Teisipäev, 8. mai 2018

Millised on koolide praktikad paindliku õppe pakkumiseks?

Hele Liiv-Tellmann, SA Innove

Parimate praktikate päeva töötuba "Mida ta juba õppinud on?" viisid läbi Mari Roostik Jaan Poska Gümnaasiumist, Virge Prank-Vijard Heino Elleri nimelisest Tartu Muusikakoolist, Evald Sepp Suure-Jaani Gümnaasiumist ja Carmen Luts Veeriku Koolist. 

VÕTA või TÕTA – kahe kooli lugu

Varasemate õpingute ja töökogemuse kõrval on võimalik õppija koormuse vähendamiseks arvestada ka tulevast õpikogemust, nagu praegu on rakendanud ühisõppe kavandamise ja läbiviimise käigus Jaan Poska gümnaasium (edaspidi Poska kool) ja Heino Elleri nimeline Muusikakool (edaspidi Elleri muusikakool). 
Üldhariduskool ja kutseõppeasutus on ühendanud oma jõud, et õpilased saaksid soovitud kvaliteetse keskhariduse ja samal ajal ka muusikaalase kutse. Elleri muusikakool on kutseõppeasutus, kus on olemas ka kutsekeskharidus. Kutsehariduses saadakse keskharidus, mis lähtub erialaspetsiifikast. Elleri kooli õpilased aga soovivad omandada keskharidust, mille baasil oleks lihtsam pääseda kõrgkooli, nt Muusikaakadeemiasse. Poska koolis on selle õppeaasta algusest muusikaklass, kus sügisel alustas 12 õpilast, hetkel õpib 11. Ühisõppe eripära on, et mõlemas koolis arvestatakse tunniplaani koostamisel teise kooliga. Näiteks on õpilased hommikuti Elleri koolis, 9.40–14.30 Poska koolis ning õhtupoolikutel ja reedeti taas Elleri koolis. Poska koolis ei ole muusikaklassi õpilastel kunsti, kehalise kasvatuse ja muusika tunde, sest need ained läbitakse oluliselt suuremas mahus Elleri kutseõppes. Ka B võõrkeelt, milleks on neil õpilastel itaalia keel, õpitakse just Elleri koolis. Kuna kutsehariduses ei ole veel otseselt ette nähtud üldhariduskooliga ühisõppekava, ongi õpilased kahe kooli nimekirjas ja saavad lõpetades eraldi kahe kooli tunnistused. 


Poska koolis ollakse paindlik ka teiste õpilaste õpikoormuse suhtes, arvestades nii teaduskoolis osalemist, trennides käimist kui ka näiteks aktiivset tegutsemist õpilasesinduses. 


Elleri koolis on moodustatud ka nn VÕTA komisjon, kuhu kuuluvad üldjuhul õppeosakonna töötajad. Õpilastel on võimalus teises koolis omandatud teadmiste alusel taotleda vabastust teatud õppeainetest. Komisjoni ülesanne on hinnete ülekandmine kinnitada. 

Arendavad reisipäevikud 


Veeriku põhikool on kolme viimase aastaga väga kiiresti kasvanud. Seetõttu on väga palju treeninguid ja ringe toodud oma majja ning neis osalemise arvestamine õppetöö osana on tavaline. Suures koolis on oluline, et märgataks lapsi, kes käivad õppimas väljaspool kooli. Ega lapsed ei ole ise väga huvitatud tundidest vabastamisest, eriti, kui tegemist on nende huvialaga (nt sport, muusika). Kui aga õpilane vajab mõnes aines näiteks lisatuge ja sobiv õpetaja on vaba, saab nn vabastatud tunni ajaks selle asendada. 

Õpilased õpivad väljaspool klassiruumi meelsamini ja sageli isegi rohkem. Kuna viimasel ajal reisivad õpilased koos vanematega väga palju, siis tekkis koolis õpetajatel idee seda ära kasutada. Kui õpilane läheb reisile kooli ajast, püütakse läbi mõelda, milliseid materjale saaks õpilane sellel reisil koguda. Õpilane vormistab siis oma reisi loovtööna ja kirjeldab, mida kõike ta oma reisil õppis? Kirjeldus võib olla nii reisiblogi, raamat, fotošõu, film jne, formaadi valib õpilane ise. Näidisena esitleti ühe õpilase loovtööd „Minu reisipäevik Iisraeli!, mis ei jäänud sugugi alla ilmunud reisikirjeldustele. Võõrkeeleoskus, väljendusoskus, eesti keele oskus, ettevõtlikkus-, digi-, enesemääratluspädevus – kõik on reisi jooksul enamasti arenenud. 

Põhikooli ülesanne on õpetada õppima. Veerikus toimuvad huvitava õppimise päevad, kus õpilased ise otsustavad, mida nad tahavad klassiülestele rühmadele õpetada.

Aastaga poolteist

Mida teha siis, kui õpilane tuleb teisest riigist ja tahab oma õpitut üle kanda? Suure-Jaani Gümnaasiumis just niisugune kogemus oligi. Suure-Jaani Gümnaasium on liidetud huvikooliga. On kaks suunda: spordi- ja sotsiaalsuund. Spordisuunal on mitmesuguseid lisakursuseid. Õpilane tuli Soomest (seal on gümnaasiumis 75 kohustuslikku kursust, meil 96) ja tahtis 11. klassis õppida, et siis minna tagasi Soome. Võrdlus Soome kursustega näitas, et meie riikliku õppekava täitmiseks oli läbimata umbes 14 kursust. Individuaalsetest soovidest lähtuvalt pandi kokku ainete pakett, mida õpilane pidi tegema. Vaatamata suurele koormusele oli noormees edukas nii 10. kui ka 11. klassi ainetes. 

Veel mõtteid
  • Hiiumaa Gümnaasium on oma õppekavasse sisse kirjutanud, et huvikoolides käimine annab neile võimaluse üle kanda valikaineid. Ka täiskasvanute gümnaasiumi osas püütakse õpitut arvestada valikkursustena. 
  • Teaduskoolis osalemist arvestatakse kui süvaõpet. Teaduskooli õpilastele antakse rohkem tegevust ja lisaülesandeid. 
  • VÕTA ei pea olema üks-ühele, see võib olla ka erinevate tükkide kombinatsioon. 
  • Tõendus ei pea olema kindlasti mingi kirjalik tõend, võib oma oskusi ka demonstreerida. 
  • Kui õpilane saadab oma uurimistöö vabariiklikule konkursile ja saab edasi teise vooru, siis ta vabastatakse koolieksamist. 
  • Mida teeb õpilane, kui ta on vabastatud? Näiteks: valmistub teise aine olümpiaadiks, tegutseb nn abiõpetajana, talle antakse lisaülesandeid jne. 
  • VÕTA idee on tasakaalustada õpilaste õppekoormust, mitte vähendada seda. Individuaalse õppekavaga ja paindlikkusega on võimalik õpitulemuste saavutamiseks väga palju ära teha. Oluline on nii see, mida õpilane juba omandanud on, kui ka see, mida ta tulevikus veel omandab.

Lisaks sellele, et tegime kirjalikud kokkuvõtted on töötuba  järelvaadatav UTTV videokanalilt. 
Vaata videokokkuvõtet siit: 

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar