Läänemaa haridusuuendus sai hoogu Huvitava Kooli mõttekojas

Haridusinnovatsioon levib Läänemaa koolides jõudsalt, edasiseks arenguhüppeks tuleb muutustega kaasa saada kriitiline mass õpetajaid ja koolijuhte ning kogukond peab koole uuenduste elluviimisel toetama. Nii leiti eile Haapsallu kogunenud Huvitava Kooli mõttekojas, kus osales ligi 70 Läänemaa õpetajate, õpilaste, koolijuhtide, kohalike omavalitsuste, vabaühenduste, ettevõtete ja kultuuriasutuste esindajat.

Läänemaa hariduses on palju positiivset

Läänemaa hariduse tugevusena toodi välja hooliv ja avatud kogukond ning terviklik ja valikuterohke haridussüsteem, kus õpivõimalused on tagatud väga erinevatele sihtrühmadele, sealhulgas erivajadustega inimestele. Tõsteti positiivselt esile särasilmseid eestvedajaid, koolide koostööd Matsalu looduskeskuse, Kaitseliidu, Töötukassa ja Rajaleidja keskustega, valikuterohket huviharidust, noorte innovatsioonikeskuse Innokas tegevust ja tublisid õpilasaktiive.

Mitmed koolid on rakendanud õppekorralduses uuenduslikke lahendusi, näiteks Läänemaa Ühisgümnaasiumis on ühe ainetunni pikkuseks 75 minutit ja Vormsi kooli esimeses klassis tunniplaani ei olegi. Koolikeskkond on turvaline, sest omanäolistes väikekoolides lähenetakse igale õpilasele individuaalselt, koolides ja lasteaedades rakendatakse kiusamisvastaseid programme ja MTÜ Hoovõtukeskus on loonud tugiperede süsteemi koolist väljalangemise ohus olevatele lastele, toodi välja mõttekojas.

Läänemaa Arenduskeskuse eestvedamisel on haridusinnovaatilised tegevused maakonnas koordineeritud ja tehakse süsteemset koostööd, et haridus vastaks tänapäeva ühiskonna ootustele ning kogukonna rahulolu koolidega oleks suurem. Arenduskeskuse juhataja Andres Huul sõnas mõttekojas, et tänaseks ollakse 13 kooli koostöös Läänemaa haridusinnovatsiooni kava kokkuleppimisega lõpusirgel. „Tänane mõttekoda kinnitas minu jaoks, et haridusinnovatsiooni mõtte kogukondadesse viimisel peab võtmeroll olema õpilastel. Võtame kooli juhtkondadega ühendust ja lepime kokku, mis edasi hakkab juhtuma,“ lisas Andres Huul.

 
Põhiprobleemiks on õpilaste ja õpetajate madal motivatsioon

Piirkonna hariduse probleemidena tõusetusid mõttekojas professionaalsete ja uuendusmeelsete, samuti noorte ja meesõpetajate vähesus ning asjaolu, et paljud õpetajad on väheneva õpilaste arvu tingimustes sunnitud töötama osalise koormusega. Tõdeti ka, et liiga projektipõhine koolielu ei pruugi tagada heade algatuste jätkusuutlikkust, kõiki piirkondlikke võimalusi – näiteks tugistruktuure ja häid võimalusi merehariduseks – ei ole ära kasutatud, transpordikorraldus takistab kohati laste huviringides osalemist ning reaal- ja tehnikaalaseid huviringe on liiga vähe.

Palju arutleti mõttekojas õpilaste ja õpetajate motiveerituse üle. Leiti, et sageli ei ole õppimine piisavalt mõtestatud ning õpilane ei saa aru, miks ta õpib. Toodi välja, et koolide füüsiline, sotsiaalne ja vaimne keskkond ei vasta tänapäevastele vajadustele ning õppiva organisatsiooni põhimõtetele. Väsinud ja ületöötanud õpetajad jäävad sageli oma probleemidega üksi, sest muredega väljatulemisel seatakse nende kompetentsus kahtluse alla, arvati mõttekojas. Tõdeti, et koostööd erinevate õppeainete õpetamisel on vähe ning koolisüsteem vajab suuremat paindlikkust, et võimaldada õpilastele rohkem valikuid.

Samuti räägiti koolide meediakuvandist. Toodi välja, et ajakirjanduses keskendutakse probleemidele, kuid hariduse edulood ei ole leidnud piisavat kajastust. Nenditi, et oma osa selles on ka koolidel endil, kes ei suhtle piisavalt avatult ega oska või ei soovi oma positiivseid kogemusi meedias kajastada.

 
Lahendustesse saavad panustada kõik

Mõttekojas esile tõstetud probleemidele pakuti ka lahendusi. Näiteks tuleks koolidel teadlikult tegeleda mainekujundusega ja teha meediaplaan, mille rakendamises osalevad nii õpilased, õpetajad kui ka lapsevanemad. Läänemaa loodus-, inim- ja kultuuriliste ressursside parimaks rakendamiseks tuleb õppetöö planeerimisse kaasata õpilasi ja lapsevanemaid ning muuta koostöös koolide õppekavad piirkondlikest eripäradest lähtuvaks ja omanäoliseks.

Leiti, et lapsevanemad võiksid rohkem huvi tunda, mis koolis toimub ning pakkuda oma abi kooliuuenduste ellu jõudmiseks. Näiteks saavad vanemad praktilise töökogemuse kaudu külalisõpetajana või õpilasi töökohal vastu võttes suurendada koolis õpitava seotust päris-eluga, minna saatjana kaasa õppekäikudele, tunnustada häid ja uuendusmeelseid õpetajaid ning juhendada huviringe. Mõttekojas osalenud õpilased rõhutasid, et oluline roll on ka neil – õpilased peavad aktiivselt tegema ettepanekuid õppetöö huvitavamaks muutmiseks ja juba olemasolevaid võimalusi maksimaalselt ära kasutama, samuti hoidma õpetajatega lähedast suhet, neid positiivselt toetama ja tunnustama.

Lahenduste ellu jõudmisel nähti lisaks õpetajatele, koolijuhtidele, õpilastele ja lapsevanematele rolli ka kohalikel omavalitsustel, hoolekogudel, ettevõtjail, vabaühendustel ja koolide vilistlastel ning teistel hariduse sõpradel. Leiti, et sarnased mõttekojad tuleks läbi viia ka valdade ja koolide tasandil, et veel konkreetsemates tegevustes ja koostöölahendustes kokku leppida.

Läänemaa regionaalne mõttekoda oli järjekorras kaheksas, seni on toimunud maakondlikud mõttekojad Valgamaal, Lääne- ja Ida-Virumaal, Jõgevamaal, Viljandimaal, Saaremaal ja Hiiumaal. Suur tänu kõigile osalejatele ja Lääne Maavalitsusele ning Läänemaa Arenduskeskusele, kes mõttekoda korraldada aitasid!

Huvitava Kooli mõttekoda: Hiiumaa tulevik sünnib koolide ja kogukonna koostöös

Hiiumaa tulevik sünnib koolide ja kogukonna koostöös, tõdeti eile Kärdlas Huvitava Kooli mõttekojas, kus poolsada hiidlast arutas, kuidas tõsta rahulolu kodukoha koolide ja haridusega.

Mõttekotta kogunenud õpetajad, koolijuhid, õpilased, ettevõtjad, lapsevanemad ja teised kogukonnaliikmed arutlesid, millega ollakse saare hariduse puhul rahul ja milliseid probleeme tuleb lahendada, et õppimine ja õpetamine oleks elulähedasem, kaasavam ja motiveerivam. Ühiselt lepiti kokku tegevustes Hiiumaa koolide huvitavamaks muutmiseks.

Tugevus võib ühtlasi olla probleem

Mõttekojas toodi välja, et Hiiumaal on väike ja tugev kogukond, kus keegi ei jää märkamata ning iga laps on oluline, mis võimaldab individuaalset lähenemist hariduses ja tagab turvalise koolikeskkonna. Vähenev laste arv ja mure hiidlaste püsimajäämise pärast tõusis samas esile ka ühe suurema lahendamist vajava ülesandena, millega osapoolte koostöös tuleb tegeleda.

Arutelus leiti, et merelisest asukohast ja looduslähedasest kultuurist tulenevalt on saarel tugev keskkonna- ja loodusharidus. Teisalt teeb sõltumine praami sõidugraafikust keeruliseks muuseumi-, teatri- ja teaduskeskuste külastuste organiseerimise ning osalemise mandril toimuvatel olümpiaadidel ja teistel õpilasüritustel.

Tõdeti ka, et Hiiumaal on stabiilne õpetajaskond, kelle seas on palju säravaid eestvedajaid, kes viivad ellu põnevaid ühisprojekte ja uuenduslikke lahendusi. Stabiilsusest võib aga saada stagnatsioon, kui noortele õpetajatele ei ole kohti ja õpetajaskond järjest vananeb, leiti mõttekojas.

Koolid vajavad uuendusi 

Selleks, et Hiiumaa hariduse omapärad ei oleks takistuseks, vaid tugevuseks, tuleb kõigi osapoolte koostöös muuta koolielu avatumaks, kaasavamaks ja huvitavamaks. Palade Põhikooli õpetaja Thilo Fürstenberg sõnas, et koolid vajavad uuendusi ühiskondlikele muutustele vastamiseks: „Koolis ei ole väga palju muutunud sellest ajast, kui mina õpilane olin. Lapsed on nii palju muutunud, ühiskond on muutunud, aga kool on enam-vähem sama.“

Õppetöö formaalsuse, eksamitele orienteerituse ja koolistressi vähendamiseks pakuti välja mitmeid lahendusi. Tõdeti, et koolid peaksid kaardistama oma olemasolevad kohapealsed võimalused vilistlaste, ettevõtjate ja kogukonna abiga õppe mitmekesisemaks muutmiseks. Näiteks vilistlaste külalistunnid, õpitava sidumine Hiiumaa paikkondliku pärimusega, ettevõtete külastused on võimalikud igas koolis, toodi esile mõttekojas. Leiti, et õpilased peaksid julgemalt avaldama oma arvamust ja olema aktiivsed ka ise koolielu huvitavamaks muutmisele kaasa aitama. Laste arvu suurendamiseks tuldi välja ideega, et koolide juurde võiks ehitada õpilaskodud, et ka mandri lapsed saaksid Hiiumaal koolis käia. Pakuti ka, et õpetajate järelkasvu suurendamiseks tuleb koolis õpetajapotentsiaaliga õpilasi märgata ja neid sihipäraselt toetada, et nad õpetajaameti valiksid.

Regionaalses mõttekojas kaasatakse haridusse erinevaid osapooli

Algatuse eestvedaja Pille Libliku sõnul kaasatakse Huvitava Kooli mõttekodadega hariduse uuendamisse erinevaid kooliga seotud osapooli. „Kooliga rahulolu on ühiskondlik huvi ja kõigil on õigus kaasa rääkida tänapäeva vajadustele vastava hariduse kujundamisel. Samas on oluline, et mõttekojad ei jääks ainult jututubadeks, vaid ühiselt kokkulepitud tegevused viidaks ka ellu. Huvitav Kool julgustab iga õpilast, õpetajat, lapsevanemat, koolijuhti, ettevõtjat ja hariduse sõpra võtma oma pädevuse ja võimaluste piires vastutust selle eest, et õpe Eesti koolides oleks motiveeriv,“ ütles Pille Liblik.

Regionaalsete Huvitava Kooli mõttekodade eesmärk on innustada koole ja kogukondi koostööle huvitava kooli nimel. Hiiumaa mõttekoda oli järjekorras seitsmes, seni on toimunud maakondlikud mõttekojad Valgamaal, Lääne- ja Ida-Virumaal, Jõgevamaal, Viljandimaal ja Saaremaal.

Kas Kostivere kool on huvitav?

Tiina Lind, Kostivere Kooli õpetaja ja mõttekoja korraldaja

Laupäeval, 11. aprillil toimus Kostiveres algatuse Huvitav Kool mõttekoda. Mõttekotta kutsuti kõik haridusest huvitatud osapooled – lapsevanemaid, ettevõtjaid, õpetajaid, koolijuhte, õpilasi, vabaühendusi, kohalike omavalitsuste esindajaid. Kahjuks ettevõtjad sel korral teed kooli ei leidnud, teised huvigrupid olid esindatud. Mõttekoja eesmärk oli arutada Kostivere Kooli haridusest Huvitava Kooli võtmes. Laudkondades arutati, mis on meil koolis hästi, mis on peamised probleemid ning otsiti probleemidele võimalike lahendusi.

Kolm tundi mõttekojas möödusid väga kiiresti ning tegelikult oleks olnud veel paljustki rääkida. Arutelude lõpus jagasid kõik oma muljeid ning emotsioone, mis neid nende tundide jooksul valdasid ja kõik olid väga rahul, et nad osalesid.

Toodi välja, et üritus oli oodatust positiivsem, tõdeti taaskord, et peaks rohkem omavahel suhtlema ja et tegelikult on meie kool päris hea seisus. Üheskoos leiti, et kahjuks levib negatiivne sõnum kiiremini kui positiivne. Otsustati, et sedalaadi mõttekodasid peaks tulevikus veel tegema, et kooliga seotud inimesed, kes muidu ei kohtu, kokku saaksid ja koostöös koolielu edendaksid.

Mõttekojas osalesid haridushuvilised õpilastest kohaliku omavalitsuse esindajateni. Foto: Merike Metstak, Jõelähtme vallaleht

Mõttekoja tulemusena selgus, et Kostivere kooli tugevused on: 

• Taristu (kooli asukoht, renoveeritud koolimaja, turvaline ümbrus, raamatukogu, kultuurimaja, muusikakool, perearstikeskus).
• Kaasaegsed vahendid ja võimalused (tahvelarvutid, loodusainete, tööõpetuse ja kodunduse klassid).
• Õppimist toetav hindamine ja 21. sajandi oskuste õpetamine.
• Jätkusuutlik kool – õpilaste arv on kasvuteel.
• Kvalifitseeritud ja aktiivsed õpetajad, kelle silmad säravad ja omavahelised suhted on head.
• Huviringide ja huvitegevuse rohkus.
• Koolileht Tagapink.

Käesolev artikkel ilmus ka Jõelähtme vallalehes nr 214, aprill 2015. 

Mõttekoda: Saaremaa haridusedu võtmeks on koolide ja kogukonna koostöö

Saaremaa koolid paistavad silma heade tulemustega, kuid õpihuvi tõstmiseks ja hariduse kaasajastamiseks tuleb saarlaste ühtehoidvas kogukonnas veelgi enam koostööd teha. Nii leiti eile Huvitava Kooli mõttekojas, kus osales ligi 60 Saaremaa õpilast, lapsevanemat, ettevõtjat, õpetajat, koolijuhti, omavalitsuste ja vabaühenduste esindajat. 

Arutelus tõdeti, et koolid peaksid olema tänasest oluliselt avatumad, et jagada omavahel rohkem juba toimivaid häid praktikaid ning kaasata kogukonda sisulise õppetöö korraldamisse. Näiteks toodi välja, et kasulikke ideid ja kogemusi võivad koolijuht ja õpetajad saada ka naaberkoolist ning alati ei pea selleks sõitma mandrile või välismaale. Leiti ka, et koolitunde võiksid õpetajate kõrval läbi viia vastava eriala spetsialistidest lapsevanemad ja kohalikud ettevõtjad, kes oskavad oma igapäevatööga seonduvaid teemasid õpilastele kaasahaaravalt õpetada.

Tõsteti esile, et Saaremaa tugeva identiteediga ühtne kogukond tagab õpilastele turvalise koolikeskkonna ja toetab igaühe annete väljaarendamist. Samas teeb eraldatus Mandri-Eestist kulukaks nii õpilaste osalemise riiklikel konkurssidel ja üritustel, teaduskeskuste ja teatrikülastuste jt õppekäikude korraldamise, kui ka õpetajate koolitustel käimise. Seda tuleks koolide rahastamismudelis arvestada, arvasid mõttekojas osalejad.

Räägiti ka vajadusest korrastada maakonna koolivõrku. Saaremaa õpilaste arv järjest kahaneb ning väga väikesed koolid ei suuda tagada õpilastele piisavalt valikuid, huvitegevuse võimalusi ja pädevaid ning motiveeritud õpetajaid, leiti mõttekojas. Samuti kõneldi sellest, et Saaremaal tuleb õpilasi ja lapsevanemaid kaasates lähiajal ühiselt otsustada riigigümnaasiumi rajamise küsimus.

Huvitav kool algab huvitavast õpetajast, kes võtab vastutuse enda pideva arengu eest, sest vaid loov, julge ja avatud õpetaja saab samu omadusi arendada ka õpilastes, rõhutati mõttekojas. Toodi välja, et koolijuht peab andma õpetajatele piisavalt vabadust loovuse rakendamiseks ning omavalitsuse ülesanne on toetada koolijuhti parima personali leidmisel ja koolitamisel.

Mõttekojas osalenud õpilased pidasid oluliseks noorte endi vastutust koolielu huvitavamaks muutmisel. Näiteks saavad vanemad õpilased õpetada nooremaid, juhendada huviringe või pikapäevarühmade tegevust, teha ettepanekuid õpetamismetoodikate osas ja võtta initsiatiivi, et teooriat seostataks enam praktikaga.

Milleks Huvitava Kooli mõttekojad

Haridus- ja Teadusministeerium on kutsunud ellu algatuse Huvitav Kool, et peegeldada ühiskonna ootusi koolile ja haridusele ning teha Eesti koolid huvitavaks. Regionaalsete Huvitava Kooli mõttekodade eesmärk on innustada koole ja kogukondi koostööle huvitava kooli nimel. Saaremaa mõttekoda oli järjekorras kuues, seni on toimunud maakondlikud mõttekojad Valgamaal, Lääne- ja Ida-Virumaal, Jõgevamaal ning Viljandimaal. Järgmised mõttekojad toimuvad mais Lääne- ja Hiiumaal.

Saaremaa arutelupäeva kokkuvõttes tõid osalejad mõttekoja suurima väärtusena esile, et see toob kohalikke haridusküsimusi arutama erinevad kooliga seotud osapooled, kes tavaliselt neist teemadest koos ei räägi. Kohapeal sündis mitmeid kokkuleppeid edasiseks koostööks ja ideid, kuidas igaüks saab oma rollist lähtuvalt koolielu huvitavamaks muuta.

Vaida Põhikoolis arutati Rae valla koolide huvitavuse üle

Vaida Põhikoolis toimus märtsis ettevõtlikkuse konverents Rae valla haridustöötajatele "Õpetaja ja keskkonna roll loova ning ettevõtliku noore kujunemisel". Konverentsi osaks oli ka Huvitava Kooli mõttekoda, milles osales ühtekokku 30 huvilist, sh õpilased, õpetajad, koolijuhid, Rae vallavanem ning abivallavanem.

Rae valla hariduse tugevustena kerkisid arutelus esile renoveeritud ja kaasaegselt sisustatud koolimajad, head sportimisvõimalused ja suured investeeringud haridusse - hariduskulud moodustavad kolmveerandi valla eelarvest. Tugevuseks on ka Rae valla kasvavast rahvaarvust tulenev koolide jätkusuutlikkus ning korrastatud koolivõrk. Positiivsena tõsteti esile veel tugisüsteemide toimimist ja hariduslike erivajadustega õpilaste toetamist, kõigile kättesaadavat mitmekesist huvitegevust ning ainetevahelise lõimingu edukat rakendamist Jüri Gümnaasiumi näitel.

Foto: Merle Soots

Probleemina toodi välja, et valla koolides ei suudeta tagada kõigile lastele koolikohti ning koolides esineb ruumikitsikus. Samuti nimetati puudustena kooli liigset bürokraatlikkust, erisuste puudumist õpetajate palga määramisel ja vähest koostööd valla koolide vahel. Mainiti veel õpetajate vähest IT-pädevust, probleeme väikeklasside rahastamisel ning õppe liigset teoreetilisust. Tõsine diskussioon tekkis ka koolibussi teenuse kvaliteedi üle - väljendati rahulolematust nii busside seisukorra, juhtide sõidustiili kui ka marsruutide üle.

Foto: Merle Soots

Lahendustena pakuti välja, et õpetajatel võiks olla võimalus olla nädal n-ö välislähetusel mõnes teises Rae valla koolis ning seal tunde anda. Samuti leiti, et kooli juhtkonnad võiksid enam selgitada välja vajaduse ja võimaluse IT-alasteks täiendkoolitusteks ning jälgida ka infotehnoloogiliste vahendite kasutamist tunnis. Lastelt ja lapsevanematelt oodatakse, et nad valiks enam kodulähedase kooli, mitte ei suunduks Tallinna õppima. Ka koolibussi küsimus sai kohapeal lahenduse - vallavanem lubas teema käsile võtta ja vajadusel järgmiseks aastaks uue teenusepakkuja leida.

Mõttekoja korraldas Vaida Põhikooli õpetaja Merle Soots.

Mõttekoja ettepanekud kooli huvitavamaks muutmiseks Rae vallas

Õpetajad:

• Osalevad aktiivselt IT-alastel jt koolitustel ning rakendavad seal omandatut enda igapäevatöös.
• Edastavad efektiivselt infot õpilaste, nende vanemate ja kooli juhtkonna vahel. 
• Kasutavad võimalusi tundide andmiseks mõnes teises koolis. 
• Julgevad enda soove ja mõtteid avalikustada ja enda vajaduste eest seista.

Õpilased:

• Töötavad aktiivselt tundides kaasa ja viivad ise läbi ettekandeid.
• Aitavad ise korraldada rohkem Rae valla koolide ühisüritusi ja osalevad nendel enam. 
• Annavad pidevalt õpetajate kohta tagasisidet ja on valmis enda soove ja ideid õpetajatele avaldama. 
• Valivad/eelistavad kodulähedast kooli (mitte seda, kus sõber käib).

Kooli juhtkond:

• Selgitab välja vajaduse ning leiab võimalusi IT-alaste koolituste läbiviimiseks, kontrollib IT-vahendite rakendamist.
• Suhtleb aktiivselt koolipidajaga ning edastab pidevalt informatsiooni (nt bussitranspordi osas). 
• Loob võimaluse nn õpetajate vahetuseks ehk võimaldab õpetajatel töötada nädala mõnes teises Rae valla koolis. 
• Arendab välja kindla tunnustamiskorra ning lisaülesannete tasustamise süsteemi.

Koolipidaja:

• Tagab materiaalsed võimalused õpetajate vahetuseks ning koolidevahelise koostöö suurendamiseks.
• Kontrollib bussitranspordi kvaliteeti ning vajadusel võtab ühendust teenust pakkuva firmaga.
• Loob ühesed tingimused valla koolidele klasside avamiseks.

Lapsevanemad:

• Toetavad enam õpetajaid ning loovad ka kodus enda lastele positiivse kuvandi õpetajast.
• Usaldavad ja eelistavad kodulähedast kooli. 
• Annavad koolile vajalikku tagasisidet.

Hoolekogu:

• Toetab kooli juhtkonda otsuste vastuvõtmisel ning koolidevahelisi ettevõtmisi.
• Aitab leida võimalusi sponsorluse või fondide toel õpetajate palga tõstmiseks.

Teised hariduse sõbrad (ettevõtted, organisatsioonid, üksikisikud):

• Suhtuvad mõistvalt koolivalikusse (eelistavad kodulähedast kooli).
• Vajadusel viivad läbi toetuskirjade, allkirjade kogumise hariduse toetamiseks. 
• Tõstavad läbi enda tegevuste õpetajaameti prestiiži. 
• Toetavad kooli ning koolidevahelist koostööd materiaalselt

Haridus- ja Teadusministeerium:

• Kontrollib koolitranspordi korraldamist. 
• Viib läbi koolireformi, võtab vastu määruseid õpetajate palga tõstmiseks. 
• Teeb enam koostööd õpetajate ametiühinguga.

Viljandimaa Huvitava Kooli mõttekoda: kool peab traditsioonilistest raamidest väljuma

Koolid peavad leidma julgust kiiresti muutuvas ühiskonnas konservatiivset õpikeskkonda muuta ja kogukonna toel traditsioonilistest raamidest väljuda, leiti eile Huvitava Kooli mõttekojas, kus osales enam kui 70 viljandimaalast.

Viljandi Gümnaasiumisse kogunenud õpilased, lapsevanemad, ettevõtjad, õpetajad, koolijuhid, omavalitsuste esindajad, huvijuhid, noorsootöötajad ja teised haridusest huvitatud inimesed arutasid maakonna hariduse tugevuste ja probleemide üle. Ühiselt lepiti kokku tegevustes Viljandimaa koolide huvitavamaks muutmiseks.

Maakonna hariduse peamiste tugevustena nimetasid arutlejad heal tasemel ja mitmekesiseid huvihariduse võimalusi, Viljandi korrastatud koolivõrku, renoveeritud õppehoonete olemasolu ning kogukonna vastuvõtlikkust muutustele. Toodi välja, et maakonnas on võimalused erivajadustega laste toetamiseks, sh neli erivajadustega laste kooli. Õppijate andekuste arendamiseks on algatatud mitmeid põnevaid üritusi ja ettevõtmisi, näiteks Viljandi Taibukate Teaduskool, loodusteaduste õpikojad koolides, teadusteatrite festival jpm. Rõhutati ka Mulgimaa tugeva identiteedi olulisust ja kultuurikeskset väärtusruumi, mis toob haridusse vaimsust.

Oodatakse avatust koolide ja kogukonna vahelises suhtluses

Probleemina tõid osalejad esile ühise visiooni puudumise maakonna tasandil, mis lisaks kohalike omavalitsuste omaette tegutsemisele väljendub ka õpilasesinduste väheses omavahelises koostöös. Tõdeti, et tänase Eesti hariduse peamised väljakutsed on aktuaalsed ka Viljandimaal: õpetajatel puuduvad oskused ja kogemused õppekava õppijakeskseks rakendamiseks ja kaasaegsete meetodite kasutamiseks, enamus õppest keskendub endiselt faktide tuupimisele, hindamissüsteem ei toeta õppijate motivatsiooni, noori õpetajaid on vähe ning kool ja kodu kipuvad teineteist vastastikku süüdistama. „Puudub huvitav õpe, mis suudaks konkureerida nutitelefonide ja sotsiaalmeediaga,“ nenditi mõttekojas.

Õpilaste suure koormuse vähendamiseks peeti oluliseks, et õpetajad keskenduksid senisest enam õppeprotsessile tunnis, paneksid vähem hindeid ja annaksid vähem koduseid töid. Motiveerivamaks õpetamiseks peaksid õpetajad olema valmis pidevalt juurde õppima ja õpet muutuva maailma vajadustele vastavaks kohandama. Nenditi samas, et õpetajad vajavad selleks kooli juhtkonna ja lapsevanemate toetust. Koolijuhist sõltub, kas kooli keskkond soosib uute meetodite katsetamist ja õpetajate professionaalset koostööd. Lapsevanematelt oodatakse aga avatud ja usaldavat suhtumist kooli tegevusse ning tuge igapäevase õppetöö korraldamisel. Näiteks huviringe, praktikaid ja õppekäike võivad läbi viia ka lapsevanemad, pakuti välja mõttekojas.

Arutelus osalejad tõid esile, et sõbralik suhtumine ja avatus omavahelises suhtlemises on eelduseks eri osapoolt koostööle haridusuuenduste elluviimisel. Leiti, et hariduse sõbrad – ettevõtjad, vabaühendused ja teised aktiivsed kogukonna liikmed – võiksid võtta julguse ja vastutuse teha koolile koostööettepanekuid. Koolide ja koolipidajate vastutus on ideedest kinni haarata ja kaasa mõelda, kuidas neid ellu saaks viia.

Maakondlikud mõttekojad innustavad koostööle

Algatuse Huvitav Kool eestvedaja Pille Libliku sõnul kaasatakse Huvitava Kooli mõttekodadega hariduse uuendamisse erinevaid kooliga seotud osapooli. „Kooliga rahulolu on ühiskondlik huvi ja kõigil on õigus kaasa rääkida tänapäeva vajadustele vastava hariduse kujundamisel. Samas on oluline, et mõttekojad ei jääks ainult jututubadeks, vaid ühiselt kokkulepitud tegevused viidaks ka ellu. Huvitav Kool julgustab iga õpilast, õpetajat, lapsevanemat, koolijuhti, ettevõtjat ja hariduse sõpra võtma oma pädevuse ja võimaluste piires vastutust selle eest, et õpe Eesti koolides oleks motiveeriv,“ ütles Pille Liblik.

Regionaalsete Huvitava Kooli mõttekodade eesmärk on innustada koole ja kogukondi koostööle huvitava kooli nimel. Viljandimaa mõttekoda oli järjekorras viies, seni on toimunud maakondlikud mõttekojad Valgamaal, Lääne- ja Ida-Virumaal ning Jõgevamaal. Kevadel tulevad mõttekojad Saare-, Hiiu- ja Läänemaal.

Mida arvavad noored: Kas kool saab olla huvitav?

Eesti Noorteühenduste Liit korraldas möödunud sügisel juba neljandat aastat noorte Osaluskohvikud - maailmakohviku formaadis arutelud, mis toimuvad kõigis Eesti maakondades ja kus noored arutlevad koos otsustajatega oluliste teemade üle. 2014 aasta Osaluskohvikutes osales üle 1800 inimese ning ühe üleriigilise teemana oli kõigis maakondades arutlusel ka küsimus "Kas kool saab olla huvitav?"

Aruteludes Eesti hariduse sisu ja tuleviku üle keskenduti küsimustele, kuidas suurendada motivatsiooni õppimiseks ja õpetamiseks ning tõsta kooli seotust kogukonnaga, sh mitteformaalse noorsootööga. Samuti arutleti, kes ja kuidas saab kaasa aidata sellele, et iga Eesti kool oleks avatud ja huvitav, pakuks pingutust ja loovust.

Osaluskohvikute arutelude kokkuvõttest ilmneb, et noored on kriitilised tänase hariduse olukorra suhtes. Leiti, et:

• Noortel puudub motivatsioon, sageli jõuetuse, ajanappuse pärast. Samuti tuuakse motivatsiooni puudumise põhjusteks pikki koolipäevi, erinevate ainete sobimatust inimestega, koolis õpetatu seos päris eluga tundub madal ning arusaam, milleks midagi õppida on puudulik, põhikoolis valikainete puudus. Lisaks viib motivatsiooni alla suur pinge kõrgete nõudmiste ja ootuste pärast, palju kohustusi, pidev koolistress, tulemustele orienteeritus, vähene paindlikkus, rutiin.
• Kooli peetakse ajaraiskamiseks ning pigem panustavad noored oma huvitegevustesse. Samas leitakse, et kool kestab kaua ning vajab lisaks ka koduste tööde tegemist, mis võtab ära aja tegelemaks oma huvidega.
• Tunnid on stressirohked ning üksluised, liialt palju kasutatakse õppes loengu vormi. Ainetes, nagu näiteks kunst, käsitöö, kehaline kasvatus ja muusika, kasutatakse mitmetes koolides hinnete "1-5", mitte "arvestatud-mittearvestatud" süsteemi.
• Õpilased ei suuda end samastada õpetajaga, õpitut ei suudeta samastada igapäevase eluga, ei nähta õpetatava praktilist väärtust. Koolis käiakse vaid kohustuse pärast, huvi koolis õpitu/õpetatava vastu on madal.
• Kool ei kaasa piisavalt.
• Õpetajad pole piisavalt tähelepanekud. Õpilasi ei tunnustata, motiveerita ega anta tagasisidet. Õpetajad on liialt kinni kohustuslikes õppekavades ning see omakorda võib pärssida nende tegutsemisvabadust.
• Koolisiseseid üritusi on vähe, koolielu on igav, üksluine.
• Süsteem, 45 minutit ühte ainet ning siis 10-15 minutit pausi, mille ajal peab ümber lülituma järgmisele ainele, on väsitav. Ühes päevas on liiga palju erinevaid aineid.
• Kool algab liiga vara ning koolikott on liiga raske.
• Läbitöötamist vajava materjali maht on liialt suur.
• Kool ja kooli juhtkond on sageli suletud ning negatiivselt meelestatud uuenduste osas.
• Õpetajad suhtuvad enda töösse passiivselt, sellega noori motiveerimata. Tihti on tunne, et töötatakse ainult palga pärast. Õpetajad ei arvesta õpilaste erinevuse ja tasemega, kui klassides on väga erinev tase

Samas toodi ka välja, et mitmetes koolides pakutakse palju vabaaja veetmise võimalusi ning leiti, et mitmete probleemide põhjuseks on õpetajate liiga pikad tööpäevad.

Probleemide väljatoomise kõrval pakkusid noored ka lahendusideid:

• Eluliste asjade õpetamise sisse toomine õppekavadesse, näiteks suhtlemisõpetus vms. Valemite ning reeglite nö pähe tuupimise asemel võiks keskenduda rohkem isiksuse arendamisele. Rohkem põnevaid tunde näiteks enda välja elamiseks ja teiste külgede arendamiseks näitlemistunnid. 
• Üldine õppesüsteem tuleks üle vaadata ning takistavad piirangud eemaldada. Õppekava tuleb muuta nö sõbralikumaks - hetkel liiga kokkusurutud ning sellest tulenevalt tuleb teemad liialt kiirustades läbi võtta. Ainetunde tuleb omavahel lõimida. Õpilastele tuleb anda rohkem valikuid. Seejuures peab tegelema ajale jalgu jäävate hoiakute ning eelarvamuste muutmisega õpetajate ja direktsioonide seas. Samuti tuleb õppekavu koostades rohkem õpetajatelt ning õpilastelt arvamust küsida.
• Rohkem toetada ja laiendada programmi Noored Kooli.
• Noortele tuleb anda võimalus välismaal kogemuste saamiseks.
• Teha õpetades-õppides tihedamini midagi rutiinivälist ja rakendada rohkem erinevaid õpetamise meetodeid, näiteks grupitöö, noortele endale anda võimalus tunde läbi viia, filmide vaatamine, erialane ja huvitav külaline tundi läbi viimas (näiteks keeletundidesse konkreetse keelt emakeelena kõneleva inimese toomine), koolitused, mängud, õppeainete läbiviimine ainega seonduvates kohtades jne. Koostööd tuleks teha ka ülikoolidega ning läbi nende täiendkursuste võimaldamise. Koolidele peaks olema võimaldatud ka keemialabori kasutamine või elementaarsete keemiakatsete läbiviimiseks rändlabor. Lisaks õpetamise meetoditele tuleks kasutada ka erinevaid vahendeid, näiteks mõelda huvitavaid IT lahendusi välja nii, et õpetatav oleks huvitavam ning kergemini hoomatav. Rohkem Waldorf pedagoogika põhimõtteid ka tavakooli. Selleks, et teada, mis õpilastele meeldib/ei meeldi, võiks õpetajad õpilastelt anonüümset tagasisidet küsida. Samuti võiks tunde siduda õpilaste huvialadega. Lisaks tundide põnevusele toodi välja ka vahetundide tegevus - nö energialaengud vahetundides näiteks mängud, tants, õpitoad, muusika jne.
• Hindamine tuleb gümnaasiumis ja põhikoolis mõnes aines teha protsendipõhiseks, mõnes aga arvestatud/mittearvestatud süsteemiks (nt kunst ja kehaline kasvatus). Kuid mõnes aines, näiteks kunstiliselt andekas noor kunstis, saaks juurde veel mõne muu kirjaliku ning poliitiliselt korrektse tähise, mis annab õpilasele teatud ülikooli õppeprogrammidesse (kunsti-käsitöö-muusika-spordialasse) sisseastumisse eelise. Aine ajaloo põhjaliku tundmise kohta peaks olema samuti eraldi tähis. Kunstikoolis, muusikakoolis või mõnes aktiivses spordiringis käimine võiks vabastada kunstist, muusikast või kehalisest kasvatusest. Näiteks on gümnaasiuminoori, kes käivad lisaks 2 tunnile kehalisele kasvatusele nädalas lisaks veel ka 4 tundi rahvatantsus või korvpallitrennis ning tunnevad, et nende kehaline koormus on märgatavalt suurem kui teistel eakaaslastel. Vabastus võiks olla huvikooli või treeneri allkirja põhiselt ning iga kuu lõpus võiks huvikool saata kooli õpilase kohalolekut puudutavat infot. See annab noortele võimaluse ise valida endale meelepärane aktiivne liikumine ning muudab ka motivatsiooni suuremaks. Säärane vabastus võiks kehtida gümnaasiumis, sest põhikooli osas võiks noor kogeda võimalikult palju erinevaid alasid ning koos tegemise rõõmu. Neile, kes ei tunne, et vajavad spordiringi, võiks olla võimaldatud siiski ka regulaarne kehaline kasvatuse tund.
• Tekitada tuleks rahafond (näiteks kohaliku omavalitsuse juurde), mis toetaks õpilaste õppereiside korraldamist.
• Õpilased tahavad enam mõistmist – mõistlikus hulgas koduseid töid.
• Noorte arvates tuleks koolis rohkem pühenduda nendele ainetele, mida edaspidiseks eluks vaja on, mitte niivõrd nendele, mida ei lähe kohe üldse vaja, st noored oleksid palju rohkem motiveeritud, kui nad saaksid pühenduda ainetele, mis neile tõesti meeldivad ning mida nad tulevikus rakendada tahavad. Toodi välja, et viimasel ajal õpitakse rohkem klassikaaslastelt/ sõpradelt/ koolikaaslastelt, kui õpetajatelt.
• Kaasamine – kõiki õpilasi peab õppetöösse ning ka ühisüritustesse kaasama, et keegi ei tunneks end väljajäetuna.
• Rohkem ühisüritusi ning rutiiniväliseid sündmuseid, näiteks korraldada „teemapäevi“ (nt matemaatika, eesti keel), „eluliste ülesannete tund“, Õpilaste ning õpetajate maavõistlused. Temaatilised spordi- või muusikavõistlused, mis koolipere ühendaksid ning pakuksid meelelahutust. Olümpianädal (ka n. reaal- või loodusaineteolümpia, aineorienteerumine jms). Sündmuste korraldajad võiksid olla eelkõige õpilased/ õpilasesindus.
• Parem õpilasesinduse ning klassivanemate töö. Klassivanemaks peaks olema valitud isik, kes julgeb esimeste seas sammu õpetajate poole astuda, keegi kes julgeb suhelda ning oleks seeläbi eeskujuks.
• Tasuta huvikoolitused (näiteks keraamikakursus või midagi muud säärast) korra aastas.
• Õpilased peaksid olema võimelised koostama iseenda tunniplaani. Igas koolis võiks olla seadusega kindlaks määratud lisaained, kuid kool on kohustatud pakkuma lisaks neile veel ka vähemalt 3 lisaainet vabal valikul. Selline teguviis tagaks, et igas koolis oleks olemas vähemalt mingigi valikuvõimalus. Küsimus jäi veel õhku, kui palju pakkuda põhikoolis valikaineid.
• Koolid peaksid tegema tugevamat koostööd kutseõppeasutuste ning kõrgkoolidega, põhikoolid lähedalasuvate gümnaasiumitega, selgitamaks edasiõppimise võimalusi. Võiksid toimuda karjääripäevad ning tutvustavad külastused klassisisese hääletuse teel enim hääli saanud koolidesse. Erinevatel karjääri ja edasiõppimise võimalusi tutvustavatel messidel käimine peaks olema kohustuslik üheksanda klassi õpilastele ning soovituslik gümnasistidele.
• Õpetajad peaksid kohtlema kõiki õpilasi nii, nagu oleksid nad kohe valmis minema olümpiaadile. Soovijatele peaks antama võimalust seda teha.
• Tunti, et gümnaasiumi ajaloo, muusikaajaloo ja kunstiajaloo tunnid peaks olema omavahel natuke rohkem sünkroniseeritud, et teemat oleks kergem mõista. Sinna juurde võiks sünkroonida ka kirjandusest, filosoofiast ning psühholoogiast teadmisi. Kokkuvõtlikult leitigi, et mida rohkem sünkroonis ning kergemalt mõistetav, seda parem. Matemaatikaõpetajad võiksid olla teadlikud ka füüsika- ning keemiaterminitest ning tekstülesannete lahendamises võiksid ained olla seotud.
• Koolidele peaks tutvustama VeniVidiVici õpilasvahetusprogrammi, mille raames saavad noored vahetada kooli nädalaks või kaheks ning kogeda teisi õppimisvõimalusi. Miks mitte ka kutsekoolis. Vahetusprogrammid nii õpilastele kui õpetajatele.
• Üle peaks vaatama erinevate kooliastmete tunnipikkused - tunni pikkus ja metoodika võiks lähtuda vanusest (nooremad väsivad kiiremini ära). Vähem ained ühes päevas, et oleks ümberlülitusi vähem ning teemasse sissejuhatus ei võtaks suurt osa tunnist ja süveneda ei jõuagi.
• Kooli teeks põnevamaks sisekujunduse muutmine - kott-toolid, värsked värvid kooli, klassid teha temaatilisemaks. Luua kaasaegne keskkond, noortekeskne.
• Õpetajad peaksid selgitama rohkem seoseid ning kasutama teistsuguseid võtteid. Õpetajad peaksid enam olema rohkem uuenduslikud – nooruslikumad õpetajad on innovatiivsemad, vanemad on rutiinis kinni, väsinud. Õpetajatelt oodatakse vastutulelikkust, koostöövalmidust, sõbralikkust, uuenduste sisse viimist, ajaga kaasas käimist. Samuti loovamat lahendust lastevanematega suhtlemisel – aruteludeks kasutada näiteks kohviku meetodit vm mitteformaalset ning tulemuslikku meetodit. Õpetajatele peab pakkuma erinevaid hüvesid ja neid nende töö eest tunnustama.

Kokkuvõttes leiti Osaluskohvikutes, et kooli huvitavaks tegemine on kindlasti kõikide osapoolte koostöö. Kooli huvitavaks tegemine ei ole ainult ühe osapoole teha. Et meie koolielu oleks huvitavam ja kaasavam peavad sellesse panustama nii kooli juhtkond, õpetajad kui ka õpilased ning nende perekonnad. Tähtsaimad võtmesõnad kooli huvitavamaks tegemisel on koostöö, suhtlemine ning positiivne suhtumine.

Kõikide 2014. aasta Osaluskohvikute arutelude kokkuvõtet saab lähemalt lugeda SIIT.

Tallinna Osaluskohvik 2014. Foto: R.Aavik

Huvitava Kooli mõttekoda: Jõgevamaa hariduse edendamise keskmes olgu õpilased

Õpilased peavad olema õppekorralduslike otsuste tegemisse rohkem kaasatud ja kooliarenduses tuleb nende arvamusega senisest enam arvestada, leiti eile Luua Metsanduskoolis algatuse Huvitav Kool Jõgevamaa mõttekojas.

Huvitava Kooli Jõgevamaa mõttekojas osales ligi 70 õpilaste, lapsevanemate, õpetajate, koolijuhtide, ettevõtjate ja teiste hariduse sõprade esindajat. Jõgevamaa hariduse tugevusena toodi välja head kodulähedased põhikoolid, kättesaadav ja kvaliteetne huviharidus ning õpilasesinduste omavaheline suhtlus ja koostöö maakondlikul tasandil. Õpilaste arvu languse tingimustes on suurimaks murekohaks aga koolide jätkusuutlikkus. Koolid peavad pakkuma kvaliteetset, valikuterohket ja huvitavat õpet, et noored põhikooli järgselt maakonnast ei lahkuks, tõdeti mõttekojas.

Mitmetes mõttekoja poolt väljapakutud lahendustes oli oluline roll õpilastel. Näiteks leiti, et hariduslike erivajadustega laste õppimist saaksid lisaks õpetajatele toetada ka kaasõppijad. Õpilaste endi poolt rõhutati, et nad peavad koolis oma arvamust ja ettepanekuid julgemalt esitlema, keskendudes sealjuures kritiseerimise asemel lahendustele.

Algatuse Huvitav Kool koordinaatori Pille Libliku sõnul on tal hea meel, et enim räägiti mõttekojas hariduse sisust. „Õpetajate palk ja koolimaja asukoht on olulised teemad, kuid Huvitava Kooli mõttekodades keskendume haridusele ja sellele, et erinevad kooliga seotud osapooled leiaksid koos võimalusi, kuidas õpet huvitavamaks muuta,“ sõnas Pille Liblik.

Arutelust osa võtnud Jõgevamaa maavanem Viktor Svjatõšev ütles, et õpilaste motiveerimine sõltub kõige enam heast õpetajast. „Lisaks riigile ja omavalitsustele, kes peavad tagama hästi toimiva hariduskorralduse, saavad koolielu uuenemisele kaasa aidata ka lapsevanemad, ettevõtjad ja teised kogukonna liikmed. Meist kõigist oleneb, kui huvitavaks me suudame kooli teha,“ rõhutas maavanem.

Huvitava Kooli mõttekojad
 

Huvitava Kooli mõttekodade eesmärk on innustada koole, lapsevanemaid, ettevõtjaid ja teisi hariduse toetajaid ning sõpru koostööle huvitava kooli nimel. Tänaseks on toimunud maakondlikud mõttekojad Valgamaal, Lääne- ja Ida-Virumaal ning Jõgevamaal. Järgmine Huvitava Kooli mõttekoda toimub 19. veebruaril Viljandimaal.

Huvitava Kooli mõttekoda: Ida-Virumaa hariduselu vajab muutusi

Koolikultuuri on tarvis muuta ning seda tuleb teha koolide ja kogukonna koostöös, tõdesid eile Jõhvi Gümnaasiumis Huvitava Kooli mõttekojas osalenud ligi 60 Ida-Virumaa lapsevanemat, koolide ja omavalitsuste esindajat, ettevõtjat ja hariduse sõpra.

Ida-Virumaa Huvitava Kooli mõttekoda arutas, mis on olulisimad lahendamist vajavad ülesanded maakonna hariduselus, jagas huvirühmade vastutuse ning leppis kokku lähiaastate tegevustes piirkonna koolide ja hariduse huvitavaks muutmiseks.

Näiteks leiti, et kui praegu seisneb hoolekogu töö kahetsusväärselt sageli formaalses dokumentide kinnitamises, siis tulevikus peaks hoolekogudel olema koolide arengus suurem ja sisulisem roll. Kooli ja kogukonna vahelise koostöö toetamiseks pakuti välja regulaarseid koolide avatud uste päevi, ühisüritusi ning koolitusi lapsevanematele, et tagada vanemate parem informeeritus muutustest hariduselus ja suurem kogukonnatunne. Samuti koostöö kokkuleppe sõlmimist kooli ja lapsevanemate vahel vastastikuste ootuste ja ühiste väärtuste selgeks fikseerimiseks jpm.

Samuti pidas mõttekoda oluliseks koolijuhi rolli muutuste esile kutsumisel – näiteks saab kooli töökorralduse ja motivatsioonisüsteemi kaudu soodustada õpetajate vahelist koostööd ja eri õppeainete lõimingut. See aga vähendaks nii õpilaste kui õpetajate koormust ning aitaks seeläbi kaasa õpirõõmu suurenemisele.

Mõttekojas osalenud haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski ütles, et koolisüsteem ei ole käinud kaasas ühiskondlike muutustega. „Tööturul vajatakse tänapäeval inimesi, kes on ettevõtlikud, valmis leidma pikaajalisi lahendusi üha uutele probleemidele ja teevad hästi meeskonnatööd. Koolis on meil aga vigu karistav hindamissüsteem, mis annab õpilastele signaali, et eksimine on igal juhul halb. Õppeülesanded on enamasti lühiajalised ja ühe õige vastusega. Grupitöö asemel on individuaalne õpe, kus igaüks võitleb iseenda eest. Kui tahame kujundada noortes tänapäevaseid hoiakuid ja oskusi, peavad kooli õpetamisvõtted muutuma,“ rõhutas Jevgeni Ossinovski.

Huvitava Kooli algatuse koordinaatori Pille Libliku sõnul aitavad arutelud, kus võimalikult paljud hariduse sõbrad saavad esitada teemakohaseid seisukohti ja arvamusi, jõuda suurema rahuloluni kooli ja haridusega. „Ministeerium toetab regulatsioonide kaudu vajalikke muutusi, kuid igale üksikule koolile sobivad lahendused tuleb leida ja ellu viia kohaliku kogukonna tasandil. Seega loodan, et järgmise sammuna viib iga Ida-Virumaa kogukond oma koolis läbi sarnased mõttekojad, et juba konkreetselt edasises tegevuskavas kokku leppida“ ütles Pille Liblik.

Tegemist oli Ida-Virumaa teise Huvitava Kooli mõttekojaga. Möödunud novembris toimunud esimeses mõttekojas toodi esile asjaolud, mille poolest Ida-Virumaa koolid juba on huvitavad ning omanäolised ja missugused on probleemid, mida on võimalik lahendada kohalikul tasandil.

Regionaalsete Huvitava Kooli mõttekodade eesmärk on innustada koole, lapsevanemaid, ettevõtjaid ja teisi hariduse toetajaid ning sõpru koostööle huvitava kooli nimel. Tänaseks on lisaks Ida-Virumaale toimunud mõttekojad Valgamaal ja Lääne-Virumaal. Järgmised regionaalsed mõttekojad toimuvad Jõgevamaal ja Viljandimaal.

Noorte arvates võiksid koolid huvitavamad olla

Kool võiks olla motiveerivam nii õpilaste kui õpetajate jaoks, leidsid ligi 70 noort täna Tallinna ja Harjumaa noorte Osaluskohviku arutelus „Kas kool saab olla huvitav?“.

Diskussioonis osalenud noored ning nooremeelsed nõustusid, et tänane Eesti kool pakub liiga vähe valikuid ja vaheldust ning kaasaegsed õppeviisid nagu projekt- ja õuesõpe pole piisavalt levinud. Õpilased sooviksid faktide tuupimise asemel näha tundides rohkem praktilisi, arutelu võimaldavaid ja suhtlemis- ning esinemisoskust arendavaid meetodeid. Lisaks toodi välja, et hindamisel tuleks vigade asemel keskenduda arengule ja oskusaineid (nt kehalist kasvatust ja kunstiõpetust) ei peaks üldse hindama.

Noorte sõnul on mõningaid probleeme ka õpilaste kaasatusega koolis oluliste otsuste tegemisse – sageli kuulatakse nende ettepanekud ära, kuid tegelikku kooliellu need ei jõua. Mitmetes koolides küsitakse õpilaste arvamust korralduslikes küsimustes, kuid noored võiksid olla laiemalt kaasatud ka õppe sisu puudutavatesse teemadesse, näiteks kooli õppekava koostamisse, leiti arutelus.

Õpilased tõdesid, et kooli ja tunni huvitavus sõltub palju ka neist endist – õpetaja on õpilaste peegel ning vastupidi ja õpilastel on võimalik oma motiveerituse kaudu õpetajaid motiveerida. Samuti ei tohiks huvitav kool tähendada pidevat lõbu, sest eriti gümnaasiumiastmes peab kool pakkuma eelkõige pingutust, et õpilased oskaksid ka edasises elus väljakutsetega toime tulla, toodi esile Osaluskohvikus.

„Õpilaste kriitika ja väljapakutud lahendused osutavad samadele kitsaskohtadele Eesti hariduses, mille lahendamiseks oleme ellu kutsunud algatuse Huvitav Kool,“ kiidab noorte ettepanekuid algatuse koordinaator Pille Liblik. Ka tema sõnul sõltub palju õpilaste endi aktiivsusest ja valmisolekust koolielu korraldamisse sisuliselt panustada, et koolid muutuksid avatumaks ning rohkem valikuid ja otsustusvõimalusi pakkuvaks.

Eesti Noorteühenduste Liidu Harjumaa Osaluskohvik tõi Gloria restorani kokku ligi 100 osalejat, kes arutasid mitmete ühiskondlike valupunktide üle, näiteks kuidas noori paremini tööturuks ette valmistada, kas avaliku alkoholitarbimise keeld on õigustatud, kas graffiti on vandalismiakt või kunstivorm jne. Sarnased Osaluskohvikud toimusid novembri viimasel nädalal kodanikualgatust ja kodanikuühiskonda tutvustava Ühisnädala raames ka teistes maakondades üle Eesti. Kõigis neis arutati ka küsimust, kas kool saab olla huvitav.

2014. aasta Osaluskohvikute kohta saab täpsemalt lugeda Eesti NoorteÜhenduste Liidu ja Ühisnädala veebilehtedelt.

Huvitava kooli arutelulaud Harjumaa noorte Osaluskohvikus