Sügiskonverentsi "Õppimise ruum" ettekanded ja Kadri Klementi kokkuvõte

Klikates SIIA leiad kõik konverentsi ettekanded pdf-formaadis!

KONVERENTSIL TOIMUNUD TÖÖTUBADE KOKKUVÕTE
Autor: Kadri Klementi (arhitekt)

29.-30. novembril toimunud Huvitava Kooli konverentsil “Õppimise ruum” arutleti vaimset, sotsiaalset ja füüsilist ruumi siduva tervikliku koolikeskkonna üle. Kahe intensiivse ja inspireeriva päeva kokkuvõtte arhitekti vaatenurgast ehk ruumiteemaliste tähelepanekutega

Juhuslikus järjekorras ruumiteemalisi tähelepanekuid Huvitava Kooli konverentsilt “Õppimise ruum”:

* Nii mõnigi konverentsi ligi paarikümne töötoa moderaatoritest märkis, et nende töötoas ruumist pigem ei räägitud. Töötoa sisulisest kokkuvõttest aga ilmnes, et tegelikult räägiti küll. Kuigi töötoa fookus võis olla mujal, on õppesisu ja -keskkond alati seotud ja üht ilma teiseta arutada on üpriski võimatu. Soovime moderaatoritele edaspidiseks ruumiliste teemade julget märkamist ja äratundmist!

Kadri Klementi

* Konverentsilt jäi meelde koolirahva entusiasm ja julge pealehakkamine ruumiliste muudatuste läbiproovimisel. Eeskujulik! Selleks, et tegutsemisindu üha edasi - uutele avastamata maadele - aidata, soovitame muutust plaanides esitada endale lihtne kontrollküsimus: kas plaani tulemuseks on istumisvõimaluste lisandumine? Koolis, teadagi, on istumiseks väga palju kohti, ja vaeslapse osas on just kõiksugu muud tegevused. Mõelge läbi, mitut eri asendit/tegevust teie koolimaja pakub. Mitmekesistage! (Heade mõtete kogumiseks kaasake ka õpilaste fantaasiat!)

Tartu Tamme Gümnaasiumi avatud raamatukogu

* Mitmel korral jõudis arutelu nii abstraktse kui konkreetse kooliruumi lähteülesandeni. Milline on üks hea kaasaegne kool? Paistis, et tihti olid mõtetel seitsmepenikoormasaapad jalas ja hoogsa sammuga jäi vahele esimene ja ehk isegi kõige olulisem küsimus: miks? Ruumi-ideed on vastupandamatult põnevad (arhitektina mõistan seda täielikult!), kuid enne kui asuda kirglikku väitlusesse teistmoodi klassi, puhkenurga või väliruumi kujunduse üle, tasub läbi arutada, MIKS meil üht või teist vaja oleks. Milliseid õpitegevusi see toetab? Milliseid pädevusi arendab ja kuidas? Milliseid väärtuseid õpetab? Kes oleme meie? Kuidas me õpetame? Kuidas me õpime?

EKA tudengid kavandasid õpperuumi

* Kannatlikult konverentsitoolil istuva publiku fantaasiat lennutas liikumise ja liikuvuse teema. Seda jätkus nii tõsistesse aruteludesse kui naljaviskamisse. Et oleks üht lihtsam teisest eristada, tundus paslik meelde tuletada sõna jõudu. Kas kooliruum, mida veel ei ole, aga mida alles sõnades ehitame, on liikuma kutsuv või liikuma sundiv? Liikumisharjumust kasvatav ruum pakub võimalusi (nt õues on põnev ja sinna on mugav minna või vahetunnis saab loominguliselt kõõluda). Tunni ajal liikumine ei peaks olema niisama sportimine, vaid toetama arusaamist liikumisest (asendivahetusest, keskkonnavahetusest) kui töötamise ja kestva töövõime loomulikult osast. Liikuma saab ka sundida (nt tunniplaaniga ehk klassidevahelise distantsiga või käsuga), kuid sisulise ja püsiva muutuse (liikuva eluviisi) saavutamiseks tuleb kuulda kutset.

Konverentsi teise päeva alguses pandi kuulajad kohe liikuma

* Digitööriistad on kõne all ilmselt igal konverentsil sõltumata teemast - on need ju meie igapäevased töövahendid. Digiruumi ja päris ruumi lõimimise küsimus on ääretult põnev ja pakub meile veel kõvasti avastamist. Kindlasti ei väljendu nende ühisala vaid arvutiklassina (meenutagem siinkohal ka Anna Kristin Sigurðardóttiri viidet uurimusele, millest selgus, et need on noorte arvates kooli kõige ebameeldivamad klassid). Digi- ja füüsilise ruumi ühendamine on tõeline väljakutse meie fantaasiale. Milline digipõhine õpitegevus võiks panna lapsed ja päris ruumis liikuma samamoodi nagu Pokemon GO? Kas tutvustada tänastele noortele mobiiliklassikat - ussimängu - aga olles digitaalsed ussid päris ruumis? Kuidas toimiks digigeopeitus?

Anna Kristin Sigurðardóttir Islandi Ülikoolist

* Hea ruum üksi ei ole võluvits. Selleks, et (hea, aga ka hetkel veidike kesise) ruumi kõiki võimalusi kasutada, on vajalik ruumiharidus: oskus märgata ruumi ja ennast selles. Nagu iga osavuse puhul, teeb ka siin harjutamine meistriks. Kasutagem ruumiõppe õppevara - koolimaja - oskuslikult! Vaata ka www.ruumiharidus.ee

Tartu Tervisehoiu Kõrgkool

* Koolimaja on rätsepatöö, mis sõltub kontekstist ja kooliperest. Koolimajad on ja peavadki olema erinevad, sest häid lahendusi on palju. Alati leidub ka keegi, kes sellest lahendusest ei võida (näiteks kus õpib see, kellele avatud ruum ei sobi?) - temalgi peab olema võimalus leida oma parimaks arenguks sobiv keskkond.

Tartu Tervisehoiu Kõrgkool

* Kokkuvõtte kokkuvõttena ning kõige suurema ja tähtsama mõttena jäi kõlama koostöö kogukonnaga ning dialoog arhitektide ja koolirahva vahel. Kõige paremad õppimise ruumid sünnivad siis, kui tavaks saab koostöine koolikavandamine. Põnevate taaskohtumisteni!