Reede, 11. aprill 2014

Huvitav kool aitab igaühel leida oma elemendi

Anu Tammelehe, Saue gümnaasiumi inglise keele ja LAK-ainete õpetaja arvates tuleks pöörata suuremat tähelepanu huviharidusele, et iga laps leiaks ja arendaks välja enda need küljed, milles ta andekas on.

Olen olnud 15 aastat õpetaja ja praegu olen ka algklassides käiva lapse vanem, seega näen ja tean koolielu nii seest kui ka väljast. Minu jaoks tähendab huvitav kool seda, et õpilane saab tegelda sellega, mis talle huvi pakub.

Loomulikult on ühiskonnas hakkama saamiseks tähtis ka akadeemiline haridus ja sellega saab meie koolisüsteem päris hästi hakkama. Ken Robinsoni väitel tulevad inimesed, kes on leidnud oma elemendi (miski, mida inimene armastab ja oskab, millega meelsasti tegeleb, millega tegeldes kaob ajataju), paremini toime kõigega, mis elu nende teele paiskab. Kahjuks näib, et enamik inimesi ei ole oma elementi leidnud või ei oskagi seda otsida.

Samas põhineb meie praegune koolisüsteem ühiskonna vajadustel, mis kehtisid rohkem kui sajand tagasi – kuidas saame valmistada inimesi ette tulevikuks, kui meil pole aimugi, mis kas või 20 aasta pärast toimub? Kuidas toimida selles vahepealses etapis, kui vana enam ei toimi, kuid uut veel ei ole?

Üks lahendus võiks olla pöörata suuremat tähelepanu huviharidusele. Vaatame näiteks algklassiõpilasi – nende koolipäevad on suhteliselt lühikesed, seega võiksid nad osaleda pärast tunde huviringides (eeldusel, et need tegutsevad sealsamas kodu ja kooli läheduses), sest vastavalt multiintelligentsuse teooriale oleme kõik tugevad eri asjades. Huviringides osalemine aitab lapsel leida oma elemendi ja juba vanemana – progümnaasiumis või gümnaasiumis – saab ta oma alaga süvendatult tegelda.

Loomulikult peaksid nii vanemad kui ka õpetajad aitama lapsel oma tugevaid külgi näha ja suunama ta ringidesse. Samuti peaksid kool ja omavalitsus toetama ning võimaldama eri huviringide teket ja ülalpidamist, et lapsel oleks, mida proovida.

Kooli ülesandeks jääks anda akadeemilist haridust ning kuna iga inimene on mingil alal tugev, siis ei ole mõttekas lisada kõiki alasid tunniplaani – pigem peaks vähendama koduste tööde hulka, et õpilasel oleks piisavalt aega tegelda oma elemendiga.

Artikkel on avaldatud ka 11. aprill 2014 Õpetajate Lehes.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar