2013. aastal esitas haridusminister Jaak Aaviksoo avaliku küsimuse: kas Eesti kool on huvitav? PISA testide esimese eduloo taustal oli tolleks hetkeks õhku kogunenud omajagu rahulolematust. Minister leidis, et kooli oleks vaja rohkem rõõmu. See tõdemus päästis midagi just nagu paisu tagant valla: poole aastaga läks üldhariduses käima kooliuuendusliikumine, mis seadis eesmärgiks koolirõõmu. Mõte iseenesest polnud päris uus: juba 90ndate alguses asutasid noored ja ägedad koolimehed ja -naised ühenduse Omanäoline Kool. Järgneval kümnendil sündisid Hea Algus, Eesti Kooli Kvaliteedikool, õpilasomavalitsuste haridusprogramm ja Junior Achievement. Kerkisid esile uued koolikorraldus- ja juhtimisviisid ning uued õppemeetodid. Taasavastati Johannes Käis. Kui teised liikumised keskendusid kolmele igikestvale teemale – professionaalne õpetaja, õppekavade rakendamine, koolikultuur –, siis algatus Huvitav Kool astus sammu edasi ning lisas päevakorda kogukonna kaasamise kooliellu.
Vaatamata suurele avalikule huvile oli algus keeruline. Korduvalt tuli skeptikutele seletada, et tegemist ei ole järjekordse riikliku rahajagamisprojektiga. Lisaks tuli mitmeid kordi üle rääkida, et sõnad „huvitav“ ja „õnnelik“ ei tähenda õppimis- ja pingutamisvaba tingel-tangelit. Tasapisi hakkasid selguma koolide parimad praktikad, viiel aastal tõime need ka teemade kaupa avalikkuse ette:
- uurimuslik õpe;
- kujundav hindamine;
- elukestev õpe ja karjääriplaneerimine;
- kooli õppekava;
- lõimiv õpe;
- nüüdisaegne õppekorraldus;
- õpetaja kui uueneva õpikäsituse eestvedaja;
- koolid ja kogukonnakultuur;
- õppekeskkonna parandamine;
- valikud õppekavas;
- koostöö kooli sees ja partneritega;
- loovtööd;
- valikute pakkumine ja andekus koolis;
- kodused tööd;
- õppimist toetav hindamine ja VÕTA üldhariduses.
Tänaseks on Huvitava Kooli rüpest välja kasvanud ning iseseisvasse ellu lennanud ettevõtlikkusprogramm „Edu ja Tegu“ ning „Liikuma kutsuv kool“. Tekkis mitmekultuurilise hariduse koostöövõrgustik MUKK. Käima on läinud koolide õppejuhtide arenguprogramm.
- kujundav hindamine;
- elukestev õpe ja karjääriplaneerimine;
- kooli õppekava;
- lõimiv õpe;
- nüüdisaegne õppekorraldus;
- õpetaja kui uueneva õpikäsituse eestvedaja;
- koolid ja kogukonnakultuur;
- õppekeskkonna parandamine;
- valikud õppekavas;
- koostöö kooli sees ja partneritega;
- loovtööd;
- valikute pakkumine ja andekus koolis;
- kodused tööd;
- õppimist toetav hindamine ja VÕTA üldhariduses.
Tänaseks on Huvitava Kooli rüpest välja kasvanud ning iseseisvasse ellu lennanud ettevõtlikkusprogramm „Edu ja Tegu“ ning „Liikuma kutsuv kool“. Tekkis mitmekultuurilise hariduse koostöövõrgustik MUKK. Käima on läinud koolide õppejuhtide arenguprogramm.
Algusest peale on olnud meie eesmärk, et algatuse sisu kujuneks alt üles – seda toetavad regionaalsed mõttekojad, kus kogunevad erinevad huvipooled ning sõnastavad oma ootusi koolile ja viise sinna jõudmiseks. Eeskätt oleme püüdnud rääkida sellest, mis on hästi, ning vältida hariduse kurikuulsat kolme „p“-d (palk, betoon, pahandused). Mitmel pool on osalejatele tulnud üllatusena see, kui palju on õppimises ja õpetamises muutunud võrreldes nende enda koolikogemusega.
2019. aasta mõttekodades enim kõlama jäänud mõtted:
- varasemast palju rohkem tegeletakse koolis tervise ja turvalisusega;
- õpilased on varasemast sallivamad ja saavad paremini läbi;
- õpiraskuste korral on õpetajad tähelepanelikumad ja abivalmimad;
- õpetajad püüavad õppimist huvitavaks muuta, digitehnoloogiad tulevad õppetöös üha enam kasutusele;
- õppekava ülepaisutatust ei tunnetata probleemina;
- lõimingusse suhtutakse mõistlikult;
- õpetajad väärtustavad ennast ja oma kolleege aina rohkem;
- õpetajate professionaalset arengut juhitakse teadlikumalt;
- õpilased räägivad õppe kavandamisel varasemast rohkem kaasa;
- huvitegevus on õpilastele paremini kättesaadav, nad osalevad kogukonnaelus ja ettevõtluses;
- lapsevanemad on kooli tegemistesse rohkem kaasatud kui varem.
- varasemast palju rohkem tegeletakse koolis tervise ja turvalisusega;
- õpilased on varasemast sallivamad ja saavad paremini läbi;
- õpiraskuste korral on õpetajad tähelepanelikumad ja abivalmimad;
- õpetajad püüavad õppimist huvitavaks muuta, digitehnoloogiad tulevad õppetöös üha enam kasutusele;
- õppekava ülepaisutatust ei tunnetata probleemina;
- lõimingusse suhtutakse mõistlikult;
- õpetajad väärtustavad ennast ja oma kolleege aina rohkem;
- õpetajate professionaalset arengut juhitakse teadlikumalt;
- õpilased räägivad õppe kavandamisel varasemast rohkem kaasa;
- huvitegevus on õpilastele paremini kättesaadav, nad osalevad kogukonnaelus ja ettevõtluses;
- lapsevanemad on kooli tegemistesse rohkem kaasatud kui varem.
Kas midagi on jäänud Huvitavat Kooli tehes ka kripeldama? Oleksime tahtnud sisulisemalt jõuda venekeelsete koolide ja kogukondadeni ning keskenduda lapsevanemate vastutusele. Need ideed on aga endiselt töömapi vahel oma aega ootamas. Algatuse Huvitav Kool jätkukava keskendab perioodil 2021-2024 tähelepanu sellistele teemadele nagu üldhariduse suurem sidustamine noorsootöö ja huviharidusega, lapsevanema vastutus oma lapse õppimise ja arengu eest, üleminek lasteaiast kooli, nüüdisaegne koolikultuur ja haridusuuendused. Lähtume juba väljatöötatud mudelist: muutusi saab koolis ellu kutsuda igaüks, kes hoolib ja austab õppimist ja õpetamist. Teemad raamistame nüüdisaegse õppimise ja õpetamise vajadustega.
Meie väljakutsed 2020+:
· õpetajate valmisolek aja ja ühiskonna muutustega kaasa minna;
· üksluine metoodika, jäikus traditsioonide järgimisel;
· kaasava hariduse põhimõtete rakendamine tavakoolis, kuhu tuleb üha rohkem HEV lapsi;
· sihipärane tegelemine eneseväljendamis-, suhtlemis- ning seoste loomise oskusega;
· koostöö ettevõtetega ja koolide endi vahel konkurentsihirmus;
· õpetaja sisemine motivatsioon, mis ei sõltu vanusest ja mille viib sageli alla õpilaste vähene motiveeritus;
· ainekesksus, mis lämmatab lõimimise, mõtlemise ja seoste loomise;
· lapsevanemate teadlikkus ehk vanemaharidus;
· hariduse positiivse kuvandi kujundamine meedias;
· õpilaste tunnustamine on piiratud, domineerib numbriline hindamine;
· õpetaja toetamine, et ta lisaks märkamisele ka oskaks õpilase probleemi lahendada;
· erineva õppekeelega koolide koostöö;
· reaal- ja loodusained ning inseneeriat tundvate õpetajate puudus;
· noorte ja uute õpetajate tööle asumise innustamine;
· õpetajate ja hariduse sõprade koostöö õpetamise huvitavamaks ja mitmekesisemaks muutmiseks;
· õpetaja julgus usaldada õpilasi ja jätta neile otsustus- ja vastutusvõimalusi.
Huvitava Kooli sünniaastal esimesse klassi astunud lapsed on tänaseks seitsmendikud. Aastal 2035 on nad 30sed, st tegusas eas otsustajad. See, mis täna toimub klassiruumis, mõjutab muutusi ülehomses maailmas. Juba enam kui pooltes Eesti koolides on võetud ette muuta kool inspireerivamaks, elulähedasemaks, intellektuaalselt nõudlikumaks. Muutused on kooliti ja õpetajati erinevad ning toimuvad paljude otsuste ja nähtuste koosmõjul. Neid on uurinud Tartu Ülikooli haridusinnovatsiooni magistriõppe üliõpilased, võttes aluseks haridusteadlaste välja töötatud nüüdisaegse õpikäsituse mudeli.
Võime julgelt kinnitada, et algatus Huvitav Kool on kogunud tuntust ja kujunenud Eesti haridusuuenduse kaitstud kaubamärgiks. Oleme andnud selge sõnumi, et õpilase loomuliku uudishimu arendamine on esmane ja õige ning et kool peab toimima loovalt ning avatult. Kindlasti saab see uut sisu hariduse jätkustrateegiaga „Tark ja tegus rahvas“. Algatus Huvitav Kool on meile endile muutunud juba iseenesestmõistetavaks, aga mitmel pool mujal maailmas on selline tegutsemisvorm pälvinud tähelepanu ja tunnustust. Meil on põhjust tutvustada Eesti huvitavat kooli ka rahvusvaheliselt turundusbrändi "Education Nation" all koos paljude teiste Eesti haridusvaldkonna tegevustega.
Võime julgelt kinnitada, et algatus Huvitav Kool on kogunud tuntust ja kujunenud Eesti haridusuuenduse kaitstud kaubamärgiks. Oleme andnud selge sõnumi, et õpilase loomuliku uudishimu arendamine on esmane ja õige ning et kool peab toimima loovalt ning avatult. Kindlasti saab see uut sisu hariduse jätkustrateegiaga „Tark ja tegus rahvas“. Algatus Huvitav Kool on meile endile muutunud juba iseenesestmõistetavaks, aga mitmel pool mujal maailmas on selline tegutsemisvorm pälvinud tähelepanu ja tunnustust. Meil on põhjust tutvustada Eesti huvitavat kooli ka rahvusvaheliselt turundusbrändi "Education Nation" all koos paljude teiste Eesti haridusvaldkonna tegevustega.
Omalt poolt tänan kõiki, kes algusest peale on uskunud, et Eesti kooli huvitavamaks muutmine on rohkem kui ainult koolipere asi, ning aidanud kaasa tööga oma koolis, ülikoolides, algatuse nõukojas, ministeeriumis ja maakondades üle Eesti.
Pille Liblik
Algatuse Huvitav Kool koordinaator