Kolmapäev, 22. juuli 2015

Olulisest ja mängulisest õpetamise kunstist

Eesti Õpetajate Liit koostöös TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, Tallinna Ülikooli ja paljude haridusentusiastidega toob tänavusele Arvamusfestivalile õpetamiskunstide ala, kus arutatakse haridusvaldkonna dogmade ja õpetaja võimalike rollide üle. Kõiki huvilisi oodatakse reedel, 14. augustil Arvamusfestivali Õpiorgu neil teemadel kaasa mõtlema ja ütlema. 

Õpetajate liidu juhatuse liige Peeter-Eerik Ots tutvustab Arvamusfestivali õpetamiskunstide ala arutelusid lähemalt.

Õpetajad tunnetavad, et haridusvaldkond on kivistunud arusaamadest raske. Nii võetaksegi Arvamusfestivalil ette mõned suuremad dogmasambad ja vaadatakse, miks ja millel need püsivad. Võib-olla ei olegi stambid mujal kui meie peades ning koos ägedate kolleegidega peamiselt etenduskunstide valdkondadest pakume paremaid alternatiive. 

Õpetamiskunstide ala esimese arutelu käigus püüame kokku panna Eesti koondise hariduses. Vaatame kui pikk on mängijate pink ja kas jagub mängijaid kõikidele positsioonidele või püüavad kõik olla kesktormajad. Või eelistavad äärekaitses rohkem fännisektorile poseerida.

Arutelu "Haridusorkester on häälest ära ehk kellega õpetaja koos mängib?" toimub kell 12.30-14.00. Arutavad kõik kohalolijad, modereerib Margit Timakov koos üllatuskülalisega.

Andrus Vaarik. Foto: efis.ee
Teises arutelus „Õpetaja kompab piire“, on piiride, rollide, publiku ja vaatenurkade teemal oma mõtetega kohal näitleja Andrus Vaarik, kel jagub tarkuseteri igasugu rollide täitmiseks. Suve hakul sai talle antud palve riiklik õppekava pähe õppida ning see professionaalse õpetaja rollis publikule ette kanda. Tea, kas ta oleks sel juhul ainus inimene, kellel see tekst peas on? Vaarik ise ütleb enda kohta, et igasugune improvisatsioon nõuab väga head teksti tundmist. Kuidas on õpetajaga?

Arutelu "Õpetaja kompab piire – kes või mis päästab õpetaja lõksust?" leiab aset kell 14.30-16.00. Arutavad kõik kohalolijad, modereerivad Andrus Vaarik ja Peeter-Eerik Ots.

Kolmandas arutelus panevad Tallinna Ülikooli ja Viljandi Kultuuriakadeemia ning lasteaednike esindajad oma pead ja käed kokku, et luua kõigile nähtav vaimupilt õppimise ja õpetaja põlisemast olemusest. Ning siis taas kustutame pildi, et see uuesti teha.

Arutelu "Õppimise kunst või kunstlik õppimine?" ootab kõiki huvilisi osalema kell 17.30-19.00. Teiste seas arutlevad teema üle Viive-Riina Ruus ja Mari Lints. Modereerib Katrin Nielsen.


Loe õpetamiskunstide ala kohta lisaks ka postitust Arvamusfestivali blogis.


Kolmapäev, 15. juuli 2015

Arvamusfestivalil saab kogeda uutmoodi õppimist

Noored Kooli, SA Innove, SA Archimedes, Tallinna Ülikooli Haridusinnovatsiooni Keskus ja algatus Huvitav Kool toovad tänavusele Arvamusfestivalile uutmoodi õppimise teemaala, kus arutatakse, miks ja kuidas muuta ajale jalgu jäänud õppimis- ja õpetamispraktikaid. Arutelude vorm võimaldab kõigil osalejatel uutmoodi õppimist ise kogeda ning veenduda, kas sel viisil õppimine on „vanast koolist“ tulemuslikum ja huvitavam.

Hariduses puhuvad muutuste tuuled

Pilt Eesti haridusest on vastuoluline – rahvusvahelises võrdluses on meie õpilaste tulemused maailma tipus, teisalt on Eesti lapsed koolis õnnetud, ülekoormatud ja alamotiveeritud. Kõrgharidusega inimeste osakaal ühiskonnas järjest tõuseb, kuid paljud tööandjad ei leia tööturult sobivate oskustega töötajaid. Seetõttu ongi Eesti haridusringkondades järjest enam kanda kinnitamas arusaam, et seni valdav õppimis- ja õpetamispraktika vajab muutmist.

Uutmoodi õppimise teema pole samas aktuaalne ainult Eestis, vaid kogu maailmas arutatakse vajaduse üle industriaalajast pärit traditsioonilisi õppimisviise muuta – kool on ühiskondlikest muutustest maha jäänud, sest globaalses ja infotehnoloogiakeskses maailmas jääb päheõpitud tarkustest väheks. Inimesed peavad olema valmis pidevalt juurde ja ümber õppima, teistega koostööd tegema, mitmekesist infot analüüsima, iseennast hindama ja valikuid tegema jne.

Kas oleme aga valmis selleks, et kui muutub õppimise viis, võivad langeda ka õppijate teadmised ja tulemused? Kuhu suunas pöörata hariduslaev, et see karile ei jookseks? Kuidas täpsemalt uutmoodi õppimine ja õpetamine välja peaks nägema? Keda see üldse puudutab? Kuidas muutub sel juhul mitteformaalne haridus ja elukestev õpe? Milline on erinevate osapoolte roll vajalike muutuste saavutamisel? Kõigi nende ja mitmete teistegi küsimuste üle saavad kõik huvitatud koos õpilaste, õpetajate, lapsevanemate, haridusteadlaste ja –ametnikega arutada Arvamusfestivali uutmoodi õppimise teemaalal.

Noored Kooli ja Huvitav Kool olid haridusteemadega Arvamusfestivalil ka möödunud aastal. Sel korral on koostööpartnereid ja haridusvaldkonna aruteluteemasid juba palju rohkem.

“Räägi mulle ja ma unustan. Näita mulle ja ma mäletan. Kaasa mind ja ma saan aru”

Sellest Konfutsiuse mõttest lähtuvad nii muutuv õpikäsitus kui ka uutmoodi õppimise teemaala arutelud. Ei ole esinejaid ja kuulajaid, vaid on koosõppijad, kes aitavad teineteisel oma seniseid kogemusi mõtestada ja uusi perspektiive avastada. Mõned arutlejatest on avalikkusele tuntumad kui teised, kuid kõigi arvamused on võrdselt olulised ja väärtuslikud.

Arutelude teemad lubavad eeldada intrigeerivaid ja mõtlemapanevaid diskussioone. Näiteks arutelu „Kas õppijakeskne kool kasvatab pehmosid?“ tõstatab põhjendatud küsimuse, kas kool, kus lapsed tunnevad ennast igal hetkel hästi ja õnnelikult, valmistab neid ikka piisavalt hästi ette reaalseks eluks, kus töö ei ole alati jäägitult huvitav ja tuleb hakkama saada ka ebaeduga. Arutelu „Elukool või elukestev õpe - kus õpime eluks tegelikult vajalikke oskusi?“ muudab küsitavaks mitmed Eesti vanasõnad, sest mis puudutab uutmoodi õppimist, võib käbi kännust väga kaugele kukkuda ja mida Juku koolis õppimata jättis, õpib Juhan hiljem järele, kasvõi 90-aastasena. Arutelus „Kas tulevikukool vajab eraldi huviharidust ja noorsootööd?“ seatakse aga kahtluse alla mitteformaalse hariduse eksistents ja noortevaldkonna vajalikkus tulevikus. Seega võiksid teemad pakkuda huvi kõigile – nii neile, kes hariduse ja noorsootöö valdkonnaga igapäevaselt kokku puutuvad, kui ka neile, kes õppimise peale pärast aastatetagust koolilõpetamist mõelnudki ei ole.

Lisaks põnevale sisule ja kaasaegsele vormile võib uutmoodi õppimise alalt oodata ka mugavat füüsilist keskkonda – ebamugavaid koolipinke ja suhtlemist takistavaid tooliridu sealt kindlasti ei leia. Korraldajad lubavad osalejatele hoopis hubast aruteluõhkkonda, kus kõik tunnevad end hästi nii vaimses kui kehalises mõttes.

Uutmoodi õppimist saavad kõik huvilised kogeda Arvamusfestivali teisel päeval, 15. augustil Õpiorus.

Tutvu kavaga: www.arvamusfestival.ee/kava

2014.a Arvamusfestivali hariduslava arutelu "Millises koolis on hea õppida?"