Saaremaa koolid paistavad silma heade tulemustega, kuid õpihuvi tõstmiseks ja hariduse kaasajastamiseks tuleb saarlaste ühtehoidvas kogukonnas veelgi enam koostööd teha. Nii leiti eile Huvitava Kooli mõttekojas, kus osales ligi 60 Saaremaa õpilast, lapsevanemat, ettevõtjat, õpetajat, koolijuhti, omavalitsuste ja vabaühenduste esindajat.
Arutelus tõdeti, et koolid peaksid olema tänasest oluliselt avatumad, et jagada omavahel rohkem juba toimivaid häid praktikaid ning kaasata kogukonda sisulise õppetöö korraldamisse. Näiteks toodi välja, et kasulikke ideid ja kogemusi võivad koolijuht ja õpetajad saada ka naaberkoolist ning alati ei pea selleks sõitma mandrile või välismaale. Leiti ka, et koolitunde võiksid õpetajate kõrval läbi viia vastava eriala spetsialistidest lapsevanemad ja kohalikud ettevõtjad, kes oskavad oma igapäevatööga seonduvaid teemasid õpilastele kaasahaaravalt õpetada.
Tõsteti esile, et Saaremaa tugeva identiteediga ühtne kogukond tagab õpilastele turvalise koolikeskkonna ja toetab igaühe annete väljaarendamist. Samas teeb eraldatus Mandri-Eestist kulukaks nii õpilaste osalemise riiklikel konkurssidel ja üritustel, teaduskeskuste ja teatrikülastuste jt õppekäikude korraldamise, kui ka õpetajate koolitustel käimise. Seda tuleks koolide rahastamismudelis arvestada, arvasid mõttekojas osalejad.
Räägiti ka vajadusest korrastada maakonna koolivõrku. Saaremaa õpilaste arv järjest kahaneb ning väga väikesed koolid ei suuda tagada õpilastele piisavalt valikuid, huvitegevuse võimalusi ja pädevaid ning motiveeritud õpetajaid, leiti mõttekojas. Samuti kõneldi sellest, et Saaremaal tuleb õpilasi ja lapsevanemaid kaasates lähiajal ühiselt otsustada riigigümnaasiumi rajamise küsimus.
Huvitav kool algab huvitavast õpetajast, kes võtab vastutuse enda pideva arengu eest, sest vaid loov, julge ja avatud õpetaja saab samu omadusi arendada ka õpilastes, rõhutati mõttekojas. Toodi välja, et koolijuht peab andma õpetajatele piisavalt vabadust loovuse rakendamiseks ning omavalitsuse ülesanne on toetada koolijuhti parima personali leidmisel ja koolitamisel.
Mõttekojas osalenud õpilased pidasid oluliseks noorte endi vastutust koolielu huvitavamaks muutmisel. Näiteks saavad vanemad õpilased õpetada nooremaid, juhendada huviringe või pikapäevarühmade tegevust, teha ettepanekuid õpetamismetoodikate osas ja võtta initsiatiivi, et teooriat seostataks enam praktikaga.
Milleks Huvitava Kooli mõttekojad
Haridus- ja Teadusministeerium on kutsunud ellu algatuse Huvitav Kool, et peegeldada ühiskonna ootusi koolile ja haridusele ning teha Eesti koolid huvitavaks. Regionaalsete Huvitava Kooli mõttekodade eesmärk on innustada koole ja kogukondi koostööle huvitava kooli nimel. Saaremaa mõttekoda oli järjekorras kuues, seni on toimunud maakondlikud mõttekojad Valgamaal, Lääne- ja Ida-Virumaal, Jõgevamaal ning Viljandimaal. Järgmised mõttekojad toimuvad mais Lääne- ja Hiiumaal.
Saaremaa arutelupäeva kokkuvõttes tõid osalejad mõttekoja suurima väärtusena esile, et see toob kohalikke haridusküsimusi arutama erinevad kooliga seotud osapooled, kes tavaliselt neist teemadest koos ei räägi. Kohapeal sündis mitmeid kokkuleppeid edasiseks koostööks ja ideid, kuidas igaüks saab oma rollist lähtuvalt koolielu huvitavamaks muuta.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar