esmaspäev, 30. november 2020

Mängimine dilemmamängu! Lapsevanema dilemma: laps istub arvutis

Tartu Ülikooli eetikakeskuse sari „Mängi kaasa“

„Mängi kaasa“ on Tartu Ülikooli eetikakeskuse vanemahariduse teemaline sari, mis kutsub lapsevanemaid kaasa mõtlema erinevatele tõsieluliste dilemmade üle ja uurima, millised väärtused võivad olla lahenduste taga. Juhtumid pakuvad võimaluse arutlemiseks ja oma väärtusvalikute tundma õppimiseks.



Mängime dilemmamängu!

Dilemmaks nimetatakse sundvalikut olukorras, kus kaks enam-vähem võrdset lahendusvõimalust põrkuvad. Ideaalset lahendust pole: kui eelistad ühte väärtust, siis saab teine vähem tähelepanu.

Tartu Ülikooli eetikakeskusel on valminud väärtuste mäng "Eesti rahva sada valikut", kus mängija asetatakse olukorda, kus tal tuleb astuda peategelase kingadesse ja valida nelja toodud käitumisviisi vahel. Loomulikult on päriselus valikuid rohkem ja olukorradki nüansirohkemad, aga ehk aitab väike mõttemäng endale teadvustada, mida elus oluliseks peate ja milline väärtus on ühe või teise valiku taga.

Niisiis: kuidas käituksid, kui satuksid alljärgnevasse olukorda?

13aastase Marki vanemad on mures. Niipea, kui Mark koolist tuleb, läheb ta arvuti taha ning istub seal kuni hilisõhtuni. Trenn on katki jäänud: Mark ei taha trennis käia, sest ta on kogu aeg kehvemate seas. Marki vanemad on asja arutanud, kuid pole kunagi ühele meelele jõudnud. Kuidas käituksid Marki vanemana?

1. Leian Markile trenni asemel muu tegevuse, mis paneb teda arvutit unustama ja eakaaslastega suhtlema.

2. Poiss tuleb ikka trenni panna. Füüsiline areng paneb aluse tervisele kogu eluks. Selles vanuses ei saa kõiges lapse arvamusega arvestada.

3. Lasen Markil valida: kui ta tahab arvutis olla, peab ta valima trenni, mis talle sobib, ja ei tohi seda pooleli jätta. Kui trennis ei käi, siis arvutit ei saa.

4. Ma ei tee midagi. Trennis ei meeldi talle ja ta tunneb ennast luuserina. Pole vaja last survestada, küll ta kasvab sellest välja.

Kui oled antud vastustest sobivaima (mis ei pruugi olla ideaalne) leidnud, võid endalt küsida:

👉 Millised väärtused sinu valiku puhul esil on?

👉Millised väärtused sinu valiku puhul kõrvale jäid?

👉Kuidas käituksid siis, kui vastusevariante poleks ette antud?


Kui oled oma valiku teinud ja selle üle mõelnud, loe allolevat tagasisidet. 
NB! Allolev nimekiri käitumisvalikus esinevatest väärtustest toob välja vaid mõned olulisemad esi- või tagaplaanil olevad väärtused.

Millised väärtused peituvad antud valikute taga?


1. Vaatad tulevikku ja näed laiemat pilti ning otsid loovat lahendust. Sa pead oluliseks lapse tervist ja eakohaseid tegevusi ning oled teadlik liigse arvutikasutuse ohtudest. Oled valmis selle nimel ka teatud ebapopulaarsust kannatama. Vähem tähtsaks pead lapse autonoomiat otsuste langetamisel. Peamine väärtus: lapse terviklik areng.

2. Väärtustad reegleid ja kohusetunde kasvatamist. Oled valmis lapsega konfronteeruma ega karda konflikti. Vähem oluliseks pead mängust saadavat lõbu, lapse autonoomiat otsuste langetamisel ning häid suhteid temaga. Peamised väärtused: lapse tervis ja kohusetundlikkus.

3. Püüad oma lapsega kaupa teha, et leida kompromiss. Oled praktilise meelega ja otsid töötavat lahendust. Peamised väärtused: head suhted lapsega, lapse terviklik areng.

4. Sa eelistad konflikti mitte suureks puhuda ja lepid lapse valikuga. Oled salliv ja austad lapse autonoomiat. Kas aga oled teadlik liigse arvuti kasutamisega seotud ohtudest? Ehk on su valiku taga konflikti vältimise püüd? Peamised väärtused: head suhted lapsega, lapse autonoomia.

Mõtteharjutus:

👉Millega oled nõus ja millega mitte?

👉Mida juhtumi lahendamisest õppisid?

Mängu puhul ei ole tegemist dilemmaga teaduslikus mõttes, kuid ka ülaltoodud nelja valiku puhul näeme, et igas on üks-kaks juhtivat väärtust ja teised väärtused jäävad tahaplaanile. Nagu päris elus, ei ole ka mängus ideaalseid lahendusi olemas: maailm ei ole mustvalge. Küll aga annab mäng võimaluse oma väärtuste üle mõtiskleda, nende üle teiste mängijatega arutleda ja õppida oma väärtusi vastastikku lugupidaval moel kaitsma, mis praeguses maailmas on kuldaväärt oskus.

Ootame lugejaid FB kommentaarides postituse juures oma valikuvariante jagama, valikuid põhjendama ja omavahel arutama!

Dilemmameetod on vahend, mis pakub võimalust lahendada elus ettetulevaid olukordi mängulisel moel. Tartu Ülikooli eetikakeskusest on võimalik pärast tasuta täiendkoolitust saada dilemmameetodil põhinevat õpilaste mängu „Väärtuste avastajad“ kahele vanuserühmale. Lisaks saab tellida „Õpetajate väärtuste mängu“ läbimängimist. Vt ka https://www.eetika.ee/et/arendus/koolitus/mang

 

 

kolmapäev, 25. november 2020

Väärtuskasvatuse konverents on tänavu pühendatud võrdsetele võimalustele

Tartu Ülikooli eetikakeskus kutsub haridusasutuste juhte, õpetajaid, kooli- ja lasteaiapidajaid ning haridusvaldkonna spetsialiste iga-aastasele väärtuskasvatuse konverentsile, kus uuritakse Eesti hariduspoliitika üht keskset põhimõtet – võrdseid
võimalusi igale lapsele. 


Septembris avalikustatud OECD PISA 2018 analüüs osutas, et Eestis on loodud võrdsed võimalused põhihariduse omandamiseks. Õpilastel on hea juurdepääs maailmatasemel haridusele, olenemata nende elukohast või sotsiaalmajanduslikust taustast. Tartu Ülikooli eetikakeskuse 13. väärtuskasvatuse konverents „Võrdsed võimalused luubi all“ vaatleb võrdseid võimalusi kui põhimõtet ja peamist väärtust, millest lähtudes hariduselu valikuid tehakse.

„Eesti eristub positiivse näitena võrdsuse ja õigluse printsiibi rakendamisel, ja eriti just tugeva põhihariduse tagamisel igale lapsele,“ selgitab Mari-Liis Nummert, Tartu Ülikooli eetikakeskuse hea kooli projektijuht ja konverentsi peakorraldaja. Konverentsil uuritaksegi, milles seisneb võrdsete võimaluste loomine hariduses – mis on hästi ja mida saaks paremini? Kuidas sisustatakse võrdseid võimalusi kui väärtust? „Meid huvitab, millised suured väljakutsed vajavad lahendamist enne, kui saame ise uhkusega tunnistada – Eesti on maailma parimat haridust pakkuv riik,“ ütleb Nummert.

Konverentsil esinevad mitmed eksperdid Eestist, Soomest ja Suurbritanniast: Kristi Paron (Õiguskantsleri büroo), Maie Kitsing (Haridus- ja Teadusministeerium), Tiiu Tammemäe (Tallinna Ülikool), Mari-Liis Sepper (SA Poliitikauuringute Keskus Praxis), Merilin Mandel (Instagrami konto @jesslapsed looja), professor Liisa Tanio (Helsingi Ülikool, Soome), Gary Lewis (Association for Character Education, Suurbritannia), Marie Runnel (Rajaleidja keskus), Iiri Saar (Tartu Descartes'i Kool), Viire Sepp (MTÜ Eesti Talendikeskuses) ja Karmen Maikalu (Eesti Koolipsühholoogide Ühing). Põnevat kuulamist pakub konverentsil muinasjutuvestja Ena Mets.

Nagu varasematel väärtuskasvatuse konverentsidel, kuulutame välja ka tänavused „Väärtuskasvatuse kool 2020“ ja „Väärtuskasvatuse lasteaed 2020“ rändkarika saajad. 

Väärtuskasvatuse karikad. Foto: Erakogu.


Konverents toimub 2. ja 3. detsembril 2020 veebiülekandes UTTVs ja Facebookis.

Konverentsi programm, registreerumine ja lisainformatsioon

https://www.eetika.ee/et/konverents2020

Konverents toimub Haridus- ja Teadusministeeriumi riikliku programmi „Eesti ühiskonna väärtusarendus 2009–2013“ jätkuprogrammi raames. Konverentsi toetab ka Briti Nõukogu Eestis.

Lisainfo:

Mari-Liis Nummert, Tartu Ülikooli eetikakeskuse projektijuht, konverentsi peakorraldaja, mari-liis.nummert@ut.ee, +372 5192 2019

Õnne Allaje, Tartu Ülikooli eetikakeskuse projektijuht, meedia ja kommunikatsioon, onne.allaje@ut.ee, +372 5308 4099

esmaspäev, 23. november 2020

Õppimine mänguliseks Mateemiku abiga

Sellest ei ole möödunud kaua aega kui selgus tõsiasi, et meie peretütrel oli raske keskenduda ja korrutustabeli õppimine oli osutunud arvatust keerulisemaks. Probleemi süvenedes märkasin, et numbrid ei paistnud last üleüldse huvitavat ja selle asemel, et üheskoos korrutustabelit harjutada, võttis ta samal ajal värvipliiatsid ja hakkas hoopis innuga joonistama. Ühel hetkel tajusin, et tema mõtted olid juba kuskile mujale kaugeks jäänud ja ta isegi ei vastanud mulle. Selle asemel, et teda sundida, otsustasin hoopis teisest küljest läheneda ja siit algaski meie teekond. 

Tänaseks oleme leidnud meie jaoks hingelähedase väljundi, kuhu suunata kogu oma loovus ja arendamise soov ning välja mõelnud ning letile toonud abimehe õpetajatele, kes soovivad oma õppetöösse tuua veidi ilmet ja lastele pakkuda huvitavat mängulist väljundit, et koolipäev saaks sujuvalt ning efektiivselt rõõmsalt õhtusse saadetud. Lisaks on tegemist suurepärase ajaveetmise viisiga ka kodustes tingimustes, kus läbi mängu on lapsel võimalik iseseisvalt õppida, tulemust hinnata ning talletada. Inimene õpib kogu oma elu – ka täiskasvanud saavad Mateemiku abil oma aju treenida ja värskena hoida. 

Mateemik toetab laste matemaatilist arengut läbi värvide, kuna varasemas eas on lastel esialgu just värvide mälu kõige aktiivsemalt arenenud siis aitab mäng sujuvalt üle minna värvidelt numbritele – alustades esialgu liitmise- ja lahutamisega ning lõpetades juba mitmik- korrutus- jagamise -tehetega. Seal juures võib tehete keerukuse jaotada eri vanuses laste vahel samas mängus selliselt, et vanema klassi laps saab mängu jooksul väljakutset pakkuvamad- ning noorem laps lihtsamad tehted. 

Mateemiku mängukomplekt. Foto: Erakogu

Mängupakki on ära mahutatud 50 mängukaarti, mängualus, kontrollkaardid oma teadmiste kontrollimiseks ja ka juhend näidismängudeks. Õpetajatele pakume mängude setti, kus sisaldub lisaks vastavalt vajadusele 3 ja 6 Mateemiku mängu ja magnetiseeritud värvilist mängualust veel 10 erinevat mängujuhist. Mängualus koosneb üheksast värvist mille väärtuse annab mängija ise või õpetaja ning mida on tahvlil võimalik vastavalt soovile ümber tõsta. Juhiseid loome jooksvalt juurde ja meie soov on luua kasutajate kogukond, kus on võimalik aktiivselt jagada ideid ja ettepanekuid ning ka teistega oma kogemusi jagada. Kogukond on mõeldud kasutamiseks kõigile kel vähegi selleks soovi on – õpetajatele, õpilastele, vanematele, vanavanematele ja kõikidele suurtele ja väikestele, kes Mateemiku meetodil oma aju soovivad treenida. Mäng on sobilik kasutusele võtta kohe, kui laps tunneb värve ja numbreid ning tal on tekkinud huvi erinevate numbreid hõlmavate mängude vastu. 

Õpetajale soovime eelkõige pakkuda lapsest lähtuvat tööriista, mille abil anname õpetajale võimaluse pakkuda õpilasele midagi erilist ja mängulist, kuid mis samas aitab õppetööd vastavalt õppekavale muretult ja aega kokkuhoidvalt teostada. Siinkohal aja kokkuhoiu jaoks pakume tulevikus õpetajale välja mitmeid mooduseid ja võimalusi, kuidas ühte ja sama mängupõhja kasutades on võimalik läbi viia erinevaid ainetunde ja üksteisest erinevaid või lõimitud õppeprotsesse. Seejuures mängu juhised erinevad teineteisest ka tasemete poolest, mis võimaldab õpetajal kasutada ühte ja sama mängupõhja ka mitmete aastate vältel, kuid samas siiski efektiivselt lapse teadmisi toetades ja edasi arendades. Lisaks pakume väärtusena rõõmu õpilasele, kelle kohalolek on täielik ja kellele õpitu salvestub läbi kordamise ja iseseisva õppimise, mille kaudu ta avastab oma võimed ja potentsiaali ning suudab neid edukalt ka oma õppetöösse rakendada. 

Mateemiku abiga tunnid põnevaks. Foto: erakogu

Mäng on ka suurepärane võimalus arendada lastes meeskonnatöö oskust ja üle saada sotsiaalsetest barjääridest, mis võivad lapsele luua takistusi oskuste arendamisel ja oma täie potentsiaali ära kasutamisel. Meile, Mateemiku mängu loojate ja arendajatena, olles kumbki ka kahe lapse ema, toob lastele eneseületamise võimaluse pakkumine kirjeldamatut hingesoojust ja südamerahu. Vaid õpetajate ja lapsevanemate koostöös saame pakkuda lastele vajalikku tuge muutuvas maailmas edukaks hakkamasaamiseks. 

Meie investeerime õpetajatesse, et meie lastel oleks olemas kõik vajalik edukaks eluteeks. Meie suurim rõõm on jagada seda hingesoojust ja rahulolu, mida me saame Mateemiku mängu edendamisest, lubades ka teistel vanematel ja ka õpetajatel anda oma panus läbi oma kogemuste, teadmiste ja loovuse ning teineteise toetamise tundes sealjuures kogu protsessist rõõmu. 


Mateemiku õppemeetodi edendajad

Gerlika Ree ja Mariana Koppel
Lisainfo: teadmik.edu@gmail.com 

neljapäev, 12. november 2020

Ideid hariduslikeks rollimängudeks ja materjale inspiratsiooniks

Ligi poolteist aastat kestnud Põhjamaade Ministrite Nõukogu poolt toetatud projekti raames on MTÜ Peipsi Koostöö Keskus koos partneritega töötanud välja hulganisti praktilisi materjale neile, kel on huvi kasutada rollimänge töös laste ja noortega. 

Päriselu rollimäng ehk larp (Live Action Role Play Game) on mäng, milles osalejad kehastuvad erinevateks väljamõeldud tegelasteks. Rollimäng on kui lõpetamata lugu, kus on tegelased, kes loodud maailmas hakkavad koos tegutsema ning kus loo arengud sõltuvad juba mängus osalejaist. Osalejatel tuleb reageerida ja improviseerida just nii, kuidas tema arvates tema tegelaskuju käituks. Rollimängu saab edukalt kasutada ka hariduslikel eesmärkidel. Mujal maailmas on hariduslikud rollimängud tuntud edularbi nime all. Kuna eesti keeles sellele head vastet ei ole, siis oma tegemistes ja mängudes hakkasime oma projekti raames loodud mänge kutsuma õpilarpideks. Mis on hariduslik rollimäng ehk õpilarp, mis on selle kasulikkus ja mida see ühele koolitunnile juurde annab, sellest valmis 2020. aasta mais väike video: https://youtu.be/XPJQ2mNKL68  

Põhjamaade Ministrite Nõukogu ja Välisministeeriumi rahalisel toetusel töötati vabaühenduste Peipsi Koostöö Keskus ja Valge Karp koostööna välja kolm koolidele suunatud keskkonnateemalist rollimängu. Kel huvi katsetada, leiab stsenaariumid ja vajalikud juhised: 

Esimene õpilarp, NOA 2424 viib osalejad 303 aastat tulevikus edasi. Olukord maal on kliimamuutuste tõttu halb - paljud liigid on juba hävinud ning inimkond otsib uut kodu Marsil. Marsile on startimas kosmoselaev NOA, mis saab kaasa viia piiratud arvu ressursse. Erinevad grupid: toidutootjad, loodusteadlased, valitsus, hiigelettevõtted (korporatsioonid), kultuuritegelased – peavad jõudma kokkuleppele, milliseid liike ja varusid kaasa võtta. Mängus osalejail on erinevad huvid, soovid, motiivid, isikuomadused, mis teebki mängu põnevaks.

Teine õpilarp nimega Päikesepunk. Ka sellegi mängu tegevus leiab aset tulevikus. Elu maal on võimalik vaid orbitaalpeeglitele, mis ei lase üleliigset päikesekiirgust maale. Kuna kosmoses lendab ringi isasugust nodi, siis on saanud üks orbitaalpeegel veidi kannatada. Selle taas käivitamiseks tuleb saata keegi orbiidile seda parandama. Kuid seda tehes riskitakse inimeludega. Mängu eesmärgiks on panna osalejaid mõtlema nii keskkonnaprobleemide üle kui ka inimsuhetele ning sotsiaalsele ebavõrdsusele. Mis on Päikesepunk ja kuidas seda mängida, saab vaadata ka lühikesest õppevideost: https://youtu.be/pY0s_iq4sZA 

Kolmas mäng aga viib osalejaid tagasi minevikku. Aasta ilma päikeseta on saanud idee 1815. aastal Tambora vulkaanipurskest, mille tulemusel teatakse 1816. aastat ajaloos kui aastat ilma suveta. Mängus on aasta 1816. Väikene Suure-Kaalika küla kusagil Euroopas elab oma rahulikku elu. Seal on mitu talu, põllud, kariloomad, inimesed on Napoleoni sõdadest väsinud ja igatsevad taas rahulikku elu. Saabub kevad, kuid selgub, et midagi on valesti. Taevas on pilves ja suvest pole märkigi? …. Aasta ilma päikeseta“ on keskkonnahariduslik rollimäng, mis paneb mõtlema, mis juhtub siis, kui me päikest ei näegi… Mäng on suunatud pigem noortele ja täiskasvanutele. Keskseks teemaks on kliimamuutused ja nende mõju.

Haridusliku rollimängu NOA2424 testmine
Viimsi Gümnaasiumis 2020. aasta kevadel
Foto: Ederi Ojasoo

Need on vaid mõned mänguideed ja võimalused huvilistele tutvumiseks. 
Kel aga suurem huvi rollimängude vastu, tasuks kindlasti pilk peale heita septembris toimunud veebinaride järelsalvestustele, mis annavad teemade kaupa ülevaate rollimängudest ja nende kasutusvõimalusest: 

👉 Mis on õpilarp https://youtu.be/J1VFiyTNbso
👉 Mäng kui õpikeskkond https://youtu.be/_KYv7HfFxm4 
👉 Kuidas korraldada mängu https://youtu.be/Ip8GGwEJ1jw 
👉 Kuidas mänguks ette valmistuda https://youtu.be/jTZuWms1uqY 
👉Mängu mõju ja arutelu https://youtu.be/fMnGVF13ues


Ederi Ojasoo
MTÜ Peipsi Koostöö Keskus

esmaspäev, 9. november 2020

Mängime dilemmamängu! Lapsevanema dilemma: õpetaja tõstab klassis häält

Tartu Ülikooli eetikakeskuse sari „Mängi kaasa“ 

„Mängi kaasa“ on Tartu Ülikooli eetikakeskuse vanemahariduse-teemaline sari, mis kutsub lapsevanemaid arutlema mitmesuguste tõsieluliste olukordade üle. Juhtumid pakuvad võimalust oma väärtusi tundma õppida ja nende üle arutleda.

Mängime dilemmamängu!

Dilemmaks nimetatakse sundvalikut olukorras, kus kaks enam-vähem võrdset lahendusvõimalust põrkuvad. Ideaalset lahendust pole: kui eelistad ühte väärtust, saab teine vähem tähelepanu.

Tartu Ülikooli eetikakeskusel on valminud väärtuste mäng "Eesti rahva sada valikut", milles mängijal tuleb astuda peategelase kingadesse ja valida nelja võimaliku käitumisviisi vahel. Loomulikult on päriselus valikuid rohkem ja olukorradki nüansirohkemad, aga ehk aitab väike mõttemäng endale teadvustada, mida elus oluliseks peate ja milline väärtus on ühe või teise valiku taga.

Selles ja järgnevates FB-mängudes toomegi teieni mõned olukorrad ja nende võimalikud lahendused peatselt trükki jõudvast väärtuste mängust "Eesti rahva sada valikut".

Niisiis: kuidas käituksite, kui satuksite alljärgnevasse olukorda?

Egle 12aastane tütar Jaana tuleb pisarais koolist koju ja räägib emale, et õpetaja karjus tema peale. Jaana oli tunni ajal pinginaabrile ülesande lahendust seletanud. Kui õpetaja tüdrukutele jutuajamise pärast märkuse tegi, olid nad püüdnud talle öelda, et arutasid ülesannet. Õpetaja oli aga vastuvaidlemise tõttu endast välja läinud ja häält tõstnud.

Mida teeksid Egle asemel?

1. Lähen kooli õpetaja jutule. Minu meelest alandab õpetaja hääletõstmine õpilasi ja ei ole klassiruumis kohane.

2. Soovitan Jaanal õpetajale rääkida, et tal on juhtunu pärast paha tunne: ta ei tahtnud tundi segada, vaid püüdis sõpra aidata.

3. Võtan õpetajaga ühendust ja räägin talle, et Jaana tunneb ennast väga halvasti, sest ta tõesti tahtis oma sõbrannat aidata, mitte tundi segada.

4. Lohutan Jaanat: homseks on asi unustatud. Ju oli õpetaja üleväsinud, kõikidel inimestel on vahel halbu päevi.

Lisaks valiku tegemisele ja oma põhjenduse esitamisele võib endalt küsida:

👉Millised väärtused sinu valiku puhul esile tõusevad?

👉Millised väärtused jäävad sinu valiku puhul kõrvale?

👉Kuidas käituksid, kui vastusevariante poleks ette antud?

Kui oled oma valiku teinud ja selle üle mõelnud, loe allolevat tagasisidet. 

NB! Allolev nimekiri käitumisvalikus esinevatest väärtustest toob välja vaid mõned olulisemad esi- või tagaplaanil olevad väärtused.

Mis on väärtused, mis peituvad toodud valikute taga?

1. Oled võitlejanatuur ja pead oluliseks reeglitest kinni pidamist, väärtusi ja põhimõtteid. Pead õpetaja kohuseks olla õiglane ja ennast valitsev. Oled lojaalne oma lapsele ja seisad tema eest. Peamine väärtus: reeglid ja põhimõtted.

2. Sulle on oluline nii oma last toetada kui ka hoida häid suhteid õpetajaga. Austad oma lapse autonoomiat ja toetad tema hakkamasaamist ning soovitad tal ise õpetajaga suhted klaarida. Peamine väärtus: lapse iseseisvus ja hakkama saamine.

3. Püüad vanemana oma last kaitsta, sest oled empaatiline ja tunned, et ta on suhtes õpetajaga nõrgemal positsioonil. Oled vahendaja ja lepitaja. Peamine väärtus: lojaalsus oma lapsele.

4. Sa eelistad konflikti mitte suureks puhuda ja lohutad oma last, õpetaja käitumist vähemtähtsana näidates. Oled salliv ning mõistad ka õpetaja võimalikke motiive. Peamine väärtus: tolerantsus.

Võid endalt küsida:

👉Millega oled toodud tagasiside puhul nõus ja millega mitte?

👉Mida juhtumi lahendamisest õppisid?

TÜ eetikakeskuse väärtuste mäng
 "Eesti rahva sada valikut". 
Foto: Erakogu.

Mängu puhul ei  ole tegemist dilemmaga teaduslikus mõttes, kuid ka ülaltoodud nelja valiku puhul näeme, et igas on üks-kaks juhtivat väärtust ja teised väärtused jäävad tahaplaanile. Nagu päris elus, ei ole ka mängus ideaalseid lahendusi olemas: maailm ei ole mustvalge. Küll aga annab mäng võimaluse oma väärtuste üle mõtiskleda, nende üle teiste mängijatega arutleda ja õppida oma väärtusi vastastikku lugupidaval moel kaitsma, mis praeguses maailmas on kuldaväärt oskus. 


Jaga Facebooki postituse kommentaarides oma valikuvariante, põhjenda neid ja arutle koos teiste lugejatega! Oma väärtuste teistega jagamine aitab ka endal asju selgemaks mõelda. Samas, kõige tulisemad arutelud võivad aset leida just väärtuskonfliktide puhul, ehk siis, kui inimeste väärtused lahknevad. Seepärast – jäägem tolerantseks, tasakaalukaks ja sõbralikuks!

Dilemmameetod on vahend, mis pakub võimalust lahendada elus ette tulevaid olukordi mängulisel moel. Tartu Ülikooli eetikakeskusest on võimalik pärast tasuta täiendkoolitust saada dilemmameetodil põhinevat õpilaste mängu „Väärtuste avastajad“ kahele vanuserühmale. Lisaks saab tellida „Õpetajate väärtuste mängu“ läbimängimist. 

Vt ka https://www.eetika.ee/et/arendus/koolitus/mang

Tiia Kõnnussaar, Tartu Ülikooli eetikakeskuse kolumnist-toimetaja