reede, 28. november 2014

Noorte arvates võiksid koolid huvitavamad olla


Kool võiks olla motiveerivam nii õpilaste kui õpetajate jaoks, leidsid ligi 70 noort täna Tallinna ja Harjumaa noorte Osaluskohviku arutelus „Kas kool saab olla huvitav?“.

Diskussioonis osalenud noored ning nooremeelsed nõustusid, et tänane Eesti kool pakub liiga vähe valikuid ja vaheldust ning kaasaegsed õppeviisid nagu projekt- ja õuesõpe pole piisavalt levinud. Õpilased sooviksid faktide tuupimise asemel näha tundides rohkem praktilisi, arutelu võimaldavaid ja suhtlemis- ning esinemisoskust arendavaid meetodeid. Lisaks toodi välja, et hindamisel tuleks vigade asemel keskenduda arengule ja oskusaineid (nt kehalist kasvatust ja kunstiõpetust) ei peaks üldse hindama.

Noorte sõnul on mõningaid probleeme ka õpilaste kaasatusega koolis oluliste otsuste tegemisse – sageli kuulatakse nende ettepanekud ära, kuid tegelikku kooliellu need ei jõua. Mitmetes koolides küsitakse õpilaste arvamust korralduslikes küsimustes, kuid noored võiksid olla laiemalt kaasatud ka õppe sisu puudutavatesse teemadesse, näiteks kooli õppekava koostamisse, leiti arutelus.

Õpilased tõdesid, et kooli ja tunni huvitavus sõltub palju ka neist endist – õpetaja on õpilaste peegel ning vastupidi ja õpilastel on võimalik oma motiveerituse kaudu õpetajaid motiveerida. Samuti ei tohiks huvitav kool tähendada pidevat lõbu, sest eriti gümnaasiumiastmes peab kool pakkuma eelkõige pingutust, et õpilased oskaksid ka edasises elus väljakutsetega toime tulla, toodi esile Osaluskohvikus.

„Õpilaste kriitika ja väljapakutud lahendused osutavad samadele kitsaskohtadele Eesti hariduses, mille lahendamiseks oleme ellu kutsunud algatuse Huvitav Kool,“ kiidab noorte ettepanekuid algatuse koordinaator Pille Liblik. Ka tema sõnul sõltub palju õpilaste endi aktiivsusest ja valmisolekust koolielu korraldamisse sisuliselt panustada, et koolid muutuksid avatumaks ning rohkem valikuid ja otsustusvõimalusi pakkuvaks.

Eesti Noorteühenduste Liidu Harjumaa Osaluskohvik tõi Gloria restorani kokku ligi 100 osalejat, kes arutasid mitmete ühiskondlike valupunktide üle, näiteks kuidas noori paremini tööturuks ette valmistada, kas avaliku alkoholitarbimise keeld on õigustatud, kas graffiti on vandalismiakt või kunstivorm jne. Sarnased Osaluskohvikud toimusid novembri viimasel nädalal kodanikualgatust ja kodanikuühiskonda tutvustava Ühisnädala raames ka teistes maakondades üle Eesti. Kõigis neis arutati ka küsimust, kas kool saab olla huvitav.

2014. aasta Osaluskohvikute kohta saab täpsemalt lugeda Eesti NoorteÜhenduste Liidu ja Ühisnädala veebilehtedelt.

Huvitava kooli arutelulaud Harjumaa noorte Osaluskohvikus

kolmapäev, 26. november 2014

Huvitava Kooli mõttekojas leiti üksmeel Lääne-Virumaa hariduse väljakutsete ja võimaluste osas

Maakonna hariduselu edendamiseks tuleb kõigi kooliga seotud huvirühmade koostööd süsteemsemalt planeerida ja ühiselt eesmärgistada, tõdesid täna Sõmeru keskusehoones Huvitava Kooli mõttekojas osalenud ligi 60 Lääne-Viru õpetajat, koolijuhti, lapsevanemat, õpilast, omavalitsuste ja ettevõtjate esindajat.


Lääne-Viru mõttekojas käsitleti maakonna hariduse tugevusi ja kitsaskohti ning arutati kuidas aidata kaasa kodukoha kooli huvitavamaks muutmisele. Ühiste arutelulaudade taha kogunenud eri huvipoolte esindajad olid enamikes küsimustes üksmeelel ning nõustusid, et Lääne-Virumaa hariduse edendamine sõltub eelkõige hästi korraldatud koostööst ning tihedast suhtlusest kooli ja kogukonna vahel.

Osalejad tõid esile, et Lääne-Virumaa hariduses on palju positiivset, millele kohalik kooliarendus saab tugineda. Koolides on kaasaegne õpikeskkond ning arendatakse omanäolisi ja läbimõeldud õppesuundi, näiteks Kadrina Keskkooli reaal-tehniline õppesuund ja programmjoonestamise võistlus CADrina ning Rakvere Reaalgümnaasiumi teatri-filmi õppesuund. Positiivsena toodi esile ka maakonna mitmekesine haridusvõrk, kus on esindatud igas suuruses ja eri tüüpi koolid. Samuti tugev loodusharidus, mida toetavad Sagadi ja Palmse looduskeskused ning peaaegu igas vallas asuvad looduse õpperajad.

Kui õpetaja on motiveeritud, õnnelik, rahulolev, koostöövalmis, loov, innovaatiline ja uuendustele avatud, on seda ka õpilane, leiti mõttekojas. Samas osutati, et lisaks palgale mõjutab õpetajate motivatsiooni ka asjaolu, et paljud neist on sunnitud töötama osakoormusega või samaaegselt mitmes koolis. Tugevat mõju koolide õppeprotsessi uuenemisele avaldab ka noorte õpetajate vähesus ja ebapiisav koostöö kooli ning kogukonna vahel. Koostöö on enamasti juhuslik või ajutine, piirdudes ühe projektiga, tõdeti arutelus.

Mõttekojas pakuti probleemidele ka lahendusi. Näiteks toodi välja, et kohalikud omavalitsused saaksid soodustada noorte õpetajate värbamist täiendavate motivatsioonipakettide kaudu, pakkudes tasuta eluaset, transporditoetust või muid soodustusi. Kooli juhtkonna või maakonna arenduskeskuse toetusel tuleks senisest enam viia kokku õpetajad ja ettevõtjad, et luua ühiselt uusi võimalusi praktiliseks õppeks. Uudse ideena pakuti välja, et koolide huviringe võiksid vedada ka õpilased, mis pakuks täiendava võimaluse teadmiste rakendamiseks praktikas ning suurendaks õpilaste osalust koolielu korraldamisel.

Huvitava Kooli algatuse koordinaatori Pille Libliku sõnul võtsid kõikide huvigruppide esindajad mõttekojast kaasa teadmise, et just nemad saavad panustada vahetult kooli huvitavamaks muutmisse. „Algatus Huvitav Kool loodab, et järgmise sammuna viib iga Lääne-Virumaa kogukond oma koolis läbi sarnased mõttekojad, et juba konkreetselt leppida kokku olulisimates tegevustes ja motiveeritud vastutajates,“ sõnas Pille Liblik.

Regionaalsete Huvitava Kooli mõttekodade eesmärk on innustada koole, lapsevanemaid, ettevõtjaid ja teisi hariduse toetajaid ning sõpru koostööle huvitava kooli nimel. Tänaseks on lisaks Lääne-Virumaale toimunud mõttekojad Valgamaal ja Ida-Virumaal. Samuti on huvitav kool üheks arutlusteemaks sel nädalal kõigis maakondades toimuvates noorte osaluskohvikutes.



esmaspäev, 17. november 2014

Elulised praktikumid muudavad geneetika õppimise huvitavaks


Tarvastu Gümnaasiumi bioloogiaõpetaja Mari Järve on juba kaks aastat korraldanud kevadeti gümnaasiumiõpilastele geneetika õppepäevi, mis muudavad geneetika õppimise praktiliseks ja huvitavaks.

Praktikumide idee tekkis arusaamisest, et õpilastele jõuab geneetikast õpikute kaudu tegelikult väga vähe kohale. Nii otsis Mari Järve võimalust nad laborisse viia ja küsis abi Tartu Ülikoolist, kus ideega kohe kaasa tuldi. Nüüdseks on ühe õpetaja aktiivsest võimaluste otsimisest kasvanud välja mitmete osapooltega koostööprojekt - praktikumide läbiviimisse on olnud kaasatud Tartu Tervishoiu Kõrgkool, Tartu Ülikool, Ahhaa keskus ning osalenud õpilased paljudest gümnaasiumidest üle Eesti.

Möödunud kevadel geneetika õppepäevadel osalenud õpilased said valida kahe praktikumi vahel. Kriminalistika praktikumis lahendati väljamõeldud vägistamisjuhtumit, kus võrreldi omavahel kaht kuriteopaigalt kogutud DNA proovi kolme kahtlusaluse DNA proovidega. HIV retseptori praktikumis analüüsis iga osaleja omaenda DNA-d, et saada teada, kas tal on DNA mutatsioon, mille tõttu ta ei nakatu mõnede HI-viiruse tüvedega.

HIV-retseptori praktikum. Foto: Margus Ansu, Tartu Postimees
Tagasiside geneetika õppepäevadele on olnud väga positiivne. Huvi õppepäevadel osalemise vastu näitab kasvõi see, et kui 2013. a täitusid kõik ajad paari päevaga, siis 2014. a tuli registreerumine lõpetada juba pärast ühte päeva. Õpilased on väljendanud huvi kasvu geneetika vastu, paremat arusaamist ja seda, et on lihtsalt põnev laboris praktilist tööd teha. „Mulle meeldib, et kriminalistika praktikumi aluseks on reaalne elusituatsioon,“ tõi välja Inglise Kolledži õpilane Oliver, kelle sõnul oli kuriteo süüdlase otsimine väga kaasahaarav.

Kuna geneetikakatsed on paratamatult keerulised ja kallid, ei ole neid võimalik koolis läbi viia. Seega on sisukate praktikumide läbiviimine laboris suurepärane lahendus, mis aitab õpetada seda teemat arusaadavalt ja huvitavalt. Geneetika õppepäevade korraldamisel on peetud silmas ka seda, et praktikum mahuks ühte päeva – nii saavad osaleda ka kaugemalasuvate koolide õpilased.

Praktikumides osalemine annab õpilastele parema arusaamise DNAst ja DNA analüüsi meetoditest. Sellest ehk olulisemgi on aga see, et õpilased saavad ka praktilise laboratoorse töö oskusi, mida nii mõnelgi neist võib vaja minna edaspidises töös või õpingutes. Otsene kokkupuude laboritööga suurendab huvi loodusteaduste vastu ning julgustab õpilasi mõtlema geenitehnoloogi, arsti vms elukutsele.

Ka Tartu Tervishoiu Kõrgkool on projektiga väga rahul ning plaanib seda jätkata ja koostöös Mari Järvega edasi arendada. Ideid on mitmeid: õppepäevade korraldamine pikema perioodi jooksul, enamiku või kõigi juhendajate leidmine TTHK üliõpilaste seast, et nad saaksid kogemusi ja ka eraldi õppeainena ainepunkte, uute praktikumide väljatöötamine jne.

Geneetika õppepäevade projekt pälvis Ettevõtliku Kooli edulugude konkursil 2014 võidu põnevaima tunni kategoorias. Õpetaja Mari Järve on otsustanud annetada võidetud auhinnaraha geneetika õppepäevade eest Tartu Tervishoiu Kõrgkoolile tulevaste päevade korraldamiseks.

Loe ka Tartu Postimehe kajastust õppepäevadest.

reede, 14. november 2014

Koostöö – loovate tegevuste ja huvitava kooli võti


Loovhariduse initsiatiivgrupp kutsub õpetajaid, koolijuhte, haridusametnikke ja lapsevanemaid 29. novembril Tallinna Ülikoolis toimuvale seminarile “Koostöö – loovate tegevuste võti“.

Kunstide töötuba loovhariduse suvekoolis

Huvitava Kooli üleriigilistes ja regionaalsetes mõttekodades osalejad on nõustunud, et õppe huvitavamaks muutumise üheks olulisemaks eelduseks on kooli ja kogukonna tihedam seotus ning koostöö. Ka „Loovharidus Eesti moodi“ III seminar keskendub koostööle. Oma positiivseid koostöökogemusi kooli huvitavamaks ja loovamaks kujundamisel jagavad mitmed koolid ja lapsevanemad. Ettekannetele lisaks toimuvad ka temaatilised töötoad.

Supilinna Seltsi liige ja Tartu Kesklinna Kooli lapsevanem Kristel Ress tutvustab Tartu nelja põhikooli, kahe kogukonnaseltsi ja linnavalitsuse haridusosakonna ühist kaheaastast haridusprojekti “Tuluke”. Meelespea lasteaia direktor Kristina Märks räägib koostööst lasteaia hoolekogu ja erinevate organisatsioonidega. Raivo Ilmsalu, Perekond.eu üks loojatest käsitleb teemat “Konflikt kui armastuse ja koostöö süda või lõks”. Koostöökogemuste eri aspekte jagavad ka Pärnu Vabakooli, Eesti Rahvusvahelise Kooli, Peetri Kooli ja Rapla Ühisgümnaasiumi esindajad.

Täpsem päevakava ja seminarile registreerumise võimalus asub Loovhariduse kodulehel.

Tegemist on juba kolmanda loovhariduse initsiatiivgrupi korraldatud seminariga. Esimene seminar toimus veebruaris ja kandis pealkirja „Loovus teeb õppekava huvitavamaks”. Siis hakati looma võrgustikku, mille kaudu õpetajad ning laste loovuse arendamisest hoolivad täiskasvanud saaksid jagada teadmisi loovalt ja loovuspõhiselt õpetamisest, loovust arendavaid tehnikaid, harjutusi, õppematerjale; saaksid tuge ja inspiratsiooni oma loovaks tööks. Teise, juunis toimunud seminari ehk loovhariduse suvekooli eesmärgiks oli õpilaste loovuse avaldumise toetamisele suunatud koolitundide tutvustamine, õppeainete põhiste loovust arendavate harjutuste jagamine ning õpetajate enda loovuse nautimine. Lisaks toimus 26. septembril ühenduse Loovharidus võrgustiku ja aktiivi moodustamise seminar. Seeläbi alustas ühendus oma olulise eesmärgi täitmist: tuua kokku ja hoida kestlik loovhariduse toetajate koostöövõrgustik.

Loovharidus toetab loovat toimimist lapse, lapsevanema ja õpetaja omavahelises koostöös. Loovharidus võimaldab iga inimese sisemise potentsiaali avanemist ja vaba eneseväljendust üksteisega arvestavas kogukonnas. Huvitavas koolis õpetatakse ja õpitakse loovalt.

esmaspäev, 10. november 2014

Digivõimalused pakuvad huvi

Möödunud nädalal toimus Tartus Huvitava Kooli ja Tartu Ülikooli koostöös korraldatud konverents "Digivõimalused õppimises ja õpetamises". Konverentsil oli üle 200 osaleja, mis annab märku õpetajate ja koolide suurest huvist teema vastu.

Üheks läbivaks mõtteks konverentsil oli tõdemus, et digilahenduste kasutamine õppimises ja õpetamises ei tohiks olla eesmärk omaette, vaid peaks eelkõige toetama tõhusamat ja huvitavamat õppimist. Seda toetab ka Eesti elukestva õppe strateegia, mille üheks eesmärgiks on jõuda selleni, et digivahendid on tavaline osa igapäevasest õppeprotsessist.

Digivõimaluste konverentsi videosalvestust, ettekannete slaide ja õpetajate posterettekandeid saab vaadata konverentsi kodulehel​.

Digipädevuste arendamiseks soovitame kõigil õpetajatel tutvuda ja haarata kinni järgmistest võimalustest:


reede, 7. november 2014

Huvitava Kooli Ida-Virumaa mõttekoda: vanemaid peab rohkem kooliellu kaasama


Koolis muutuste läbi viimiseks tuleb lapsevanemaid kooliellu rohkem kaasata, leiti täna TTÜ Virumaa Kolledžis toimunud mõttekojas, millest võttis osa ligi 60 Ida-Viru lapsevanemat, koolijuhti, õpetajat, omavalitsuste ja ettevõtjate esindajat.

Kohtla-Järvel toimunud mõttekojas arutati maakonna hariduse tugevuste ja probleemide üle. Osalejad tõid ühe suurima väljakutsena esile lapsevanemate vastuseisu muutustele – näiteks ei toeta lapsevanemad tihti kujundavat hindamist, nõudes vaid numbrilisi hindeid. Seda saab muuta, kui lapsevanemad oleksid senisest enam kaasatud igapäevase koolielu korraldamisse. Eesmärgi saavutamine on nii kooli kui ka lapsevanemate endi võimuses, leiti mõttekojas.

Arutelus osutati, et Ida-Virumaa hariduselus on palju positiivset – mitmekultuuriline keskkond tagab head võimalused keeleõppeks. Tõdeti, et mitmekeelsus on ressurss Ida-Virumaa hariduses, mida maksab paremini ära kasutada. Samuti on paljud Ida-Virumaa koolid on liitunud programmi Ettevõtlik Kool võrgustikuga ja maakonna suurettevõtted teevad koolidega tihedat koostööd.

Mõttekojas osalenud haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski sõnul peab tähelepanu liikuma senisest enam hariduse sisule. „Koolimajade suurusest on palju olulisem vastata küsimusele, missuguseid lapsi meie kool kasvatab. Kooli tuleb mõtestada kohana, kus eelkõige kasvatatakse inimesi ning mitte ei tegelda ainult faktide õpetamisega. Vastasel juhul jääme jänni õpilasekeskse hariduse rakendamisega,“ ütles Jevgeni Ossinovski. Kooli põhiülesande mõtestamise eeldus on minister Ossinovski hinnangul kooli ja lapsevanemate tihedam seotus ning avatus kogukonnale, mille saavutamine on ka Huvitava Kooli algatuse üks eesmärk.

Arutelu maakonna haridusküsimuste üle jätkub jaanuaris, mil koguneb Ida-Viru teine mõttekoda. Siis on kavas leppida kokku konkreetsetes tegevustes maakonna koolide huvitavamaks muutmiseks. Tänaseks on lisaks Ida-Virumaale toimunud mõttekoda Valgamaal ja 26. novembril kogunetakse huvitava kooli küsimusi arutama Lääne-Virumaal. Samuti on huvitav kool üheks põhiteemaks üleriigilistes noorte osaluskohvikutes.