Ida-Virumaa Huvitava Kooli mõttekoda arutas, mis on olulisimad lahendamist vajavad ülesanded maakonna hariduselus, jagas huvirühmade vastutuse ning leppis kokku lähiaastate tegevustes piirkonna koolide ja hariduse huvitavaks muutmiseks.
Näiteks leiti, et kui praegu seisneb hoolekogu töö kahetsusväärselt sageli formaalses dokumentide kinnitamises, siis tulevikus peaks hoolekogudel olema koolide arengus suurem ja sisulisem roll. Kooli ja kogukonna vahelise koostöö toetamiseks pakuti välja regulaarseid koolide avatud uste päevi, ühisüritusi ning koolitusi lapsevanematele, et tagada vanemate parem informeeritus muutustest hariduselus ja suurem kogukonnatunne. Samuti koostöö kokkuleppe sõlmimist kooli ja lapsevanemate vahel vastastikuste ootuste ja ühiste väärtuste selgeks fikseerimiseks jpm.
Samuti pidas mõttekoda oluliseks koolijuhi rolli muutuste esile kutsumisel – näiteks saab kooli töökorralduse ja motivatsioonisüsteemi kaudu soodustada õpetajate vahelist koostööd ja eri õppeainete lõimingut. See aga vähendaks nii õpilaste kui õpetajate koormust ning aitaks seeläbi kaasa õpirõõmu suurenemisele.
Mõttekojas osalenud haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski ütles, et koolisüsteem ei ole käinud kaasas ühiskondlike muutustega. „Tööturul vajatakse tänapäeval inimesi, kes on ettevõtlikud, valmis leidma pikaajalisi lahendusi üha uutele probleemidele ja teevad hästi meeskonnatööd. Koolis on meil aga vigu karistav hindamissüsteem, mis annab õpilastele signaali, et eksimine on igal juhul halb. Õppeülesanded on enamasti lühiajalised ja ühe õige vastusega. Grupitöö asemel on individuaalne õpe, kus igaüks võitleb iseenda eest. Kui tahame kujundada noortes tänapäevaseid hoiakuid ja oskusi, peavad kooli õpetamisvõtted muutuma,“ rõhutas Jevgeni Ossinovski.
Huvitava Kooli algatuse koordinaatori Pille Libliku sõnul aitavad arutelud, kus võimalikult paljud hariduse sõbrad saavad esitada teemakohaseid seisukohti ja arvamusi, jõuda suurema rahuloluni kooli ja haridusega. „Ministeerium toetab regulatsioonide kaudu vajalikke muutusi, kuid igale üksikule koolile sobivad lahendused tuleb leida ja ellu viia kohaliku kogukonna tasandil. Seega loodan, et järgmise sammuna viib iga Ida-Virumaa kogukond oma koolis läbi sarnased mõttekojad, et juba konkreetselt edasises tegevuskavas kokku leppida“ ütles Pille Liblik.
Tegemist oli Ida-Virumaa teise Huvitava Kooli mõttekojaga. Möödunud novembris toimunud esimeses mõttekojas toodi esile asjaolud, mille poolest Ida-Virumaa koolid juba on huvitavad ning omanäolised ja missugused on probleemid, mida on võimalik lahendada kohalikul tasandil.
Regionaalsete Huvitava Kooli mõttekodade eesmärk on innustada koole, lapsevanemaid, ettevõtjaid ja teisi hariduse toetajaid ning sõpru koostööle huvitava kooli nimel. Tänaseks on lisaks Ida-Virumaale toimunud mõttekojad Valgamaal ja Lääne-Virumaal. Järgmised regionaalsed mõttekojad toimuvad Jõgevamaal ja Viljandimaal.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar