Kuus Eesti kooli hakkavad koos ümbritseva kogukonnaga õppekavasid arendama

Sihtasutus Innove ja Huvitav Kool valisid koolidele suunatud konkursilt „Kogukonna kaasamine kooli õppekava arendamisse ja rakendamisse“ välja 6 meeskonda, kes saavad kogukonna abiga õppekavasid arendada.

Taotlusvoorus eesmärgiks on suurendada kooli ja kohalike ettevõtjate koostööd jätkusuutlikult - kool peaks ka õppekavas näitama, kuidas nad oma kogukonna väärtusi kasvatavad. Sellest tulenevalt saidki koolid küsida toetust järgnevate aspektide arendamisel:

• kogukonna ootuste õppekavasse lõimimisel
• kohalike traditsioonide sidumisel õppega,
• paikkondliku omakultuuri õpetamisel.

Millega hakkavad toetuse saanud koolid tegelema?

Viimsi Keskkooli projekti “Kaasatud kogukond = võimalusterohkem kool” eesmärk on kaasata teadmiskeskust, kogukonda, koolipidajat, õpilasi, õpetajaid, lastevanemaid uue põhikooli loomisesse. Viimsi kool muutub 1. septembrist 2018 gümnaasiumist põhikooliks. Seoses sellega on võimalik vaadata üle õppekava ja õppeprotsess ning luua uute võimaluste kool õpilastele ja õpetajatele. Kooli üks suurematest eesmärkidest on hetkel koolilelu huvitavamaks muutmine läbi formaalõppe ja mitteformaalõppe sidumise. Koostöös teadmiskeskuse ja kogukonnaga saame välja selgitada, milliseid huviringe ja valikkursuseid loodavas progümnaasiumis pakkuda.

Tori Põhikooli õpetajad töötavad koos kogukonna liikmetega välja Tori paikkonna eripära ja traditsioone ning omakultuuri tutvustava koduloolise töövihiku I kooliastmele, et iga Tori Põhikooli õpilane tunneks oma paikkonna rikast kultuuri- ja looduspärandit. Kodulooline töövihik sisaldab 15 teemal materjali, ülesandeid, mida koos õpilastega saab uurida näiteks 3. klassis klassijuhataja tundides.

Rapla Gümnaasiumis kaardistatakse tulevaste õppijate soovid ja plaanid, et pakkuda erinevaid valikaineid. Selleks kohtutakse erinevate inimestega, kes kannavad edasi Raplamaa omakultuuri traditsioone ning on panustanud Raplamaa arendamisse. Eesmärgiks on see, et Rapla Gümnaasium oleks kogukonna kool, mis tähendab, et

• kogukonna liikmed ja huvigrupid on kaasatud erinevate valikkursuste väljatöötamisesse ja õpetamisesse.
• paikkonnaga seotud valikainete ainekavad on valmis ja integreeritud kooli õppekavasse.

Nõva Kooli eesmärgiks on koostoimiv kogukond ja kool. Sihiks on motiveerida kooliperet, lapsevanemaid ja laiemat kogukonda koostööle, muuta koolis toimuv nähtavaks. Kindlasti ei tohi jääda tähelepanuta need firmad ja isikud, kes kooliellu vabatahtlikena panustavad. Nii tekivad eeskujud ja kindlasti leidub siis ka järgijaid. Iga kool saab olla kogukonnakool, kui seda vaid soovitakse, õpetamises ja õppimises on kasusaajateks kõik osapooled.

Kohila Gümnaasium soovib koostöös kogukonnaga lahendada õppekava läbivate teemade käsitlemist mitmekesisema ning õpilast enam kaasavana. Kohila piirkonnas tegutseb mitmeid edukaid ettevõtteid, on mitmekülgne kultuuri- ja spordimaastik ning haridust väärtustav omavalitsus. Sellegi poolest ei ole alati lihtne leida õpilastööde juhendajaid, õpilasfirmadele mentoreid ning kodukoha pärandit tutvustavaid inimesi väljast poolt kooli. Nii ongi eesmärgiks leida partnerid, kes aitavad ellu viia järgmisi õppekava toetavaid tegevusi: õpilaste ettevõtlikkuse arendamine, keskkonna, jätkusuutliku arengu ja tervisekäitumise alaste teadmiste omandamine, kultuurilise identiteedi hoidmine, teabe ja infotehnoloogia alaste teadmiste omandamine, väärtuste ja kõlbelisuse arendamine.

Häädemeeste Keskkool sai rahastuse ka eelmises taotlusvoorus ning seekord plaanivad nad keskenduda Häädemeeste piirkonna traditsioonide ja paikkondliku eripära lõimisele ja rakendamisele kooli õppekavas. Plaanis on välja töötada turisminduse valikkursus, arendada loodusõpetuse, ettevõtluse ning kohaliku ajaloo ja folkloori ainekava.

Sihtasutus Innove sõlmib koostöölepingud kõigi konkursile taotluse esitanud koolidega ja tegevused kogukonna kaasamiseks toimuvad käesoleva aasta detsembrist 2018. aasta sügiseni.

Koolid tutvustavad webinaril Huvitava Kooli koostööprojektide tulemusi

Kutsume kõiki haridusuuendajaid ja –huvilisi kolmapäeval, 23. septembril kell 11-15 webinarile, kus 28 kooli esindajad tutvustavad uuenduslike koostööprojektide tulemusi.

Aasta eest kuulutas algatus Huvitav Kool koostöös SA Innovega välja konkursi üldhariduskoolidele „Üldõpetus ja ainetevaheline lõiming kooli õppekava rakendamisel“. Konkursi eesmärk oli toetada koostööd erinevate koolide vahel, luua võimalusi kogemuste vahetamiseks üldõpetuse ja ainetevahelise lõimingu rakendamisest ning anda õpetajatele võimalus arendada oma professionaalsust koolitajana ja õppeprotsessi arendajana.

28 kooli viis kokku läbi 12 koostööprojekti, mille tulemusi nüüd webinaril paneelarutelu vormis tutvustatakse. Koostööd tehti näiteks õpetajate digipädevuste, uuenduslike õppemeetodite, kooli ja kogukonna koostöö, paikkonna kultuuri tutvustamise ja keelekümbluse arendamiseks. Arutelus keskendutakse sellele, milliseid muutusi õppimises ja õpetamises on koostööprojektis osalemine koolis kaasa toonud.

Webinari saab jälgida otseülekandes kell 11-15 www.eventmedia.ee/artko ning hiljem ka järelvaadata.

Webinari läbiviimist toetab Euroopa Sotsiaalfond.

Lisainfo: Pille Liblik, algatuse Huvitav Kool koordinaator, tel 735 4018, e-post pille.liblik@hm.ee

 

Kristjan Jaak Peterson on jõudnud Viljandisse

     Anneli Jõgioja. Foto: koolielu.ee

Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasiumi õpetaja Anneli Jõgioja kirjutab koolide koostööst, mis sai võimalikuks tänu Huvitava Kooli ja Innove projektikonkursile "Üldõpetus ja ainetevaheline lõiming kooli õppekava rakendamisel".

Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasiumil lõppes ühisprojekt Viljandi Gümnaasiumiga, mille käigus kohtuti kolleegidega nii Tartus kui ka Viljandis,  jagati kogemusi ja põnevaid mõtteid, kuidas toetada õpilaste üld- ja valdkonnapädevuste kujunemist ning motiveeritust.

Uuenenud koolikorraldus sunnib õpetajaid loobuma aegunud rollimudelitest ning pakkuma õppijale aktiivsemat tegevust kui loengu kuulamine ja lünktestide täitmine. Et õpilase arengut terviklikumalt toetada, leida parim seos teooria ja igapäevaelu vahel, on mõnikord kasulik panna kolleegidega pead kokku ning jagada oma kogemust. 

Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasium on sellel õppeaastal tegevust alustanud kool, mis on seadnud endale eesmärgiks rajada õpikeskkond, mida iseloomustavad avatus, loovus ja intellektuaalset pingutust soosiv õpe ning mitmekesiste valikute pakkumine. Eeskujuks on võetud algatuse Huvitav Kool põhimõtted ja uue koolikäsituse seisukohad. Ühisprojekt kolmandat aastat tegutseva Viljandi Gümnaasiumiga saigi alguse soovist õppida nende kogemusest, panna alus koostööle.

20. veebruaril käisid Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasiumi õpetajad uudistamas Viljandi Gümnaasiumi, tartlastega liitusid ka kolleegid Jõgeva Gümnaasiumist. Külalistele tutvustati uudseid haridustehnoloogilisi rakendusi, ainevaldkondlikke hindamismeetodeid ja ainekavade lõimingut õppesuundade näitel. 17. aprillil toimus kohtumine Tartus, teemadeks olid õppekorralduse  nüüdisajastamine, motivatsioonimehhanismid ja metoodiliste kogemuste kasutamine koostöös. Tehti tööd rühmades ja toimus ka elav arutelu. Rühmatööde tulemusena  leiti, et uuenduste juures on tähtsaim õpetajatevaheline koostöö, hea praktika jagamine ja üksteiselt õppimine. Ainult nii jõuame aineõpetuselt üle minna pädevuste kujundamisele.

Koolidevahelise koostöö arendamist toetavad SA Innove ja Huvitav Kool, kes kuulutasid 2014. aasta sügisel välja konkursi „Üldõpetus ja ainetevaheline lõiming kooli õppekava rakendamisel“. Agaramad koolid nägidki selles head võimalust kohtuda kolleegidega kaugemalt, võtta neilt eeskuju ja teha oma tööd aina paremini.

Enim mõjutab hariduse kvaliteeti õpetajate pädevus ja motiveeritus. Õpetajalt oodatakse palju ja see nõuab ka enda pidevat muutumist, arengut. Oluliseks märksõnaks koolielus on saanud lõiming, mille kaudu püütakse seostada erinevaid teadmisi, oskusi ning õppemeetodeid nii, et õppijal püsiks motivatsioon ja aktiivsus, et tahe oleks enne kui sundimine.

Parimate praktikate päev kinnitas Eesti õpetajate uuendusmeelsust

176 õpetajat, koolijuhti ja haridushuvilist kogunesid eile Tartusse, et jagada kogemusi, kuidas lõimingu kaudu, digivahendite abil ning koos kogukonnaga tõsta õpilaste huvi õppimise vastu. Teist korda toimunud Huvitava Kooli parimate praktikate päeval oli esindatud üle 70 kooli, kes soovivad koostöös muuta õpet elulähedasemaks, kaasavamaks ja motiveerivamaks.

Haridus- ja Teadusministeeriumi asekantsler Mart Laidmets ütles päeva avades, et üks Eesti haridusedu põhjus on kahtlemata meie õpetajate professionaalsus oma õppeaines. Samas tõdes ta, et õpetajatevaheline koostöö ainete tervikuks sidumisel ja õpilaste üldoskuste arendamine ei ole siiski piisavalt levinud. "Parimate praktikate päeva populaarsus näitab, et koolid ja õpetajad on valmis tihedamaks koostööks ja selle üle on ainult hea meel," sõnas Mart Laidmets.

Mart Laidmets. Foto: HTM

Madis Somelar, Tallinna Reaalkooli direktori asetäitja õppetöö alal rääkis võimalustest, kuidas kooli õppekava kaudu saab iga kool kordumatut omanäolisust kujundada. "Kogu töö koolis peaks lähtuma sellest, et me ei õpeta ainet, vaid inimest, isiksust," ütles ta ning jagas kogemusi, kuidas Reaalkoolis sellest põhimõttest on lähtutud. Näiteks profisportlased ja aineolümpiaadidel käivad õpilased saavad selle eest kirja lisakursuseid - kooli õppekava täitmine ei pea toimuma ainult koolis traditsioonilise õppetöö vormis. Õpetajad teevad palju professionaalset koostööd, käies teineteise tunde vaatamas ja üksteiselt õppimas. Suur rõhk on praktikal, õppekäikudel ja eri õppeainete lõimimisel ning õppekava toetavad ka traditsioonilised ühisüritused. "Koolijuhid, kooli tuleb teha meeskonnaga. Õpetajad, te peate julgema vastutada ja innovaatiliselt mõelda," esitas ta lõpuks üleskutse.

Tallinna Reaalkooli omanäolise ja õpilasekeskse õppekavaga saab lähemalt tutvuda siin. 

Madis Somelar. Foto: HTM.

Haridus- ja Teadusministeeriumi õpetajaosakonna juhataja Kristi Mikiver tegi ettekande õpetajast kui muutunud õpikäsituse eestvedajast. Õpetaja rolli ja töö muutustest rääkides ütles ta, et üha olulisemaks saavad õpetaja liidrioskused ja vastutuse võtmine oma professionaalse arengu eest. "Iga õpetaja loob oma karjääriredeli ise," ütles Kristi Mikiver. Ta rõhutas heade praktikate jagamise olulisust ning tõi võrdluse: "Meditsiinivaldkonnas levivad uuendused väga kiiresti ja kui keegi võtab midagi uut kasutusele, teevad seda ka teised, sest muidu jääd maha. Kui õpetaja töötab välja ja võtab kasutusele midagi uut, siis hea, kui direktorgi sellest teadlik on. Harva levib idee oma koolist kaugemale." Lõpetuseks kutsus ta üles rääkima 21. sajandi õpetajast mitte tuleviku- vaid olevikuvaates - siin ja täna.

Kristi Mikiver. Foto: HTM

Aimi Püüa SA Innovest ning Kristina Pentsa Tartu Ülikoolist tutvustasid e-teste ja nende kasutusvõimalusi väljundipõhise õppe kujundamisel. E-testid aitavad vähendada õpetajate töökoormust, on õpilastele pabertestidega võrreldes motiveerivamad ning aitavad pideva õpitulemuste jälgimise kaudu õpet paremini planeerida, näitab Innove kogemus e-testide katsetamisest. "Oluline on mõista, et e-test ei ole mitte eksam või hinde panemine, vaid üks viis saada pidevat tagasisidet oma töö tulemuslikkuse ja õpilaste arengu kohta," rõhutas Aimi Püüa.

Päeva esimese osa lõpus tunnustati Konguta Kooli aktiivse osalemise eest uute õpitoodete konkursil „Teeme tunni huvitavaks!“ ja järjepideva töö eest algatuse Huvitav Kool põhimõtete elluviimisel. Foto: HTM

Töötubades jagasid kogemusi need, kes kooliuuenduses teistele eeskujuks

Jüri Gümnaasium, keda esindasid Anne Kloren, Pille Pedak ja Heidy Siirak, viis läbi töötoa "Paaris kavandamisest lõimingulaadani", kus tutvustati "alt-üles" lähenemist lõimingule. Nimelt alustati nende koolis ainete lõimimisega nii, et kõigepealt otsisid Jüri õpikogukonna õpetajad endale paarilise ning kavandasid ühiselt mõnd teemat, tundi, aineosa. Seejärel otsiti koostöövõimalus juba kogukonnavälise õpetajaga. Kui lõimitud tegevus õnnestus ja lastele meeldis, läks see juba järgmise aasta töökavasse. Selle aasta augustis on tulemas aga "lõimingu laat", milles õpetajad juba kogu kooli tasandil ühisprojekte kavandavad.

Õpikogukondade projektist, milles osalemise tulemusel Jüri Gümnaasiumis lõimingulaadani on jõutud, saab lähemalt lugeda siit.

Jüri Gümnaasiumi töötoas osalejad said läbi teha muusikalise lõiminguharjutuse: ühiselt kirjutati tahvelarvuti abiga laul. Foto: Tartu Ülikool

Haapsalu linna koolide ühise lõiminguprojekti kogemust tutvustasid Malle Õiglas ja Mari-Epp Täht töötoas "Haapsalu lõimib". Haapsalu Linna Algkooli, Haapsalu Põhikooli ja Haapsalu Nikolai Kooli õpetajad kavandavad üldõpetusest ja ainetevahelisest lõimingust lähtuvat projektipäeva, mis viiakse läbi Mainädala raames käesoleva aasta kevadel. Sellele järgneb teemakohane projektinädal ning 2016/17. õppeaastal jõuavad üldõpetust ja ainetevahelise lõimingu osakaalu suurendavad muudatused kõigi koolide õppekavadesse.

Haapsalu lõimingu töötoas osalejad kavandasid oma kooli eesmärkidest lähtudes lõimingu projektipäeva. Foto: HTM

Rakvere Gümnaasiumi õppealajuhataja Kadi Kruusmaa viis läbi töötoa "4 aastat + 3 kooli + 2 keelt = 1 HUVITAV ETTEVÕTLIK KOOL". Neli aastat tagasi liitusid Rakvere Gümnaasiumiga Rakvere Vene Gümnaasiumi, eelmisel sügisel aga Rakvere Linna Algkooli õpilased, õpetajad ja vanemad. Täna tegutseb Rakvere Gümnaasiumi Tallinna tänava õppehoones 360 õpilast ja 40 õpetajat. Olenemata kahest erinevast emakeelest tegutsevad koolid üsna ühtse meeskonnana. Töötoas jagas kool oma kogemusi, kuidas kriiside kaudu on võimalik kasvada ühtseks kollektiiviks.​

Kolme Rakvere kooli ühinemislugu said töötoas osalejad kogeda praktiliste meeskonnamängude kaudu. Foto: HTM

Salme Põhikooli ja Vastse-Kuuste Kooli õpetajate Marika Pütsepa, Inge Kalle, Mariliis Lazarevi ja Merle Lepiku juhendamisel toimus töötuba "Tahan õppida ja õpetada". Eesti eri servades asuvad väikekoolid viivad läbi Huvitava Kooli koostööprojekti, mille kogemust nad töötoas jagasid. Samuti näidati võimalusi digivahendite kasutamiseks tundides ning arendati tahvelarvutite ja eri veebirakenduste abiga loovust.  

Koolide koostöökogemuse ning digimaterjalide koguga saab lähemalt tutvuda projekti veebilehel.

Töötoas "Tahan õppida ja õpetada" said osalejad tahvelarvutite ja eri veebirakenduste abiga loovust arendada. Foto: HTM

Paide Gümnaasiumi õpetajad Lorina Kukk, Elbe Metsatalu, Silva Jürisoo, Merike Einma ja Kersti Kertsmik tutvustasid loodusainete ja matemaatika lõiminguprojekti LooMa. Aastatel 2009-2012 läbi viidud projekti eesmärgiks oli arendada õpetajate meeskonnatöö oskusi, töötada välja erinevaid ainetevahelist integratsiooni arvestavaid materjale ning luua võimalused aktiivõppe meetodite paremaks kasutamiseks. Oluliseks eesmärgiks võeti ka õpilaste loovuse arendamine. Paide Gümnaasiumi töötoas osalenud õpetajad said end õpilase rolli asetada ning lõimitud ülesannete lahendamist ise proovida. 

Paide Gümnaasiumi LooMa projekti tegevustest ja tulemustest saab lähemalt lugeda siit. 

Paide Gümnaasiumi töötoas tehti grupitööna läbi mitmeid praktilisi harjutusi. Foto: HTM

Põltsamaa Ühisgümnaasium, keda esindasid Maarja Kask, Siiri Kõrv ja Janel Palm, viis läbi töötoa "3D võimalused õppeprotsessis". Põltsamaa Ühisgümnaasium on seadnud sihiks õpilaste digitaalse kirjaoskuse arendamise, lõimides digipädevust eri ainetega, täiendades pidevalt kooli tehnilist baasi ning pakkudes õpilastele arenguvõimalusi eri projektide ning kutse- ja kõrgkoolidega tehtava koostöö abil. Lisaks kooli mitmekesiste digitegevuste tutvustusele said töötoas osalejad ise avastada 3D-printeri kasutamise võimalusi õppetöös.

Digipöördest Põltsamaa Ühisgümnaasiumis saab lähemalt lugeda siit.

Põltsamaa Ühisgümnaasiumi töötoas osalejad said avastada 3D-printeri kasutusvõimalusi. Foto: HTM

Viljandimaa Rajaleidja keskus ja Tarvastu Gümnaasium, keda esindasid Ave Rohtla-Alp, Reet Nigol ja Anne Põldsaar viisid läbi töötoa "Rajaleidja keskus koolide partnerina. Töötoas arutati, mis teemadel ja kuidas saab Rajaleidja keskus kooli toetada, millised on kooli ja keskuse ootused koostööle, mis aitab heale koostööle kaasa, mis võib saada takistuseks ja kuidas probleemidega toime tulla.

Rajaleidja keskuste võimalustest loe lähemalt Rajaleidja veebilehelt. 

Reet Nigol pani alustuseks kirja töötoas osalejate varasema kokkupuute Rajaleidja keskusega. Foto: HTM

TULUKEse projekti lapsevanemate Age Poom ja Jaak-Albert Metsoja juhendamisel toimus töötuba "Koolid ja kogukonnakultuur". Töötoas tutvustati lühidalt projekti „Tõenduspõhine uus lähenemine - uus koolikultuur Eestis (TULUKE)“, mida Tartu Linnavalitsus viib ellu koostöös koolide ja linnaosaseltsidega ning mille üheks eesmärgiks on kaasata vanemaid rohkem koolide tegevusse. Karlova ja Supilinna seltsi lapsevanemad on projekti raames teinud mõttetalguid ja mitmed talgutel tekkinud ideed on juba käiku võetud. Töötoas kaardistati digivahendite abiga kooli ja lapsevanemate koostöö vajadusi ning otsiti lahendusi takistustele.Ühiselt leiti, et koostöövõimalusi on palju ning et senisest tihedam suhtlus on kasulik nii kooli kui ka pere ja laiemalt kogukonna jaoks.

TULUKEse projektist saab lähemalt lugeda siit. 

Töötoas "Koolid ja kogukonnakultuur" kaardistati kooli ja lastevanemate koostöövajadusi ning otsiti lahendusi takistustele. Foto: HTM

Päeva lõpetas Psühhobuss. Tartu Ülikooli psühholoogiatudengite juhendamisel kohapeal läbi viidud inimkatsed tõestasid, et omavahel seostatud faktid jäävad paremini meelde, ainult ühele asjale keskendudes võivad selle kõrval toimuvad muutused märkamatuks jääda ning koostöös saavutatakse parem tulemus, kui üksi pingutades.

Sõnade kirjutamise katse tõestas, et seostatud info jääb paremini meelde, kui see, mis lihtsalt tahvlilt maha kirjutatakse.

Parimate praktikate päev tuleb ka järgmisel aastal

Seekordne parimate praktikate päev ei jäänud kindlasti viimaseks, sest praktikult praktikule kogemuste jagamise vajadus ei kao kuhugi. „Igapäevases koolielus võib olla keeruline pöörduda teise kooli poole ja küsida, mida toredat ja erinevaid osapooli motiveerivat toimub. Huvitava Kooliga oleme võtnud vahendaja rolli, et olemasolevatest headest praktikatest õppimine koolidele lihtsamaks teha,“ selgitas sündmuse vajalikkust algatuse Huvitav Kool eestvedaja Pille Liblik. "Juba praegu mõtleme, kuidas teha järgmise aasta parimate praktikate päev osalejatele veelgi kasulikumaks ja inspireerivamaks."

Parimate praktikate päeva korraldasid Haridus- ja Teadusministeeriumi algatus Huvitav Kool, SA Innove ning Tartu Ülikooli haridusuuringute ja õppekavaarenduse keskus. Kõik materjalid on kättesaadavad parimate praktikate päeva veebilehel.