Teisipäev, 2. september 2014

Vorm on sisu

Avaldame eilse Postimehe vahel Huvitava Kooli erilehes ilmunud haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski artikli.

 

Kool on Eesti ühiskonnas olnud läbi aegade olulisel kohal. Samas on hariduslik diskussioon siiani eeskätt keskendunud sellele, mida koolis õpetatakse. Kas kohustusliku kirjanduse nimekiri ikka sisaldab kõiki olulisi klassikuid? Miks on ajaloo õpetamine niivõrd Euroopa-keskne? Kas koolist saadud teadmised vastavad tööturuvajadustele?

Seda, kuidas koolis õpetatakse, on ühiskonna poolt pikka aega kahetsusväärselt teisejärguliseks peetud. Sisule keskendumise põhjuseks on olulisel määral traditsiooniline õpikäsitlus, mille kohaselt on hariduse omandamine eeskätt ühesuunaline teadmiste siirde protsess – teatud faktikogum antakse edasi õpetajalt õpilasele. Näitlikustades võib öelda, et õpetaja kasutuses on suur kast konstruktoriklotse (fakte ja teadmisi), mida ta ükshaaval laob õpilaste peadesse. Kooli lõpetades peaks ka õpilaste mentaalses ruumis korrastatud teadmiste palee kerkima.

Selline lähenemise kõrvalmõjuks võib pidada Eesti kooli isoleeritust kogukonnast. Paljud lapsevanemad usuvad, et nad annavad hommikul lapse üle kooli lävipaku ning saavad päeva lõpus kätte valmisprodukti. Enamik õpetajaid on muidugi alati teadnud, et hariduse omandamisel on oluline ka see, kuidas õpetatakse. Õigemini, et haridusliku protsessi sisu ei saa õpetamise vormist eraldi vaadata. Kui õpetamise viis (vorm) on puudulik, ei tule sellest ka kvaliteetset sisu. Tsiteerides endast targemaid: „siin vorm on sisu ning sisu on vorm“.

Tänapäeva maailmas ei ole õpetaja kõiketeadev andmekogu. Ega peagi olema. Kui igat fakti on võimalik mõne sekundiga Vikipeediast järele vaadata, siis teiseneb oluliselt ka hariduse roll. Tööturu-uuringud näitavad, et isegi lihtsamatel ametitel on oluliselt vähenenud rutiinsete, konkreetseid faktiteadmisi nõudvate tegevuste osakaal ning suurenenud vajadus iseseisvalt mõelda, eesmärke püstitada ning otsustada.

Seega peab kool andma oskuse erinevatest allikatest infot otsida ning seda kriitiliselt hinnata, luua õppeaineüleselt seoseid ja sidustada seda nö päriseluga. Olulisim aga on see, et õpilane peab tahtma ning oskama õppida.

Selleks peab haridus olema senisest oluliselt praktilisem ning haakuma noore inimese reaalse elukogemusega väljaspool kooli. Mõistagi ei saa lahendused õppeprotsessi mitmekesistamiseks tulla aga ainult haridussüsteemi seest. Eesti kooli uksed tuleb ühiskonnale avada. Justnimelt selleks on haridusministeerium kutsunud ellu algatuse Huvitav kool, millega soovime tuua koolielu puudutavates küsimustes kaasa rääkima inimesi, kes koolikorraldusega igapäevaselt ei tegele.

Huvitava Kooli raames on seni toimunud ja jätkuvad parimate praktikate vahetamise üritused ning mõttekojad nii riiklikul kui ka maakondlikul tasemel. Seniste arutelude põhjal on jõutud konsensusele, et koolide tulemuslikkuse hindamisel peame hindama koolide endi püstitatud eesmärke ning eripärasid. Üks parimaid viise selleks on rakendamisel olevate rahuloluküsimustike süsteem. See ärgitab nii õpilased kui lastevanemad mõtlema selle üle, kuidas saaks haridust veelgi paremini anda.

Pideva tegevusena on erilise tähelepanu all ka riiklike õppekavade korrigeerimine eesmärgiga anda õpetajale rohkem vabadust õppe korraldamiseks, lähtudes konkreetse klassi või õpilase huvidest. Uued, paindlikumad ainekavad peaksid saama valitsuse heakskiidu lähinädalatel.

PISA testi tulemused näitavad, et Eesti kool suudab tagada ühtlaselt hea keskmise taseme. Meil on vähe ebaõnnestujaid, ent meil on ka kahetsusväärselt vähe tippe. Mis on see võti, mis võimaldaks talentidel avaneda? Tõenäoliselt ei ole selleks ei uus kooliõpik ega rohkem füüsikatunde.

Huvitav Kool on protsess, mis alles kogub jõudu. Selle eesmärgiks on jõuda igasse kooli ning kogukonda, et koolis toimuv vastaks kogukonna ootustele ning õpetaks meie noored tänapäeva maailmas edukalt toime tulla. Sellest, kui huvitavaks ning mitmekesiseks me suudame hariduse teha, sõltub otseselt ka see, kui head teadmised ning oskused meie noored saavad. Sest hariduses vorm on sisu.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar