Kõigi nende tegevuste eesmärk on aga ühine – et kooliuksest astuksid välja noored, kes on valmis seisma silmitsi päriseluga, lisaks teadmistepagasile kaasas ka praktilisemad kogemused, julgus, ettevõtlikkus ja kohanemisvõime igas olukorras. Selliste omaduste kujundamine eeldab aktiivset hoiakut õppetöös, see tähendab mitte ainult teadmiste edastamist ja nende kontrolli, vaid et lastel võimaldatakse ise otsustada, antakse neile võimalus kaasa rääkida, kaasatakse neid ürituste planeerimisel ja korraldamisel ning jäetakse ruumi ka eksimustele.
Mikitamäe kooli direktori Karin Sontsi sõnul on noorte ettevõtlikkuse arendamine tänapäeval väga oluline, sest see aitab edaspidises elus toimetulekul. „Me tahame arendada noortes julgust oma arvamust avaldada, enda eest seista – selleks on Mikitamäe koolis õpilasesindus, julgust esineda – selleks korraldame Solistide kontserti ja õpilasfirmade laata, julgust otsuseid teha ja vastutada – selleks laseme neil üritusi organiseerida,“ selgitab Sonts.
Näiteks lõid Mikitamäe kooli ettevõtlikud tüdrukud vahva algatuse, kus võtsid vaevaks õpetada enne tundide algust noorematele õpilastele ja eakaaslastele laulumänge ning seltskonnatantse. Üheskoos on tantsitud ja lauldud „Lapaduud”, „Me lähme rukist lõikama” ning „Rikka ja vaese puu mängu”, „Nõianeitsi” ja muud toredat ning populaarset.
Ühise laada korraldamise mured ja rõõmud annavad kogemuse
Mikitamäe koolipere iga-aastane jõululaat vallamajas on tore näide üritusest, mille korraldamise on kogu koolipere ühiselt oma südameasjaks võtnud. Õpilasesinduse ettepanekul ja eestvedamisel ning õpetajate suunamisel on ürituselt saadava emotsiooni lisaväärtuseks ettevalmistustega omandatud kogemused. Selleks jaotati eelmisel aastal ülesanded tervele koolile nii, et igale klassile jätkus vastutust ja ruumi ettepanekuteks, tehti valla kultuuritöötajaga kokkulepe ürituse reklaamimiseks maakonnalehes ja veebilehtedel, paluti kooli kokal valmistada suupisted ning kaasati lapsevanemad toodete valmistamisse ja müümisse.
Laada meelelahutuse eest hoolitsesid üllatusprogrammiga 3.-4. ja 6. klassi õpilased näidendi ning
ühise jõulupopurrii laulmisega. Mikitamäe kooli minifirma Pärand koos käsitööõpetajaga viis läbi käelise tegevuse õpitoad, 8.-9. klassi õpilased tegid kohviku ning 4.-6. klassi õpilased korraldasid Jõululoterii. 1.-3. klassi õpilased koos vanematega organiseerisid müügiks pirukad, koogid ja omavalmistatud asjad.
Laadal oli ka heategevuslik aspekt - üks protsent müügitulust kulus kooliõue pingpongilaua meisterdamiseks. Kohe algav õppeaasta toob kaasa järgmise laada korraldamise, kus kindlasti on ruumi uuendustele, mille lapsed ise välja pakuvad.
Kooli aktiivne õpilasesindus on koos aktiivsete õpilastega korraldanud koolis ka erinevaid teemanädalaid ja temaatilisi viktoriine, milles pannakse proovile teadmised Eestist, sõbrapäevaga seonduvast, vastlapäevast ja muustki. Lisanduvad ka võistlused. Samuti on õpilaste eestvedaja Lisette Tammisto sõnul koolis käinud rääkimas kooli vilistlased Annela Laaneots ja Kaisa Hälvin, riigikogust Liina Kersna, Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaid ja ülemsootska Aarne Leima.
Majandusõppe teevad praktiliseks ja põnevaks õppekäigud ning spetsialistide osalemine
Ettevõtlikkus on ettevõtluse aluseks, aga kõigist ettevõtlikest noortest ei saa ega peagi saama ettevõtjaid. Siiski peetakse Mikitamäe koolis majandusteadmiste andmist ning praktika osakaalu ettevõtlusõppes oluliseks, sest need teadmised ja kogemused kuluvad edasises elus marjaks ära igal inimesel. Majandusõpetus on kooli õppekavas 7. klassis, kuid arusaadavalt ei saa õpetaja olla spetsialist kõigis valdkondades. Seetõttu kaasatakse õppetöösse ka kogukonda. Majanduse ja ettevõtluse praktilist poolt tutvustavadki ettevõtjad, lapsevanemad ja vilistlased, kes käivad tundides oma tegevustest rääkimas ning külastatakse ka erinevaid ettevõtteid.
Eelmisel õppeaastal käivitus koolis projekt, kus 1.-3. klassi lapsevanemad korraldasid ühel päeval õpilastele õppekäigu kas oma töökohas või mõne huvitava praktilise töötoa muus põnevas kohas.
Lisaks saavad õpilased katsetada ettevõtlust läbi minifirmade programmi. Eelmisel õppeaastal tegutsesid kaks koolis loodud minifirmat: Pärand ja Kattai. Värskas toimunud õpilasfirmade laadal "Üle piiri turundus" pälvis tüdrukute minifirma Pärand žürii eripreemia pärandkultuuril põhinevate toodete valmistamise eest ning Seto Käsitüü Kogu eripreemia erinevate seto traditsioonilise käsitöö tehnika kasutamise eest toodete valmistamisel. Pärnus toimunud õpilasfirmade laadal premeeriti minifirmat parima väljapaneku auhinnaga. Kattai teeb ilusaid puidust tooteid.
Koostöös kogukonna ja kohalike ettevõtjatega valmis liiklusväljak
Kogukonda ja ettevõtjaid on rakendatud ka õppekeskkonna loomisse. Et tagada lastele tingimused järjepideva liikluskasvatuse andmiseks ning liikluskasvatuslike ürituste korraldamiseks nii koolis kui ka kogukonnas, sooviti üheskoos kogukonna ja ettevõtjatega kooli territooriumile rajada uhke liiklusväljak. Eelmise aasta sügisel valmisid "Liiklusvankri" projekti kaudu tehnoloogiaõpetuse tundides liiklusmärgid. „Puitmaterjali liiklusvahendite valmistamiseks hankisime kohalikelt ettevõtjatelt. Talvel toimus kooli ja lasteaiameeskonna ühine sisekoolitus, et lõimida liikluskasvatuse teema kooli ja lasteaia õppekavasse,“ tutvustab Karin Sonts projekti. „Kevadel alustati läbirääkimisi ehitajaga ning suve lõpul alustati ehitusega. Kogukonna talgupäeval oktoobris tehti liiklusväljakul viimased korrastustööd. Kuigi palju on veel teha ja plaanid suured, korraldasime eelmise aasta novembris liiklusväljaku uhke avamispeo koos isadepäeva läbiviimisega!“
Artikkel valmis koostöös ettevõtlusõppe programmiga Edu ja Tegu, mida toetab Euroopa Sotsiaalfond.