Reede, 10. aprill 2015

Parimate praktikate päev kinnitas Eesti õpetajate uuendusmeelsust

176 õpetajat, koolijuhti ja haridushuvilist kogunesid eile Tartusse, et jagada kogemusi, kuidas lõimingu kaudu, digivahendite abil ning koos kogukonnaga tõsta õpilaste huvi õppimise vastu. Teist korda toimunud Huvitava Kooli parimate praktikate päeval oli esindatud üle 70 kooli, kes soovivad koostöös muuta õpet elulähedasemaks, kaasavamaks ja motiveerivamaks.

Haridus- ja Teadusministeeriumi asekantsler Mart Laidmets ütles päeva avades, et üks Eesti haridusedu põhjus on kahtlemata meie õpetajate professionaalsus oma õppeaines. Samas tõdes ta, et õpetajatevaheline koostöö ainete tervikuks sidumisel ja õpilaste üldoskuste arendamine ei ole siiski piisavalt levinud. "Parimate praktikate päeva populaarsus näitab, et koolid ja õpetajad on valmis tihedamaks koostööks ja selle üle on ainult hea meel," sõnas Mart Laidmets.

Mart Laidmets. Foto: HTM
Madis Somelar, Tallinna Reaalkooli direktori asetäitja õppetöö alal rääkis võimalustest, kuidas kooli õppekava kaudu saab iga kool kordumatut omanäolisust kujundada. "Kogu töö koolis peaks lähtuma sellest, et me ei õpeta ainet, vaid inimest, isiksust," ütles ta ning jagas kogemusi, kuidas Reaalkoolis sellest põhimõttest on lähtutud. Näiteks profisportlased ja aineolümpiaadidel käivad õpilased saavad selle eest kirja lisakursuseid - kooli õppekava täitmine ei pea toimuma ainult koolis traditsioonilise õppetöö vormis. Õpetajad teevad palju professionaalset koostööd, käies teineteise tunde vaatamas ja üksteiselt õppimas. Suur rõhk on praktikal, õppekäikudel ja eri õppeainete lõimimisel ning õppekava toetavad ka traditsioonilised ühisüritused. "Koolijuhid, kooli tuleb teha meeskonnaga. Õpetajad, te peate julgema vastutada ja innovaatiliselt mõelda," esitas ta lõpuks üleskutse.

Tallinna Reaalkooli omanäolise ja õpilasekeskse õppekavaga saab lähemalt tutvuda siin

Madis Somelar. Foto: HTM.
Haridus- ja Teadusministeeriumi õpetajaosakonna juhataja Kristi Mikiver tegi ettekande õpetajast kui muutunud õpikäsituse eestvedajast. Õpetaja rolli ja töö muutustest rääkides ütles ta, et üha olulisemaks saavad õpetaja liidrioskused ja vastutuse võtmine oma professionaalse arengu eest. "Iga õpetaja loob oma karjääriredeli ise," ütles Kristi Mikiver. Ta rõhutas heade praktikate jagamise olulisust ning tõi võrdluse: "Meditsiinivaldkonnas levivad uuendused väga kiiresti ja kui keegi võtab midagi uut kasutusele, teevad seda ka teised, sest muidu jääd maha. Kui õpetaja töötab välja ja võtab kasutusele midagi uut, siis hea, kui direktorgi sellest teadlik on. Harva levib idee oma koolist kaugemale." Lõpetuseks kutsus ta üles rääkima 21. sajandi õpetajast mitte tuleviku- vaid olevikuvaates - siin ja täna.

Kristi Mikiver. Foto: HTM
Aimi Püüa SA Innovest ning Kristina Pentsa Tartu Ülikoolist tutvustasid e-teste ja nende kasutusvõimalusi väljundipõhise õppe kujundamisel. E-testid aitavad vähendada õpetajate töökoormust, on õpilastele pabertestidega võrreldes motiveerivamad ning aitavad pideva õpitulemuste jälgimise kaudu õpet paremini planeerida, näitab Innove kogemus e-testide katsetamisest. "Oluline on mõista, et e-test ei ole mitte eksam või hinde panemine, vaid üks viis saada pidevat tagasisidet oma töö tulemuslikkuse ja õpilaste arengu kohta," rõhutas Aimi Püüa.

Päeva esimese osa lõpus tunnustati Konguta Kooli aktiivse osalemise eest uute õpitoodete konkursil „Teeme tunni huvitavaks!“ ja järjepideva töö eest algatuse Huvitav Kool põhimõtete elluviimisel. Foto: HTM

Töötubades jagasid kogemusi need, kes kooliuuenduses teistele eeskujuks

Jüri Gümnaasium, keda esindasid Anne Kloren, Pille Pedak ja Heidy Siirak, viis läbi töötoa "Paaris kavandamisest lõimingulaadani", kus tutvustati "alt-üles" lähenemist lõimingule. Nimelt alustati nende koolis ainete lõimimisega nii, et kõigepealt otsisid Jüri õpikogukonna õpetajad endale paarilise ning kavandasid ühiselt mõnd teemat, tundi, aineosa. Seejärel otsiti koostöövõimalus juba kogukonnavälise õpetajaga. Kui lõimitud tegevus õnnestus ja lastele meeldis, läks see juba järgmise aasta töökavasse. Selle aasta augustis on tulemas aga "lõimingu laat", milles õpetajad juba kogu kooli tasandil ühisprojekte kavandavad.

Õpikogukondade projektist, milles osalemise tulemusel Jüri Gümnaasiumis lõimingulaadani on jõutud, saab lähemalt lugeda siit.

Jüri Gümnaasiumi töötoas osalejad said läbi teha muusikalise lõiminguharjutuse: ühiselt kirjutati tahvelarvuti abiga laul. Foto: Tartu Ülikool

Haapsalu linna koolide ühise lõiminguprojekti kogemust tutvustasid Malle Õiglas ja Mari-Epp Täht töötoas "Haapsalu lõimib". Haapsalu Linna Algkooli, Haapsalu Põhikooli ja Haapsalu Nikolai Kooli õpetajad kavandavad üldõpetusest ja ainetevahelisest lõimingust lähtuvat projektipäeva, mis viiakse läbi Mainädala raames käesoleva aasta kevadel. Sellele järgneb teemakohane projektinädal ning 2016/17. õppeaastal jõuavad üldõpetust ja ainetevahelise lõimingu osakaalu suurendavad muudatused kõigi koolide õppekavadesse.

Haapsalu lõimingu töötoas osalejad kavandasid oma kooli eesmärkidest lähtudes lõimingu projektipäeva. Foto: HTM

Rakvere Gümnaasiumi õppealajuhataja Kadi Kruusmaa viis läbi töötoa "4 aastat + 3 kooli + 2 keelt = 1 HUVITAV ETTEVÕTLIK KOOL". Neli aastat tagasi liitusid Rakvere Gümnaasiumiga Rakvere Vene Gümnaasiumi, eelmisel sügisel aga Rakvere Linna Algkooli õpilased, õpetajad ja vanemad. Täna tegutseb Rakvere Gümnaasiumi Tallinna tänava õppehoones 360 õpilast ja 40 õpetajat. Olenemata kahest erinevast emakeelest tegutsevad koolid üsna ühtse meeskonnana. Töötoas jagas kool oma kogemusi, kuidas kriiside kaudu on võimalik kasvada ühtseks kollektiiviks.​

Kolme Rakvere kooli ühinemislugu said töötoas osalejad kogeda praktiliste meeskonnamängude kaudu. Foto: HTM

Salme Põhikooli ja Vastse-Kuuste Kooli õpetajate Marika Pütsepa, Inge Kalle, Mariliis Lazarevi ja Merle Lepiku juhendamisel toimus töötuba "Tahan õppida ja õpetada". Eesti eri servades asuvad väikekoolid viivad läbi Huvitava Kooli koostööprojekti, mille kogemust nad töötoas jagasid. Samuti näidati võimalusi digivahendite kasutamiseks tundides ning arendati tahvelarvutite ja eri veebirakenduste abiga loovust.  

Koolide koostöökogemuse ning digimaterjalide koguga saab lähemalt tutvuda projekti veebilehel.
Töötoas "Tahan õppida ja õpetada" said osalejad tahvelarvutite ja eri veebirakenduste abiga loovust arendada. Foto: HTM

Paide Gümnaasiumi õpetajad Lorina Kukk, Elbe Metsatalu, Silva Jürisoo, Merike Einma ja Kersti Kertsmik tutvustasid loodusainete ja matemaatika lõiminguprojekti LooMa. Aastatel 2009-2012 läbi viidud projekti eesmärgiks oli arendada õpetajate meeskonnatöö oskusi, töötada välja erinevaid ainetevahelist integratsiooni arvestavaid materjale ning luua võimalused aktiivõppe meetodite paremaks kasutamiseks. Oluliseks eesmärgiks võeti ka õpilaste loovuse arendamine. Paide Gümnaasiumi töötoas osalenud õpetajad said end õpilase rolli asetada ning lõimitud ülesannete lahendamist ise proovida. 

Paide Gümnaasiumi LooMa projekti tegevustest ja tulemustest saab lähemalt lugeda siit

Paide Gümnaasiumi töötoas tehti grupitööna läbi mitmeid praktilisi harjutusi. Foto: HTM

Põltsamaa Ühisgümnaasium, keda esindasid Maarja Kask, Siiri Kõrv ja Janel Palm, viis läbi töötoa "3D võimalused õppeprotsessis". Põltsamaa Ühisgümnaasium on seadnud sihiks õpilaste digitaalse kirjaoskuse arendamise, lõimides digipädevust eri ainetega, täiendades pidevalt kooli tehnilist baasi ning pakkudes õpilastele arenguvõimalusi eri projektide ning kutse- ja kõrgkoolidega tehtava koostöö abil. Lisaks kooli mitmekesiste digitegevuste tutvustusele said töötoas osalejad ise avastada 3D-printeri kasutamise võimalusi õppetöös.

Digipöördest Põltsamaa Ühisgümnaasiumis saab lähemalt lugeda siit.

Põltsamaa Ühisgümnaasiumi töötoas osalejad said avastada 3D-printeri kasutusvõimalusi. Foto: HTM

Viljandimaa Rajaleidja keskus ja Tarvastu Gümnaasium, keda esindasid Ave Rohtla-Alp, Reet Nigol ja Anne Põldsaar viisid läbi töötoa "Rajaleidja keskus koolide partnerina. Töötoas arutati, mis teemadel ja kuidas saab Rajaleidja keskus kooli toetada, millised on kooli ja keskuse ootused koostööle, mis aitab heale koostööle kaasa, mis võib saada takistuseks ja kuidas probleemidega toime tulla.

Rajaleidja keskuste võimalustest loe lähemalt Rajaleidja veebilehelt

Reet Nigol pani alustuseks kirja töötoas osalejate varasema kokkupuute Rajaleidja keskusega. Foto: HTM

TULUKEse projekti lapsevanemate Age Poom ja Jaak-Albert Metsoja juhendamisel toimus töötuba "Koolid ja kogukonnakultuur". Töötoas tutvustati lühidalt projekti „Tõenduspõhine uus lähenemine - uus koolikultuur Eestis (TULUKE)“, mida Tartu Linnavalitsus viib ellu koostöös koolide ja linnaosaseltsidega ning mille üheks eesmärgiks on kaasata vanemaid rohkem koolide tegevusse. Karlova ja Supilinna seltsi lapsevanemad on projekti raames teinud mõttetalguid ja mitmed talgutel tekkinud ideed on juba käiku võetud. Töötoas kaardistati digivahendite abiga kooli ja lapsevanemate koostöö vajadusi ning otsiti lahendusi takistustele.Ühiselt leiti, et koostöövõimalusi on palju ning et senisest tihedam suhtlus on kasulik nii kooli kui ka pere ja laiemalt kogukonna jaoks.

TULUKEse projektist saab lähemalt lugeda siit

Töötoas "Koolid ja kogukonnakultuur" kaardistati kooli ja lastevanemate koostöövajadusi ning otsiti lahendusi takistustele. Foto: HTM

Päeva lõpetas Psühhobuss. Tartu Ülikooli psühholoogiatudengite juhendamisel kohapeal läbi viidud inimkatsed tõestasid, et omavahel seostatud faktid jäävad paremini meelde, ainult ühele asjale keskendudes võivad selle kõrval toimuvad muutused märkamatuks jääda ning koostöös saavutatakse parem tulemus, kui üksi pingutades.

Sõnade kirjutamise katse tõestas, et seostatud info jääb paremini meelde, kui see, mis lihtsalt tahvlilt maha kirjutatakse.

Parimate praktikate päev tuleb ka järgmisel aastal

Seekordne parimate praktikate päev ei jäänud kindlasti viimaseks, sest praktikult praktikule kogemuste jagamise vajadus ei kao kuhugi. „Igapäevases koolielus võib olla keeruline pöörduda teise kooli poole ja küsida, mida toredat ja erinevaid osapooli motiveerivat toimub. Huvitava Kooliga oleme võtnud vahendaja rolli, et olemasolevatest headest praktikatest õppimine koolidele lihtsamaks teha,“ selgitas sündmuse vajalikkust algatuse Huvitav Kool eestvedaja Pille Liblik. "Juba praegu mõtleme, kuidas teha järgmise aasta parimate praktikate päev osalejatele veelgi kasulikumaks ja inspireerivamaks."

Parimate praktikate päeva korraldasid Haridus- ja Teadusministeeriumi algatus Huvitav Kool, SA Innove ning Tartu Ülikooli haridusuuringute ja õppekavaarenduse keskus. Kõik materjalid on kättesaadavad parimate praktikate päeva veebilehel.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar