalasest koostööst. Räägitakse toimivatest mudelitest ja metoodikatest, mida koolide ja ettevõtete koostöö edendamisel saaks kasutada ning kuidas ettevõtjad saaksid olla koolidele heaks partneriks. Arutelupaneelis otsitakse üheskoos vastuseid küsimusele „Millised on ettevõtete võimalused ja takistused teadus-ja tehnoloogia erialade propageerimisel?“ Lisainfo ja registreerimine: Kadi Vellner, tel 60 40 066, Kadi.Vellner@koda.ee.
Taanlased õpetavad aktiivselt õppima
Avaldame 23.04.2014 Pärnu Postimehes ilmunud intervjuu Pärnu vabakooli juhataja Ilona Mustaga, kes räägib Pärnu Vabakooli arenguhüppe koolitusprojektist, millest saadud kogemust ollakse valmis ka teiste koolidega jagama.
Vastab Ilona Must, Pärnu vabakooli juhataja
Vabakoolis on lõppemas arenguhüppe koolitus ning tegu on neljanädalase koolitustsükliga, millest kolm toimub Eestis ja üks Taanis.
Oktoobris sõidab 20 vabakooli õpetajat Taani. Koolitus lõppeb 2015. aasta veebruaris. Projekti „Pärnu Vabakooli arenguhüpe aktiivõppemeetodite omandamise toel“ rahastab siseministeerium ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital.
“Pärnu vabakooli meeskond soovib teha arenguhüppe. Pingutasime väga, et kirjutada head projekti ja saime suurepärase rahastuse,” lausus Ilona Must.
Kes on koolitajad ja mis on nende sõnum?
Koolitajad on Ane Fabricius ja Kristine Fabricius Taanist. Üks neist on KonTiki vabakooli juhataja ja teine tema tütar, kes on professionaalne koolitaja. Nad on puhtalt praktikud. Saame väga palju praktilisi kogemusi – tohutult aktiivõppemeetodeid, uusi võtteid, mida me omal nahal oleme selle nädala vältel läbi proovinud.
Koolitusel on palju mängu ja aktiivset liikumist, mis paneb mõtte tööle. Mitte kordagi pole me lihtsalt istunud ja kuulanud ning üksteise kukalt vahtinud. Lõikame, kleebime, tegutseme ümarlaudades.
Mis on aktiivõppemeetod?
See on meetod, mis paneb õppija aktiivselt tegutsema. Meie kooli märksõnad on elamusõpe ja kogemusõpe ja aktiivõpe väljendabki neid ideid kõige paremini. Mõte on, et miski ei tapaks õpilase huvi ja see huvi aina kasvab. Kõik, kes koolis on käinud, on kogenud, et teadmisi võib omandada ka viisil, et huvi kaob. Me õpime selle jaoks, et edasi õpetada. Kui meie neli nädalat on läbi, siis saame oma uusi oskusi jagada koolituste ja kursuste näol Eesti õpetajatele.
Mida teie oma tunnis näiteks tahate emakeele- ja kirjandusõpetajana kasutada?
Need on väiksed asjad, detailid. Ühes kuuenda klassi kirjandustunnis kasutasin kolme aktiivõppe meetodit. Alustasin tundi nii, et palusin kuuenda klassi õpilastel tõusta püsti ja tulla pingist välja. Peopesa plaks teise õpilase käe pihta tähendas, et tuleb vastastikku põhjendada, miks nad tegid oma selle päeva kodutöö. Nii tuli suhelda järjestikku viie õpilasega. Kui tavaliselt kutsutakse õpilane jutustama klassi ette, siis panin nad jutustama kolmestes gruppides. Tunni lõpus said lapsed hääletada, kuidas neile tunnis kasutatud aktiivõppemeetod sobis. Kõik lapsed olid väga rahul.
Kas taanlastel on rohkem kogemusi selles vallas?
Absoluutselt. Nad oskavad väga huvitavalt igapäevaselt õpetada. Üks asi, mille üle ma kogu aeg imestan, on see, et nad teevad tõsist tööd naerul suudega. Meil valitseb arusaam, et töötegemise ajal tulebki olla tõsine ja lõbusus segab ja häirib. Kui lõpetad töötegemise, võib rõõmu väljendada. Neil on see põimunud. Nad oskavad laginal naerda ja samal ajal sügavas tööprotsessis viibida.
Kui taanlased meie koolitunde vaatavad, siis nad ütlevad, et Eestis teevad õpetajad väga palju tööd ise ära ja soovitavad lapsi rohkem tegutsema panna. Meil on õpilased passiivsed ja õpetaja kulutab liiga palju auru asjade selgeks tegemisele. Tegelikult peaks olema vastupidi: kui õpetaja on tunni oskuslikult ette valmistanud, siis õpetaja puhkab ja lapsed tegutsevad.
Õpetajal pole vaja pea peal seista. Tal peab olema teadmine, kuidas panna lapsed aktiivselt tööle. Kui me selle ära õpime, on see hästi suur arenguhüpe.
Silja Joon, Pärnu Postimees
Ilona Must. Foto: Pärnu Postimees |
Vastab Ilona Must, Pärnu vabakooli juhataja
Vabakoolis on lõppemas arenguhüppe koolitus ning tegu on neljanädalase koolitustsükliga, millest kolm toimub Eestis ja üks Taanis.
Oktoobris sõidab 20 vabakooli õpetajat Taani. Koolitus lõppeb 2015. aasta veebruaris. Projekti „Pärnu Vabakooli arenguhüpe aktiivõppemeetodite omandamise toel“ rahastab siseministeerium ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital.
“Pärnu vabakooli meeskond soovib teha arenguhüppe. Pingutasime väga, et kirjutada head projekti ja saime suurepärase rahastuse,” lausus Ilona Must.
Kes on koolitajad ja mis on nende sõnum?
Koolitajad on Ane Fabricius ja Kristine Fabricius Taanist. Üks neist on KonTiki vabakooli juhataja ja teine tema tütar, kes on professionaalne koolitaja. Nad on puhtalt praktikud. Saame väga palju praktilisi kogemusi – tohutult aktiivõppemeetodeid, uusi võtteid, mida me omal nahal oleme selle nädala vältel läbi proovinud.
Koolitusel on palju mängu ja aktiivset liikumist, mis paneb mõtte tööle. Mitte kordagi pole me lihtsalt istunud ja kuulanud ning üksteise kukalt vahtinud. Lõikame, kleebime, tegutseme ümarlaudades.
Mis on aktiivõppemeetod?
See on meetod, mis paneb õppija aktiivselt tegutsema. Meie kooli märksõnad on elamusõpe ja kogemusõpe ja aktiivõpe väljendabki neid ideid kõige paremini. Mõte on, et miski ei tapaks õpilase huvi ja see huvi aina kasvab. Kõik, kes koolis on käinud, on kogenud, et teadmisi võib omandada ka viisil, et huvi kaob. Me õpime selle jaoks, et edasi õpetada. Kui meie neli nädalat on läbi, siis saame oma uusi oskusi jagada koolituste ja kursuste näol Eesti õpetajatele.
Mida teie oma tunnis näiteks tahate emakeele- ja kirjandusõpetajana kasutada?
Need on väiksed asjad, detailid. Ühes kuuenda klassi kirjandustunnis kasutasin kolme aktiivõppe meetodit. Alustasin tundi nii, et palusin kuuenda klassi õpilastel tõusta püsti ja tulla pingist välja. Peopesa plaks teise õpilase käe pihta tähendas, et tuleb vastastikku põhjendada, miks nad tegid oma selle päeva kodutöö. Nii tuli suhelda järjestikku viie õpilasega. Kui tavaliselt kutsutakse õpilane jutustama klassi ette, siis panin nad jutustama kolmestes gruppides. Tunni lõpus said lapsed hääletada, kuidas neile tunnis kasutatud aktiivõppemeetod sobis. Kõik lapsed olid väga rahul.
Kas taanlastel on rohkem kogemusi selles vallas?
Absoluutselt. Nad oskavad väga huvitavalt igapäevaselt õpetada. Üks asi, mille üle ma kogu aeg imestan, on see, et nad teevad tõsist tööd naerul suudega. Meil valitseb arusaam, et töötegemise ajal tulebki olla tõsine ja lõbusus segab ja häirib. Kui lõpetad töötegemise, võib rõõmu väljendada. Neil on see põimunud. Nad oskavad laginal naerda ja samal ajal sügavas tööprotsessis viibida.
Kui taanlased meie koolitunde vaatavad, siis nad ütlevad, et Eestis teevad õpetajad väga palju tööd ise ära ja soovitavad lapsi rohkem tegutsema panna. Meil on õpilased passiivsed ja õpetaja kulutab liiga palju auru asjade selgeks tegemisele. Tegelikult peaks olema vastupidi: kui õpetaja on tunni oskuslikult ette valmistanud, siis õpetaja puhkab ja lapsed tegutsevad.
Õpetajal pole vaja pea peal seista. Tal peab olema teadmine, kuidas panna lapsed aktiivselt tööle. Kui me selle ära õpime, on see hästi suur arenguhüpe.
Silja Joon, Pärnu Postimees
neljapäev, 24. aprill 2014
Elu(s) matemaatika(s) Põlvamaal
Räpina Ühisgümnaasium ja Räpina Aianduskool korraldasid aprilli alguses gümnasistidele matemaatikapäeva "Elu(s) matemaatika(s)". Päeval osalenud Põlva Ühisgümnaasiumi õpetaja Viivi Ansi ning õpilased Maarja Villako, Mirjam Sarnit, Mihkel Sabre, Leiki Lahtvee ja Egert Oidermaa panid kirja oma muljed põnevast matemaatikaõppimisest.
Aprillikuu 10. päeval oodati Põlvamaa gümnasiste Räpina Aianduskooli matemaatikaalasele võistlusele. Kui tavaliselt on õpetajal vajadus õpilasi „moosida“ ja rõhuda missioonitundele, siis seekord oleks vist õnnestunud koolist mitu võistkonda välja saata, sest uudne üritus tõotas põnevust.
Nii asusimegi hommikul aegsasti õppejuht Sireti kindlal juhtimisel Räpina poole teele. Kohale jõudsime esimestena. Preemiaks saime privaatekskursiooni värskelt renoveeritud Räpina Aianduskoolis. Kool on tõesti kaasaegne ja aeg-ajalt (näiteks arvutiklassis, kus aianduskoolile kohaselt õunapildiga arvutid) puges vargsi pähe mõte: „Kui ka meil oleks…“ Õnnestus piiluda ka mõnesse klassiruumi, kus parajasti tund käimas. Ühes ruumis sobitas meie kooli vilistlane, tulevane florist, kauneid õisi pruudikimpu, teises konstrueerisid maastikukujundajad aiaplaane, kolmandas meisterdasid tekstiiliõpilased lapitekke. Kõikjal jäi mulje, et inimesed tunnevad rõõmu ja rahulolu sellest, mis neil parajasti käsil on.
Oleksime hea meelega rohkemgi uudistanud, aga teiste koolide viieliikmelised võistkonnad – Kanepi Gümnaasiumist, Räpina Ühisgümnaasiumist, Räpina Aianduskoolist – olid kohale jõudnud. Üritus võis alata. Avasõnad ütles aianduskooli direktor Heino Luiga.
Seejärel hakkas vägesid juhatama Räpina Aianduskooli üldharidusainete metoodilise komisjoni juht Irmen Nagelmaa, kes alustuseks andis noortele esialgu keerulisena tunduva ülesande reastuda elatud päevade arvu järgi. Seejärel tuli viieks lugeda. Nagu nõiavitsa väel olid moodustunud neljaliikmelised segavõistkonnad, kelle esimeseks ülesandeks peale tutvumist sai tiimile nime mõtlemine. Seejärel said tiimid juhised, kuhu minna, mida teha, ja võistlus oligi alanud.
Juhised olid aga tavapäratud: „Välju hoonest ja hoia vasakule. Liigu maja eest 64 m. Pööra vasakule (sirgnurk -125°) ja liigu edasi 26 m. Pööra vasakule 35° ja liigu edasi 27 300 mm.“ Ja nii edasi. Aeg-ajalt tuletati meelde, et liikuda tuleb jalakäijatele mõeldud rajal ja sõidutee tuleb ületada ettevaatlikult. (Võistlustuhinas gümnasistidele kahtlemata oluline meenutus!)
Juhiseid järgides pidid võistlejad üles leidma Räpina olulised asutused-ettevõtted: paberivabriku, haigla, gümnaasiumi, aianduskooli, muuseumi. Igas paigas tuli lahendada elulisi matemaatikaülesandeid, mis hõlmasid näiteks loodust säästvat paberi valmistamist, välirestorani pinkide otstarbekat kaubikusse paigutamist, bruto-/netopalga arvutamist, seebi valmistamiseks vajalike komponentide õige koguse leidmist, Põlvamaa elanike arvu analüüsimist. Ülesanded olid tõesti huvitavad!
Samal ajal kui õpilased matemaatikat ellu rakendasid, puhkasid õpetajad roheluses – aianduskooli kasvuhoonetes –, imetlesid esimesi kevadõisi ja tutvusid uusimate agrotehniliste võtetega.
Pärast maitsvat lõunat Räpina Aianduskooli sööklas said nii õpilased kui õpetajad jälgida Tartu Treffneri kooli kuulsa õpilasfirma Kolm Põrsakest põnevat teadusetendust. Hämmastav, kui palju huvitavaid katseid saab korraldada tavaliste koduste vahenditega, kui on teadmisi, oskusi ja ettevõtlikkust!
Ja siis oligi kokkuvõtete tegemise aeg. Võitjaks tuli võistkond Ruutjuurijad, kuhu kuulusid Mirjam, Leiki, Alo ja Kristian. Tähelepanuväärne on, et neil jäi maksimumskoorist puudu vaid üksainus punkt. Kingitusi ja tänusõnu jagus võistlejatele, õpetajatele, korraldajatele ja abilistele. Tegelikult olid osalejad seda nägu, et nad on kõik võitnud. Sõlmitud oli uusi tutvusi, nähtud põnevaid paiku, saadud uusi kogemusi.
Üritus oli hästi planeeritud, põnev ning meeldejääv. Nii koolis kui ka teistes asutustes, kuhu mängu käigus sattusime, oli vastuvõtt igati meeldiv ja väga sõbralik. Täname meie giidi Ulvi Mustmaad, ettevõtmise korraldajaid Räpina Aianduskoolist ja Räpina Ühisgümnaasiumist.
Aprillikuu 10. päeval oodati Põlvamaa gümnasiste Räpina Aianduskooli matemaatikaalasele võistlusele. Kui tavaliselt on õpetajal vajadus õpilasi „moosida“ ja rõhuda missioonitundele, siis seekord oleks vist õnnestunud koolist mitu võistkonda välja saata, sest uudne üritus tõotas põnevust.
Nii asusimegi hommikul aegsasti õppejuht Sireti kindlal juhtimisel Räpina poole teele. Kohale jõudsime esimestena. Preemiaks saime privaatekskursiooni värskelt renoveeritud Räpina Aianduskoolis. Kool on tõesti kaasaegne ja aeg-ajalt (näiteks arvutiklassis, kus aianduskoolile kohaselt õunapildiga arvutid) puges vargsi pähe mõte: „Kui ka meil oleks…“ Õnnestus piiluda ka mõnesse klassiruumi, kus parajasti tund käimas. Ühes ruumis sobitas meie kooli vilistlane, tulevane florist, kauneid õisi pruudikimpu, teises konstrueerisid maastikukujundajad aiaplaane, kolmandas meisterdasid tekstiiliõpilased lapitekke. Kõikjal jäi mulje, et inimesed tunnevad rõõmu ja rahulolu sellest, mis neil parajasti käsil on.
Oleksime hea meelega rohkemgi uudistanud, aga teiste koolide viieliikmelised võistkonnad – Kanepi Gümnaasiumist, Räpina Ühisgümnaasiumist, Räpina Aianduskoolist – olid kohale jõudnud. Üritus võis alata. Avasõnad ütles aianduskooli direktor Heino Luiga.
Seejärel hakkas vägesid juhatama Räpina Aianduskooli üldharidusainete metoodilise komisjoni juht Irmen Nagelmaa, kes alustuseks andis noortele esialgu keerulisena tunduva ülesande reastuda elatud päevade arvu järgi. Seejärel tuli viieks lugeda. Nagu nõiavitsa väel olid moodustunud neljaliikmelised segavõistkonnad, kelle esimeseks ülesandeks peale tutvumist sai tiimile nime mõtlemine. Seejärel said tiimid juhised, kuhu minna, mida teha, ja võistlus oligi alanud.
Juhised olid aga tavapäratud: „Välju hoonest ja hoia vasakule. Liigu maja eest 64 m. Pööra vasakule (sirgnurk -125°) ja liigu edasi 26 m. Pööra vasakule 35° ja liigu edasi 27 300 mm.“ Ja nii edasi. Aeg-ajalt tuletati meelde, et liikuda tuleb jalakäijatele mõeldud rajal ja sõidutee tuleb ületada ettevaatlikult. (Võistlustuhinas gümnasistidele kahtlemata oluline meenutus!)
Juhiseid järgides pidid võistlejad üles leidma Räpina olulised asutused-ettevõtted: paberivabriku, haigla, gümnaasiumi, aianduskooli, muuseumi. Igas paigas tuli lahendada elulisi matemaatikaülesandeid, mis hõlmasid näiteks loodust säästvat paberi valmistamist, välirestorani pinkide otstarbekat kaubikusse paigutamist, bruto-/netopalga arvutamist, seebi valmistamiseks vajalike komponentide õige koguse leidmist, Põlvamaa elanike arvu analüüsimist. Ülesanded olid tõesti huvitavad!
Samal ajal kui õpilased matemaatikat ellu rakendasid, puhkasid õpetajad roheluses – aianduskooli kasvuhoonetes –, imetlesid esimesi kevadõisi ja tutvusid uusimate agrotehniliste võtetega.
Pärast maitsvat lõunat Räpina Aianduskooli sööklas said nii õpilased kui õpetajad jälgida Tartu Treffneri kooli kuulsa õpilasfirma Kolm Põrsakest põnevat teadusetendust. Hämmastav, kui palju huvitavaid katseid saab korraldada tavaliste koduste vahenditega, kui on teadmisi, oskusi ja ettevõtlikkust!
Ja siis oligi kokkuvõtete tegemise aeg. Võitjaks tuli võistkond Ruutjuurijad, kuhu kuulusid Mirjam, Leiki, Alo ja Kristian. Tähelepanuväärne on, et neil jäi maksimumskoorist puudu vaid üksainus punkt. Kingitusi ja tänusõnu jagus võistlejatele, õpetajatele, korraldajatele ja abilistele. Tegelikult olid osalejad seda nägu, et nad on kõik võitnud. Sõlmitud oli uusi tutvusi, nähtud põnevaid paiku, saadud uusi kogemusi.
Üritus oli hästi planeeritud, põnev ning meeldejääv. Nii koolis kui ka teistes asutustes, kuhu mängu käigus sattusime, oli vastuvõtt igati meeldiv ja väga sõbralik. Täname meie giidi Ulvi Mustmaad, ettevõtmise korraldajaid Räpina Aianduskoolist ja Räpina Ühisgümnaasiumist.
kolmapäev, 23. aprill 2014
Kõrgkoolid soovivad tihedamat koostööd gümnaasiumidega
Täna toimus algatuse Huvitav Kool ja kõrgkoolide esindajate kohtumine, kus arutati, kuidas tagada õppijate sujuv üleminek gümnaasiumist kõrgkooli. Kõrgkoolide esindajad kinnitasid, et enim tuleks koolis pöörata tähelepanu tulevaste üliõpilaste üldoskuste kujundamisele.
Mõned näited takistustest akadeemilisse ellu sujuva ülemineku ees on abiturientide nõrgemapoolne ajaplaneerimise oskus, suuline ja kirjalik selge eneseväljendus või suutlikkus võtta vastutust. Samuti tuleb rohkem tööd teha eneseanalüüsi- ja seoste loomise oskusega. Kõrgkoolid ei saa oodata gümnaasiumist nn valmisprodukti, nõustuti kohtumisel, vaid peavad ka ise panustama sellesse, et gümnaasiumilõpetajate oskused vastaksid nende ootustele.
Kõrgkoolide ja üldhariduskoolide koostöö suurendamiseks tehti kohtumisel mitmeid ettepanekuid, mida on võimalik viia ellu juba aastatel 2014-2015, rääkis kohtumist juhtinud Huvitava Kooli algatuse koordinaator Pille Liblik. „Koolid ja ülikoolid saavad vahetada õppejõude ja õpetajaid. Ülikool saab toetada gümnasiste uurimistööde juhendamise ja hindamisega. Samuti oleksid kõrgkoolid nõus kureerima gümnaasiumide õppesuundade valikkursusi ja pakkuma võimalusi, kus õpilased saaksid kasutada kõrgkooli laboreid,“ tõi Pille Liblik esile võimalusi, kuidas järjestikkuseid haridustasemeid tihedamalt siduda.
Algatuse Huvitav Kool siht on tagada, et õppijate huvi ja motivatsioon püsiks ja kasvaks. Juba täna võib leida mitmeid häid koostöönäited gümnaasiumide ja kõrgkoolide vahel, kuid neid tuleb avalikkuses ning haridusasutustes rohkem levitada, mistõttu on edaspidi on plaanis korraldada kohtumisi vahetult kõrgkoolide ja üldhariduskoolide vahel.
Tänasel kohtumisel osalesid algatuse Huvitav Kool töörühma liikmed ning kaheteistkümne kõrgkooli õppetegevuse eest vastutavad isikud. Algatuse Huvitav Kool ja kõrgkoolide esindajate järgmine kohtumine sama teema raames toimub 2015. a alguses.
Mõned näited takistustest akadeemilisse ellu sujuva ülemineku ees on abiturientide nõrgemapoolne ajaplaneerimise oskus, suuline ja kirjalik selge eneseväljendus või suutlikkus võtta vastutust. Samuti tuleb rohkem tööd teha eneseanalüüsi- ja seoste loomise oskusega. Kõrgkoolid ei saa oodata gümnaasiumist nn valmisprodukti, nõustuti kohtumisel, vaid peavad ka ise panustama sellesse, et gümnaasiumilõpetajate oskused vastaksid nende ootustele.
Kõrgkoolide ja üldhariduskoolide koostöö suurendamiseks tehti kohtumisel mitmeid ettepanekuid, mida on võimalik viia ellu juba aastatel 2014-2015, rääkis kohtumist juhtinud Huvitava Kooli algatuse koordinaator Pille Liblik. „Koolid ja ülikoolid saavad vahetada õppejõude ja õpetajaid. Ülikool saab toetada gümnasiste uurimistööde juhendamise ja hindamisega. Samuti oleksid kõrgkoolid nõus kureerima gümnaasiumide õppesuundade valikkursusi ja pakkuma võimalusi, kus õpilased saaksid kasutada kõrgkooli laboreid,“ tõi Pille Liblik esile võimalusi, kuidas järjestikkuseid haridustasemeid tihedamalt siduda.
Algatuse Huvitav Kool siht on tagada, et õppijate huvi ja motivatsioon püsiks ja kasvaks. Juba täna võib leida mitmeid häid koostöönäited gümnaasiumide ja kõrgkoolide vahel, kuid neid tuleb avalikkuses ning haridusasutustes rohkem levitada, mistõttu on edaspidi on plaanis korraldada kohtumisi vahetult kõrgkoolide ja üldhariduskoolide vahel.
Tänasel kohtumisel osalesid algatuse Huvitav Kool töörühma liikmed ning kaheteistkümne kõrgkooli õppetegevuse eest vastutavad isikud. Algatuse Huvitav Kool ja kõrgkoolide esindajate järgmine kohtumine sama teema raames toimub 2015. a alguses.
esmaspäev, 21. aprill 2014
Eesti teatrid aitavad kaasa kooli huvitavamaks muutmisele
Märtsis korraldas Vanemuise teater konverentsi „Haridus teatris ja teater hariduses“, mille eesmärgiks oli tõstatada teemasid koolihariduse täiendamisest teatri vahenditega. Ka Rahvusooperis Estonia tehakse tänuväärset laste- ja noortetööd, mis toetab õppekava rakendamist ja kooli huvitavamaks muutmist.
Teater on panustanud palju ka noorte kaasamisse ja interaktiivsetesse tegevustesse. Näiteks toimus möödunud aastal Priit Pajusaare uue algupärase noorteooperi „Prints ja kerjus“ lavale jõudmise puhul noorte kirjandikonkurss „Prahihoovist kuningakotta – õnn või õnnetus?“, kuhu laekus 80 tööd. Tähistamaks maailmakuulsa helilooja Giuseppe Verdi 200. sünniaastapäeva, kutsusid Itaalia Suursaatkond Eestis, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ning Rahvusooper Estonia pea 500 gümnaasiumiõpilast osalema Giuseppe Verdi ooperi „Rigoletto“ proovi ühiskülastusel Estonias ning selle etenduse põhjal kirjutatud esseede konkursil. Esseekonkursile laekunud 407 töö hulgast valiti parima töö autoriks Adele Vaks Kärdla Ühisgümnaasiumist, kes sai auhinnaks reisi kahele Itaaliasse, et külastada Verdiga seotud paiku. Konkursist ja külaskäigust Itaaliasse valmib ETV-s dokumentaalfilm.
Aasta eest avati Noorte teatriblogi, mille eesmärgiks on pakkuda noortele keskkonda oma arvamuse avaldamiseks, analüüsioskuse arendamiseks ning diskussiooni tekitamiseks ooperi- ja balletiteatri teemadel. Arvustama on oodatud kõik kuni 26-aastased noored ning kirjutada võib kõigil teemadel, mis Rahvusooper Estonia lavastuste ja ooperi- ja balletiteatris käimisega seostuvad.
Lisaks toimub Estonias sageli mitmesuguseid üritusi, mida erinevas vanuses lapsed ja noored koos vanematega nautida saavad. Möödunud aastal näiteks traditsiooniline teatrilaat, perepäev "Maja kogu perele", kohtumised rahvusooperi vabatahtlike programmi „WANTED!“ kuuluvate noortega jpm.
Rahvusooper Estonia noortetöö kohta saab täpsemalt lugeda siit.
Vanemuise teater alustas süvendatud tööd noortega juba seitsme aasta eest. Tänaseks on erinevatele vanuseastmetele välja töötatud programmid, mis tutvustatavad teatrižanre, lavastusprotsessi, teatrietiketti jpm. Toimuvad põnevad ja harivad teatrikohtumised ning regulaarselt korraldatakse erinevaid sündmusi väljaspool teatrit. Viimastel aastatel on õppeprogrammides osalenud stabiilselt üle 10 000 noore.
Vanemuise teatri noortetöö juhi Mall Türki sõnul otsitakse hariduses pidevalt uusi võimalusi õppeprotsessi mitmekesistamiseks ning Vanemuise senine praktika näitab, et teater pakub hulgaliselt võimalusi koolitööd huvitavamaks muuta. Sel põhjusel korraldati märtsis konverents "Haridus teatris ja teater hariduses", kuhu olid kaasatud erinevad osapooled - õpetajad, õpilased, koolijuhid ja teatrid, samuti Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Kultuuriministeeriumi esindajad. Ettekannete fookuses oli teatri kui väärtuskasvataja roll, samuti näidati erinevaid võimalusi teatri noorsootöös tehtava rakendamisel õppekavas.
Konverentsil esitleti ka pilootprojekti tööpealkirjaga "Koolipäev teatris", mida saab rakendada erinevates teatrites ning mille kaudu saab käsitleda õppekava paaris-kolmes konkreetses õppeaines teatrivahendite abil. Kaugemas perspektiivis loodetakse, et pilootprojektist kasvab välja koolide jaoks vajalik ja erinevates Eesti teatrites rakendatav regulaarne õppeformaat.
Täpsemalt saab Vanemuise teatri noortetöö kohta lugeda siit.
neljapäev, 17. aprill 2014
Õpetajad jagasid parimaid praktikaid
Täna Tartus toimunud Huvitava Kooli parimate praktikate päeval jagasid õpetajad uuenduslikke kogemusi ja edulugusid uurimuslikust õppest, kujundavast hindamisest ning elukestvast õppest ja karjääriplaneerimisest.
Päeva avas Haridus- ja Teadusministeeriumi asekantsler Mart Laidmets, kelle sõnul on Eestis palju häid näiteid koolidest, kus on õppimist edukalt huvitavaks tehtud, kuid sageli me ei tea nendest. „Selleks parimate praktikate päev ongi, et koolid saaksid üksteise headest kogemustest õppida ja ise otsustada, kas neid praktikaid üle võtta,“ ütles Laidmets.
Ettekandega „Kas meie kool on huvitav?“ esinenud Tartu Kivilinna gümnaasiumi direktor Karin Lukk tõi esile, et Eestis on aastaid räägitud kooliuuenduse vajadusest ja selles suunas jõupingutusi tehtud, kuid see ei ole lahendanud õpilaste koolitüdimuse ja vähese motivatsiooni probleemi. Tema hinnangul on vaja muuta koolisüsteemi põhielemente, mis on pärit tööstusrevolutsiooni ajast: ajaline graafik, millest täpselt kinni peetakse; kõigile ühtlane tempo; koondumine gruppideks; ühesugused tegevused kõigile. „Selline süsteem on sobiv liinitööliste ettevalmistamiseks, kuid tänapäeva ühiskond vajab teistsuguste oskustega inimesi,“ ütles Lukk. Ta selgitas, et kuigi ümberkorraldusi tuleb teha ka riigi tasandil, saab iga kool juba täna muutustega algust teha ning tõi näite oma koolist, kus järgmisel õppeaastal katsetatakse õpet väljaspool klassiruume – õppimiskohana võetakse kasutusele ka koridorid.
Kujundava hindamise ja uurimusliku õppe kohta levinud müüte lükkasid näidete abil ümber Tartu Ülikooli haridusteadlased Juta Jaani ja Maria Jürimäe. Nad tõid välja, et kuigi levinud arvamuse kohaselt on kujundav hindamine õpetaja jaoks äärmiselt ajamahukas ja keeruline, on ka mitmeid kiiremaid ja lihtsamaid lahendusi, ning et uurimuslikul õppel ja kujundaval hindamisel on väga suur ühisosa.
Saate „Rakett69“ 1. hooaja võitja ja praegune teadustoimetaja Juhan Koppel tõi oma ettekandes Eesti koolisüsteemi taseme kinnituseks näite, et maailma tippülikoolides on meie väikest rahvaarvu arvestades väga palju eestlasi. Probleemina tõi ta aga välja asjaolu, et Eesti kool soosib faktide ja teooria õppimist ning tegeleb liiga vähe teadmiste praktilise rakendamisega. „Head õpetajad, palun kavandage oma tundidesse praktilist tööd ja reaalse eluga seotud ülesandeid,“ rõhutas ta. Samuti soovitas ta õpetajatel innustada õpilasi koolis, kontrollitud keskkonnas julgelt katsetama ja õppima ka vigadest: „Isegi Rakett69 osalejad ei julge sageli ülesannete lahendamiseks kasutada seadmeid, millega nad ei ole varem kokku puutunud,“ tõi ta näite Eesti õpilaste liigse ettevaatlikkuse kohta.
Ettekannetele järgnenud praktilistes töötubades jagasid oma kogemusi Tartu Katoliku Kooli, Randvere Kooli, Lähte Ühisgümnaasiumi, Viljandi Gümnaasiumi ja Tartu Descartes´i Lütseumi õpetajad.
Kujundava hindamise töötoad viisid läbi Lähte Ühisgümnaasiumi klassiõpetaja Diana Nõlvak ja Randvere kooli tegevjuht Leelo Tiisvelt. Lähte Ühisgümnaasiumis loobuti viie aasta eest hinnete panemisest I kooliastmes ning II kooliastme lõpuks minnakse hinnetele üle järk-järgult. Sellest ajast on õpetajad senisest teadlikumalt tegelenud õppimist toetava hindamisega. Viimsi Keskkoolis, mille osaks on ka Randvere kool, hakkasid õpetajad end kujundava hindamise alal täiendama 2009. aastast ja koolitavad tänaseks koolitusasutuse Uus Kool raames juba teisi.
Teiseks fookusteemaks parimate praktikate päeval oli elukestev õpe ja karjääriplaneerimine. Tartu Descartes´i Lütseumi karjäärikoordinaator Ardi Kärberg tutvustas kooli kogemust karjääriteenuste süsteemi arendamisel. Teist töötuba sel teemal juhendas Viljandi Gümnaasiumi õppenõustaja Raili Toikka-Tamm, kes oli elukestva õppe ja karjääri planeerimise läbiva teema hindamisvahendi üks põhikoostajatest ning testis seda oma kooli õpetajatega.
Tartu Katoliku Kooli klassiõpetajad Signe Mägi ja Marge Paluoja viisid läbi töötoad uurimuslikust õppest. Nende kooli I kooliastmes on õpe peamiselt korraldatud üldõppe vormis ehk erinevad õppeained on omavahel lõimitud ning traditsioonilisi ainetunde ei eristata. Õpetamisel kasutatakse erinevaid aktiivõppemeetodeid, sh probleemõpet, õuesõpet, rühmatöid jm. Õppetöös on rõhuasetus lapse algatusel, isetegemisel ja kogemusest õppimisel - selleks tuleb jätta lapsele suurem vabadus õppimises ning võimaldada talle uurimuslikku tegevust.
Päeva kulminatsiooniks kujunes õpetajate paneeldiskussioon, mille koosseis moodustus spontaanselt töötubades osalenutest. Arutlejad tõid esile päeva parimad osad ja kinnitasid, et sellised koostööpäevad, kus õpetajad üle riigi saavad lisaks kuulamisele ka ise aktiivselt tegutseda ja katsetada, peavad saama traditsiooniks. Arutelu jõudis õpetajate ametiuhkuse ja õpetajatöö kuvandi teemadeni. Kõnelejad leidsid, et ennekõike saavad oma ameti mainet kujundada õpetajad ise, kehastades väärtusi, mida nad soovivad edastada. Enesekriitiliselt küsiti, kuidas saab juhtuda, et õpetaja, kes on eelmisel päeval läbinud suhtlemistreeningu, karjub järgmisel päeval õpilaste peale. Toodi näiteid sellest, kuidas õpetajate toa jutud saavad muutuda kurtvatest ja nurisevatest arendavateks. Tõdeti, et oleme harjunud süüdistama süsteemi, unustades, et süsteemi kujundavad inimesed ning paljud lahendused seisavad otsustusjulguse puudumise või harjumusliku mugavuse taga.
Huvitava Kooli algatuse koordinaatori Pille Libliku sõnul ei kuule nii tõsist ja otsekohest arutelu õpetajate kokkusaamistel tihti. "See tähendab, et meie õpetajad tajuvad oma jõudu ja rolli ning vajadust muutuste järele. Müüt õpetajate alahoidlikkusest on purunemas," ütles Liblik.
Osalejad said avaldada ka soovi järgmiste parimate praktikate päevade teemade osas. Aktuaalsetena nimetati kooli ja kogukonna koostööd, koolipäevakorraldust, lõimingut ning jätkuvalt õppimist toetavat hindamist. Päeva üks korraldajatest Inga Kukk Tartu Ülikooli haridusuuringute ja õppekavaarenduse keskusest avaldas lootust, et järgmisel korral õnnestub üritus korraldada veel praktilisemana ning jätta töötubades tegutsemiseks ja vahetuks aruteluks rohkem aega. „Nagu iga õppija, vajab ka õpetaja uues keskkonnas ja uue teemaga kokku puutudes aega sisseelamiseks. Kui siis aga teema paelub ja käsitlus motiveerib, vajatakse rohkem aega süvenemiseks,“ selgitas ta.
Parimate praktikate päeva korraldasid Haridus- ja Teadusministeeriumi algatus Huvitav Kool ning Tartu Ülikooli haridusuuringute ja õppekavaarenduse keskus. Osales ligi 100 õpetajat, koolijuhti ja haridushuvilist üle Eesti.
Parimate praktikate päeva esitluste ja töötubade materjalidega saab tutvuda http://www.curriculum.ut.ee/et/parimate-praktikate-paev .
Päeva avas Haridus- ja Teadusministeeriumi asekantsler Mart Laidmets, kelle sõnul on Eestis palju häid näiteid koolidest, kus on õppimist edukalt huvitavaks tehtud, kuid sageli me ei tea nendest. „Selleks parimate praktikate päev ongi, et koolid saaksid üksteise headest kogemustest õppida ja ise otsustada, kas neid praktikaid üle võtta,“ ütles Laidmets.
Ettekandega „Kas meie kool on huvitav?“ esinenud Tartu Kivilinna gümnaasiumi direktor Karin Lukk tõi esile, et Eestis on aastaid räägitud kooliuuenduse vajadusest ja selles suunas jõupingutusi tehtud, kuid see ei ole lahendanud õpilaste koolitüdimuse ja vähese motivatsiooni probleemi. Tema hinnangul on vaja muuta koolisüsteemi põhielemente, mis on pärit tööstusrevolutsiooni ajast: ajaline graafik, millest täpselt kinni peetakse; kõigile ühtlane tempo; koondumine gruppideks; ühesugused tegevused kõigile. „Selline süsteem on sobiv liinitööliste ettevalmistamiseks, kuid tänapäeva ühiskond vajab teistsuguste oskustega inimesi,“ ütles Lukk. Ta selgitas, et kuigi ümberkorraldusi tuleb teha ka riigi tasandil, saab iga kool juba täna muutustega algust teha ning tõi näite oma koolist, kus järgmisel õppeaastal katsetatakse õpet väljaspool klassiruume – õppimiskohana võetakse kasutusele ka koridorid.
Kujundava hindamise ja uurimusliku õppe kohta levinud müüte lükkasid näidete abil ümber Tartu Ülikooli haridusteadlased Juta Jaani ja Maria Jürimäe. Nad tõid välja, et kuigi levinud arvamuse kohaselt on kujundav hindamine õpetaja jaoks äärmiselt ajamahukas ja keeruline, on ka mitmeid kiiremaid ja lihtsamaid lahendusi, ning et uurimuslikul õppel ja kujundaval hindamisel on väga suur ühisosa.
Saate „Rakett69“ 1. hooaja võitja ja praegune teadustoimetaja Juhan Koppel tõi oma ettekandes Eesti koolisüsteemi taseme kinnituseks näite, et maailma tippülikoolides on meie väikest rahvaarvu arvestades väga palju eestlasi. Probleemina tõi ta aga välja asjaolu, et Eesti kool soosib faktide ja teooria õppimist ning tegeleb liiga vähe teadmiste praktilise rakendamisega. „Head õpetajad, palun kavandage oma tundidesse praktilist tööd ja reaalse eluga seotud ülesandeid,“ rõhutas ta. Samuti soovitas ta õpetajatel innustada õpilasi koolis, kontrollitud keskkonnas julgelt katsetama ja õppima ka vigadest: „Isegi Rakett69 osalejad ei julge sageli ülesannete lahendamiseks kasutada seadmeid, millega nad ei ole varem kokku puutunud,“ tõi ta näite Eesti õpilaste liigse ettevaatlikkuse kohta.
Ettekannetele järgnenud praktilistes töötubades jagasid oma kogemusi Tartu Katoliku Kooli, Randvere Kooli, Lähte Ühisgümnaasiumi, Viljandi Gümnaasiumi ja Tartu Descartes´i Lütseumi õpetajad.
Kujundava hindamise töötoad viisid läbi Lähte Ühisgümnaasiumi klassiõpetaja Diana Nõlvak ja Randvere kooli tegevjuht Leelo Tiisvelt. Lähte Ühisgümnaasiumis loobuti viie aasta eest hinnete panemisest I kooliastmes ning II kooliastme lõpuks minnakse hinnetele üle järk-järgult. Sellest ajast on õpetajad senisest teadlikumalt tegelenud õppimist toetava hindamisega. Viimsi Keskkoolis, mille osaks on ka Randvere kool, hakkasid õpetajad end kujundava hindamise alal täiendama 2009. aastast ja koolitavad tänaseks koolitusasutuse Uus Kool raames juba teisi.
Teiseks fookusteemaks parimate praktikate päeval oli elukestev õpe ja karjääriplaneerimine. Tartu Descartes´i Lütseumi karjäärikoordinaator Ardi Kärberg tutvustas kooli kogemust karjääriteenuste süsteemi arendamisel. Teist töötuba sel teemal juhendas Viljandi Gümnaasiumi õppenõustaja Raili Toikka-Tamm, kes oli elukestva õppe ja karjääri planeerimise läbiva teema hindamisvahendi üks põhikoostajatest ning testis seda oma kooli õpetajatega.
Tartu Katoliku Kooli klassiõpetajad Signe Mägi ja Marge Paluoja viisid läbi töötoad uurimuslikust õppest. Nende kooli I kooliastmes on õpe peamiselt korraldatud üldõppe vormis ehk erinevad õppeained on omavahel lõimitud ning traditsioonilisi ainetunde ei eristata. Õpetamisel kasutatakse erinevaid aktiivõppemeetodeid, sh probleemõpet, õuesõpet, rühmatöid jm. Õppetöös on rõhuasetus lapse algatusel, isetegemisel ja kogemusest õppimisel - selleks tuleb jätta lapsele suurem vabadus õppimises ning võimaldada talle uurimuslikku tegevust.
Päeva kulminatsiooniks kujunes õpetajate paneeldiskussioon, mille koosseis moodustus spontaanselt töötubades osalenutest. Arutlejad tõid esile päeva parimad osad ja kinnitasid, et sellised koostööpäevad, kus õpetajad üle riigi saavad lisaks kuulamisele ka ise aktiivselt tegutseda ja katsetada, peavad saama traditsiooniks. Arutelu jõudis õpetajate ametiuhkuse ja õpetajatöö kuvandi teemadeni. Kõnelejad leidsid, et ennekõike saavad oma ameti mainet kujundada õpetajad ise, kehastades väärtusi, mida nad soovivad edastada. Enesekriitiliselt küsiti, kuidas saab juhtuda, et õpetaja, kes on eelmisel päeval läbinud suhtlemistreeningu, karjub järgmisel päeval õpilaste peale. Toodi näiteid sellest, kuidas õpetajate toa jutud saavad muutuda kurtvatest ja nurisevatest arendavateks. Tõdeti, et oleme harjunud süüdistama süsteemi, unustades, et süsteemi kujundavad inimesed ning paljud lahendused seisavad otsustusjulguse puudumise või harjumusliku mugavuse taga.
Huvitava Kooli algatuse koordinaatori Pille Libliku sõnul ei kuule nii tõsist ja otsekohest arutelu õpetajate kokkusaamistel tihti. "See tähendab, et meie õpetajad tajuvad oma jõudu ja rolli ning vajadust muutuste järele. Müüt õpetajate alahoidlikkusest on purunemas," ütles Liblik.
Osalejad said avaldada ka soovi järgmiste parimate praktikate päevade teemade osas. Aktuaalsetena nimetati kooli ja kogukonna koostööd, koolipäevakorraldust, lõimingut ning jätkuvalt õppimist toetavat hindamist. Päeva üks korraldajatest Inga Kukk Tartu Ülikooli haridusuuringute ja õppekavaarenduse keskusest avaldas lootust, et järgmisel korral õnnestub üritus korraldada veel praktilisemana ning jätta töötubades tegutsemiseks ja vahetuks aruteluks rohkem aega. „Nagu iga õppija, vajab ka õpetaja uues keskkonnas ja uue teemaga kokku puutudes aega sisseelamiseks. Kui siis aga teema paelub ja käsitlus motiveerib, vajatakse rohkem aega süvenemiseks,“ selgitas ta.
Parimate praktikate päeva korraldasid Haridus- ja Teadusministeeriumi algatus Huvitav Kool ning Tartu Ülikooli haridusuuringute ja õppekavaarenduse keskus. Osales ligi 100 õpetajat, koolijuhti ja haridushuvilist üle Eesti.
Parimate praktikate päeva esitluste ja töötubade materjalidega saab tutvuda http://www.curriculum.ut.ee/et/parimate-praktikate-paev .
Päeva lõpetas uurimusliku õppe näitena pühadeteemaline Ahhaa teadusteater „Imeline muna". |
Tellimine:
Postitused (Atom)