reede, 28. veebruar 2020

Kust tuled ja kuhu lähed, Huvitav Kool?


2013. aastal esitas haridusminister Jaak Aaviksoo avaliku küsimuse: kas Eesti kool on huvitav? PISA testide esimese eduloo taustal oli tolleks hetkeks õhku kogunenud omajagu rahulolematust. Minister leidis, et kooli oleks vaja rohkem rõõmu. See tõdemus päästis midagi just nagu paisu tagant valla: poole aastaga läks üldhariduses käima kooliuuendusliikumine, mis seadis eesmärgiks koolirõõmu. Mõte iseenesest polnud päris uus: juba 90ndate alguses asutasid noored ja ägedad koolimehed ja -naised ühenduse Omanäoline Kool. Järgneval kümnendil sündisid Hea Algus, Eesti Kooli Kvaliteedikool, õpilasomavalitsuste haridusprogramm ja Junior Achievement. Kerkisid esile uued koolikorraldus- ja juhtimisviisid ning uued õppemeetodid. Taasavastati Johannes Käis. Kui teised liikumised keskendusid kolmele igikestvale teemale – professionaalne õpetaja, õppekavade rakendamine, koolikultuur –, siis algatus Huvitav Kool astus sammu edasi ning lisas päevakorda kogukonna kaasamise kooliellu. 

Vaatamata suurele avalikule huvile oli algus keeruline. Korduvalt tuli skeptikutele seletada, et tegemist ei ole järjekordse riikliku rahajagamisprojektiga. Lisaks tuli mitmeid kordi üle rääkida, et sõnad „huvitav“ ja „õnnelik“ ei tähenda õppimis- ja pingutamisvaba tingel-tangelit. Tasapisi hakkasid selguma koolide parimad praktikad, viiel aastal tõime need ka teemade kaupa avalikkuse ette: 
- uurimuslik õpe; 
- kujundav hindamine; 
- elukestev õpe ja karjääriplaneerimine; 
- kooli õppekava; 
- lõimiv õpe;
- nüüdisaegne õppekorraldus; 
- õpetaja kui uueneva õpikäsituse eestvedaja; 
- koolid ja kogukonnakultuur; 
- õppekeskkonna parandamine;
- valikud õppekavas;
- koostöö kooli sees ja partneritega; 
- loovtööd;
- valikute pakkumine ja andekus koolis; 
- kodused tööd;
- õppimist toetav hindamine ja VÕTA üldhariduses. 
Tänaseks on Huvitava Kooli rüpest välja kasvanud ning iseseisvasse ellu lennanud ettevõtlikkusprogramm „Edu ja Tegu“ ning „Liikuma kutsuv kool“. Tekkis mitmekultuurilise hariduse koostöövõrgustik MUKK. Käima on läinud koolide õppejuhtide arenguprogramm. 


Algusest peale on olnud meie eesmärk, et algatuse sisu kujuneks alt üles – seda toetavad regionaalsed mõttekojad, kus kogunevad erinevad huvipooled ning sõnastavad oma ootusi koolile ja viise sinna jõudmiseks. Eeskätt oleme püüdnud rääkida sellest, mis on hästi, ning vältida hariduse kurikuulsat kolme „p“-d (palk, betoon, pahandused). Mitmel pool on osalejatele tulnud üllatusena see, kui palju on õppimises ja õpetamises muutunud võrreldes nende enda koolikogemusega.
2019. aasta mõttekodades enim kõlama jäänud mõtted:
- varasemast palju rohkem tegeletakse koolis tervise ja turvalisusega;
- õpilased on varasemast sallivamad ja saavad paremini läbi;
- õpiraskuste korral on õpetajad tähelepanelikumad ja abivalmimad; 
- õpetajad püüavad õppimist huvitavaks muuta, digitehnoloogiad tulevad õppetöös üha enam kasutusele;
- õppekava ülepaisutatust ei tunnetata probleemina;
- lõimingusse suhtutakse mõistlikult;
- õpetajad väärtustavad ennast ja oma kolleege aina rohkem;
- õpetajate professionaalset arengut juhitakse teadlikumalt;
- õpilased räägivad õppe kavandamisel varasemast rohkem kaasa;
- huvitegevus on õpilastele paremini kättesaadav, nad osalevad kogukonnaelus ja ettevõtluses;
- lapsevanemad on kooli tegemistesse rohkem kaasatud kui varem. 

Kas midagi on jäänud Huvitavat Kooli tehes ka kripeldama? Oleksime tahtnud sisulisemalt jõuda venekeelsete koolide ja kogukondadeni ning keskenduda lapsevanemate vastutusele. Need ideed on aga endiselt töömapi vahel oma aega ootamas. Algatuse Huvitav Kool jätkukava keskendab perioodil 2021-2024 tähelepanu sellistele teemadele nagu üldhariduse suurem sidustamine noorsootöö ja huviharidusega, lapsevanema vastutus oma lapse õppimise ja arengu eest, üleminek lasteaiast kooli, nüüdisaegne koolikultuur ja haridusuuendused. Lähtume juba väljatöötatud mudelist: muutusi saab koolis ellu kutsuda igaüks, kes hoolib ja austab õppimist ja õpetamist. Teemad raamistame nüüdisaegse õppimise ja õpetamise vajadustega. 


Huvitav Kool on seadnud sihid aastaks 2020+ ning tegutseb koostöös
 partneritega nende saavutamise nimel.
Ka meie vabariigi presidendile on
hariduses toimuv alati korda läinud ning ta on algatust tunnustanud
kutsega meie riigi sünnipäevapeole.
Foto autor: Erlend Štaub



Meie väljakutsed 2020+: 

· õpetajate valmisolek aja ja ühiskonna muutustega kaasa minna; 

· üksluine metoodika, jäikus traditsioonide järgimisel; 

· kaasava hariduse põhimõtete rakendamine tavakoolis, kuhu tuleb üha rohkem HEV lapsi; 

· sihipärane tegelemine eneseväljendamis-, suhtlemis- ning seoste loomise oskusega; 

· koostöö ettevõtetega ja koolide endi vahel konkurentsihirmus; 

· õpetaja sisemine motivatsioon, mis ei sõltu vanusest ja mille viib sageli alla õpilaste vähene motiveeritus; 

· ainekesksus, mis lämmatab lõimimise, mõtlemise ja seoste loomise; 

· lapsevanemate teadlikkus ehk vanemaharidus; 

· hariduse positiivse kuvandi kujundamine meedias; 

· õpilaste tunnustamine on piiratud, domineerib numbriline hindamine; 

· õpetaja toetamine, et ta lisaks märkamisele ka oskaks õpilase probleemi lahendada; 

· erineva õppekeelega koolide koostöö; 

· reaal- ja loodusained ning inseneeriat tundvate õpetajate puudus; 

· noorte ja uute õpetajate tööle asumise innustamine; 

· õpetajate ja hariduse sõprade koostöö õpetamise huvitavamaks ja mitmekesisemaks muutmiseks; 

· õpetaja julgus usaldada õpilasi ja jätta neile otsustus- ja vastutusvõimalusi. 

Huvitava Kooli sünniaastal esimesse klassi astunud lapsed on tänaseks seitsmendikud. Aastal 2035 on nad 30sed, st tegusas eas otsustajad. See, mis täna toimub klassiruumis, mõjutab muutusi ülehomses maailmas. Juba enam kui pooltes Eesti koolides on võetud ette muuta kool inspireerivamaks, elulähedasemaks, intellektuaalselt nõudlikumaks. Muutused on kooliti ja õpetajati erinevad ning toimuvad paljude otsuste ja nähtuste koosmõjul. Neid on uurinud Tartu Ülikooli haridusinnovatsiooni magistriõppe üliõpilased, võttes aluseks haridusteadlaste välja töötatud nüüdisaegse õpikäsituse mudeli.

Võime julgelt kinnitada, et algatus Huvitav Kool on kogunud tuntust ja kujunenud Eesti haridusuuenduse kaitstud kaubamärgiks. Oleme andnud selge sõnumi, et õpilase loomuliku uudishimu arendamine on esmane ja õige ning et kool peab toimima loovalt ning avatult. Kindlasti saab see uut sisu hariduse jätkustrateegiaga „Tark ja tegus rahvas“. Algatus Huvitav Kool on meile endile muutunud juba iseenesestmõistetavaks, aga mitmel pool mujal maailmas on selline tegutsemisvorm pälvinud tähelepanu ja tunnustust. Meil on põhjust tutvustada Eesti huvitavat kooli ka rahvusvaheliselt turundusbrändi "Education Nation" all koos paljude teiste Eesti haridusvaldkonna tegevustega.   

Omalt poolt tänan kõiki, kes algusest peale on uskunud, et Eesti kooli huvitavamaks muutmine on rohkem kui ainult koolipere asi, ning aidanud kaasa tööga oma koolis, ülikoolides, algatuse nõukojas, ministeeriumis ja maakondades üle Eesti. 


Pille Liblik 
Algatuse Huvitav Kool koordinaator




teisipäev, 25. veebruar 2020

Teistmoodi koolitund PROTO avastustehases

2019. aasta lõpus avati Noblessneri valukojas esimene hariduslik PROTO avastustehas. Tänavu veebruarist saab lisaks maailma muutnud leiutiste avastamisele osaleda ka kaasavates haridusprogrammides. 

Proto Avastustehas pakub põnevaid haridusprogramme
5.-8. klasside õpilastele
Foto: Erakogu. Kasutamine autori loal.

PROTO haridusprogrammid lähtuvad nii avastustehase eksponaatidest kui ka põhikooli loodusainete õppekavas olevatest teemadest. „Valisime välja leiutised, mille tööpõhimõtete kaudu saame kõige paremini tutvustada õppekavas välja toodud teemasid nagu näiteks tihedus, rõhk, soojusliikumine ja soojuspaisumine,“ sõnasid PROTO avastustehase haridusprogrammide juhid Ann Alice Väljataga ja Alice Aaviksoo. „Oleme mõlemad ka ise õpetajakogemusega ja teame, millised õpitoad noortele meeldivad ja samas harivad oleksid,“ lisas Ann Alice. 

Haridusprogrammide juhid Ann Alice Väljataga ja Alice Aaviksoo on
programmide väljatöötamisel lähtunud teemadest õppekavas.
Foto: Erakogu. Kasutamine autori loal.
PROTO haridusprogrammid on suunatud 5.-8. klassi õpilastele ja keskenduvad loodusainete valdkonnale, kuid põimitud on ka põnevaid fakte PROTOs olevate leiutiste ja nende ajaloo kohta. Haridusprogrammides on kaetud näiteks vee omadused (5. klass), õhu omadused (6. klass) ning tihedus (7. ja 8. klass). Peagi on plaan hakata tutvustama ka rõhk kui nähtust (8. klass). 

Uued haridusprogrammid kannavad nime „Kuumaõhupall“ ja „Allveelaevad“ 

Õpitubades rõhutakse leiutamisele ja meisterdamisele. Haridusprogrammides saavad lapsed näha ja teha katseid, mida koolitunnis on õpetajal ebamugav läbi viia. „Näiteks tuleb õpilastel ise ehitada väike allveelaeva või kuumaõhupalli mudel ning proovida seda ujutada või lennutada,“ tõi Alice Aaviksoo välja. Kõik katsetused lähtuvad loodusteaduslikust meetodist – õpilasi innustatakse sõnastama hüpoteese ning pärast katse sooritamist analüüsima, mis tegelikult juhtus ja miks. 

Tänapäeval on kuumaõhupallisõit pigem meelelahutus või hobitegevus, kuid selle toimimise kaudu saab erinevaid füüsikalisi põhimõtteid selgitada. „Antud õpituba selgitabki lähemalt tihedust, soojuspaisumist, õhu kokkusurutavust, kuumaõhupalle ja lennundust,“ sõnas Ann Alice. 

Allveelaevasõiduga seonduvad küsimused saavad selgemaks õppeprogrammis „Allveelaevad“, kus õpilased katsetavad vedelike tiheduste ja võimalustega õhku vee alla viia. Lisaks käsitletakse õppeprogrammis ka tiheduse sõltuvust temperatuurist ning tiheduse ja ruumala seoseid. 

Haridusprogrammid lõppevad kokkuvõttega käsitletud mõistetest ja uutest teadmistest. Pärast seda saavad noored PROTO avastustehast avastada ja kõiki eksponaate ise proovida. 

Õpitoa läbiviimine lähtub õpilaste teadmistest 

Enne haridusprogrammis osalemist ei pea käsitletavaid teemasid koolis koos lastega läbi võtma. „Küll aga paneme kodulehele üles ideid katsetest või tegevustest, mida õpetaja saab enne õpituba koolis läbi viia ja mis aitaksid sisse juhatada õpitoas saadavaid teadmisi,“ ütles Anna Alice. „Kodulehele lähevad üles ka kokkuvõtvad küsimused ja ülesanded, mida õpetaja saab soovi korral pärast programmi koolis kasutada teadmiste kontrollimiseks või kinnistamiseks.“ 

PROTO avastustehasel on plaanis veel õpitubasid välja arendada, mis annavad võimaluse klassidel igal õppeaastal midagi uut ja huvitavat õppida. „Hetkel kavandame erinevaid aineid lõimivat seiklusmängu ja paneme kokku veel kahte õpituba. Lõppeesmärk on pakkuda haridusprogramme kõigile kooliastmetele,“ lisas Väljataga. 

Haridusprogrammide tutvustamine õpetajatele.
Foto: Erakogu. Kasutamine autori loal.
PROTO avastustehase haridusprogrammid toimuvad ettetellimisel ning viiakse läbi eesti või vene keeles. Ühe grupi suurus on kuni 20 inimest, suurema arvu puhul jaotatakse õpilased väiksematesse gruppidesse. Lisainfo: https://prototehas.ee/haridusprogrammid/



Ann Alice Väljataga ja Alice Aaviksoo

PROTO avastustehas

reede, 21. veebruar 2020

Sain osa teisest kultuurist ja tavadest, arendasin keelt ning avastasin iseennast

Aveliin Post, loo autor,
Emmaste Põhikooli õpilane
Foto: Erakogu. Kasutamine autori loal.
Idee osaleda Eesti-siseses õpilasvahetuses tuli tänu sellele, et mitmed õpilased minu koolist olid seda võimalust kasutanud ning ka meie koolis olid vahetusõpilased käinud. Alguses mõtlesin, et lähen ise mõnda suurde kooli, näiteks Keilasse, sest õpin väikses maakoolis ja väikses klassis. Kui tutvusin VeniVidiVici koduleheküljega, avastasin, et on võimalus minna neljaks nädalaks ka venekeelsesse kooli. Rääkisin sellest vanematele ja klassijuhatajale ning nad toetasid mu otsust! 

Soovisin minna Ida-Virumaale, ideaalis Narva. Kahjuks sinna majutust ei leitud, aga pakuti Tartu Aleksander Puškini Kooli ning ka vahetuspere oli seal olemas. Otsustasin Tartu kasuks, tegelikult ma isegi ei teadnud, et seal on venekeelne kool. Minu kodukool oli väga vastutulelik, mul oli võimalus mõned ained ette õppida ja teha õpetajatega erinevaid kokkuleppeid. Õpetajatele meeldis, et tahan minna vahetusõpilaseks, eriti veel see asjaolu, et lähen võõrkeelsesse kooli. 

Nädal enne õpilasvahetust küsiti minult mitmeid kordi, kas olen valmis, kas on hirme ja nii edasi. Vahetuse ees mul otseselt mingeid hirme polnud, kõik tundus kuidagi loomulik. Olin hoopis väga põnevil. Ainuke asi, mis natuke hirmutas oli see, mis saab, kui jään haigeks. Kindlasti julgustas mind ka see, et enne õpilasvahetust hakkasin majutusperega suhtlema ning kohale jõudes ei tundunud nad nii võõrad. Võtsin ka mõne klassikaaslasega enne kooli algust ühendust. 

Perega koos käisime mitmeid kordi Tartus jalutamas. Nädalavahetustel käisime muuseumites, näiteks AHHAA Teaduskeskuses ja mänguasjamuuseumis. Kodus olid filmiõhtud, mängisime ning sõime koos õhtusööki. Vahetuspers õppisin näiteks pelmeene valmistama. 

Kuna olen üksik laps, siis oli tore vähemalt ajutiselt omada kahte õde. Ühel õhtul oli pereema töölt kaasa võtnud roboti ning koos väiksema õega saime koos mitu tundi robotiga joonistada. Huvitav ja samas tore oli see, et vahetusõde ei osanud väga hästi eesti keelt, mina jälle vene keelt, kuid saime omavahel edukalt suheldud. 

Koolis meeldis mulle see, et klassikaaslased olid väga abivalmid ja sõbralikud. Nende kool erines väga meie omast ning see oli harjumatu. Kui enne õpilasvahetust arvasin, et oskan natuke vene keelt, siis kohale jõudes olin justkui kõik unustanud...Esimene nädal läks klassi, kooli ja keelega harjumiseks. Iga päevaga sain järjest rohkem aru, aga julgust rääkida väga ei olnud. Keelearengust ise nii palju aru ei saanudki, aga vahepeal avastasin, et tegelikult saan pere ja klassikaaslaste jutust aru. Kui nüüd tagasi mõelda, siis keeleline areng oli ikkagi üllatavalt hea. Minu vahetuskool tuli ilusti mulle vastu, sain ikkagi osaleda olümpiaadidel ja muudel õpilasvõistlustel, milles oma koolis osa võta. 

Tartu Aleksander Puškini Kooli 8.b klass, kus Aveliin õppis neli nädalat
Foto: Erakogu. Kasutamine autori loal.  
Tartu linn mulle meeldis. Elan Hiiumaal väikses külas, kuid tihti käin Tallinnas. Tartu jääb suuruselt sinna vahele, kõik kohad on olemas, samas on vaiksem ja rahulikum. Soovitan minna võõrkeelsesse kooli vahetusõpilaseks, sest siis on võimalus osa saada teisest kultuurist ja tavadest, on võimalus arendada keelt ja avastada iseennast. Õpilasvahetus on ideaalne võimalus leida uusi sõpru ja tuttavaid ning vahetusperes elades, saab justkui teise pere lisaks endale. Võin öelda enda kogemustest, et kui õpilasvahetus kokku võtta, siis kindlasti üks parimaid väärtusi oligi vahetuspere. 


Aveliin Post 

Emmaste Põhikoolist 

Hea, 7.-12.klassi õpilane! 

Soovid samuti osaleda õpilasvahetuses ning õppida kuu aega teise õppekeelega koolis? 

Sul on see võimalus! 2020.aastaks on MTÜ VeniVidiVicil jagada neljanädalases õpilasvahetuses osalejatele 50 (viiskümmend) 200eurost stipendiumi. Kasuta võimalust ning pane ankeet teele: vvvopilasvahetus@gmail.com 

teisipäev, 4. veebruar 2020

Kui võtaks kooli õppekavasse molutamise - niisama passimise tunni?


Õppimise aja teemal nii kitsamas kui laiemas vaates arutlesime 15.-16. jaanuaril Tartus toimunud hariduskonverentsil „Õppimise aeg“. Küsisime erinevate sihtgruppide esindajailt, mis on nende arvates enim muutunud koolis ja õppimises viimase viie aasta jooksul ning mis peaks kindlasti muutuma järgmise viie aasta jooksul. 

Konverentsi avas Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsler Mart Laidmets
Foto: Maria Kilk
Signe Mällo sõnavõtu fookuses olid pausid ja
nende olulisus meie elus
Foto: Maria Kilk
Rääkisime ühiskonnast kooli toetajana ning koolide ja koolipidajate koostööst. Mõtlesime valjult pauside olulisuse teemal ja küsisime endilt, kas peabki olema nii, et elus töö ja hauas rahu – Eesti tarre paus ei mahu? Või on siiski ühes ajaga kaasas käivas Eesti koolis reaalne sisse viia molutamise tund? 
Tauno Võhmar ja Veera Sibrik rääkisid kooli ja
koolipidaja koostööst
Foto: Maria Kilk

Gerli Neppi tutvustas Asendusõpetaja programmi
tegevusi
Foto: Maria Kilk

Juttu oli ka sellest, kuidas õpetajad oma tööaega kasutavad ning sellest, miks on vaja õppida ja miks on vajalik koostöö erinevate tasandite vahel. Saime häid nõuandeid, kuidas oma päevi paremini planeerida, et teeksime suurema osa ajast tegevusi, mis meid õnnelikuks teevad, inspireerivad ja innustavad. 

Täname kõiki esinejaid, töötubade läbiviijaid, inspireerijaid, innustajaid ja haridushuvilisi, kes ühel või teisel moel konverentsi õnnestumisse oma panuse andsid! 





Konverentsi ettekannete slaidid on kättesaadavad SIIN 
Esimese konverentsipäeva pildigalerii leiad SIIN

16. jaanuari suure saali ettekannete salvestused leiad SIIT