Kümme küsimust Õpiveskile

Huvitava Kooli küsimustele vastab TÜ haridusuuenduskeskuse Õpiveski programmi spetsialist Maarja Puistaja.

Õpiveski, mida jahvatad?

Nagu nime järgi arvata võib – ikka õppimisega seotut, täpsemalt õpiobjekte. Nendeks võivad olla mängud, mobiilirakendused, videod, mudelid, metoodikaraamatud ja muu selline. Õpiveski abiga saavad ideedest tooted, mida koolid saavad õppetöös kasutada. Piltlikult öeldes otsime kasulikke ivakesi ja jahvatame, et neist jätkuks toitvat kraami paljudele. 

Kuidas õpiobjekte tänapäevaste võtetega jahvatada saab?

Meie tegevus sarnanes natuke Ajujahi programmile. Tuli meeskond, kel oli idee. Meie hindasime seda ideed – muuhulgas haridusekspertide abiga. Teiselt poolt olid toeks ärimaailma mentorid. Lõpuks jäid sõelale kõige tuumakamad ideed, mis said programmist rahalist toetust, et valmiks toode, mis on Õpiveskist väljudes kasutusvalmis. Saime teha koostööd nii arvutimängude arendajate kogukonnaga kui sihtasutusega Innove. Programm tegutses eurorahade toel ja Tartu Ülikooli haridusuuenduskeskuse eestvedamisel. 

Kes need tiimid olid?

Meil toimus kolm arendusvooru. Iga vooru alguses viisime läbi ideekorje, kus said sõna sekka öelda kõik, kel asja vastu huvi oli – nende seas leidus nii õpetajaid kui õpilasi, aga ka keemikuid, insenere, psühholooge, disainereid. Ideed tõid sarnaste huvidega inimesed ühe laua ümber ning moodustusid grupid, kes olid valmis  ideede teostamisel koostööd tegema. 

Tiimide kohtumine Õpiveski II voorus
Foto: erakogu, kasutamine autori loal

Ühe näitena võib välja tuua MTÜ Haridus Ekraanil, kes toimetas juba enne Õpiveskiga liitumist oma haridusteemalise veebisaidi kallal. Teises voorus oli meil palju õpetajaid, näiteks Oja kooli tiim, kes sai programmi raames valmis  ökosüsteemide õpperaamatu. 

Mismoodi õpiobjekte valmistati?

Protsess oli kiire ja intensiivne nagu ikka tootearendus iduettevõtetes – kahe kuu jooksul tuli välja töötada prototüüp ja plaan ning koostada eelarve ehk kaardistada teekond ideest valmisproduktini jõudmiseks. Kord nädalas toimusid temaatilised seminarid, mis toetasid protsessis osalejaid tulemuseni jõudmisel: tootearendus, pedagoogika, eelarve ja turundus. 

Millised ideed Õpiveski programmist rahastuse said?

Kolme vooru peale valmis kaheksa õpiobjekti, mis on kõik küllaltki erinevad: õpiabilise Kriidiku metoodikaraamat, põhikoolile suunatud loodusteemade õpetamiseks mõeldud arvutimäng, mehaanikalaud, mille abil saab õppida mootorite töötamise põhimõtteid. 

Krista Mustonen, Kriidiku tiimi esindaja
Foto: erakogu, kasutamine autori loal

Täieliku loeteluga saab tutvuda Õpiveski veebilehel, kust iga huviline saab neid ka endale täiesti tasuta alla laadida. 

Täitsa tasuta, kuidas nii?

ÕpiVeski objektid jahvatati valmis Euroopa Sotsiaalfondist rahastatud projekti „Tartu Ülikooli õpetajahariduse kompetentsikeskuse Pedagogicum arendamine“ raames. Meie eesmärk oligi läbi katsetada uus formaat õpiobjektide loomiseks ja luua selle käigus tasuta õppevara. 

Mis selle katse tulemus siis oli?

Algse küsimuse võib sõnastada nii, et kas hariduses saab uuendusi ellu viia iduettevõtluse meetoditega. Vastus ei ole kindlasti lihtne ja lühike. Nägime, kui palju on tarvis, et ühest ideest saaks kasvatada päriselt haridusmaastikule vajaliku toote. Nagu iga eduka start-up projekti puhul, on tarvis nii asjatundjaid kui ka kõrvalpilku, probleemi vaatlejat ja peegeldajat. 

Aga kui õpiobjekte ei teinud haridusinimesed, kuidas saab kindel olla, et need meie õppekavadega sobivad? 

Kõiki õpiobjekte testiti jooksvalt koolides. Iga meeskonna ülesanne oli muuhulgas suhtlus potentsiaalse kliendiga ehk õpetajate ja õpilastega. Eeskätt tuli teha kindlaks, kas nende kavandatav toode on üldse vajalik. Meie olime vahelüliks programmis osalejate ja haridusinimeste vahel, kes projekti teemaga haakusid ja olid valmis meeskondi nõustama. 

Osalejaid oli projektis põhiliselt Tartust, kuid mõni toode sai ära testitud ka näiteks Pärnu Ülejõe Põhikoolis ja Kuressaare Vanalinnakoolis. Iga tiim sai testgruppi otsida ise, vastavalt oma õpiobjekti sihtrühmale. Tartu koolidest aitasid tiime testimisel näiteks Tartu Rahvusvaheline Kool, Tartu Tamme Gümnaasium ja Tartu Tamme kool. Mõni tiim oli aga juba algusest peale kaasanud kooliõpetaja, näiteks Kriidiku nimelise õpiabilise metoodikaraamatu kirjutamises osales üks Pärnumaa õpetaja. 

Mis õppeainetega seoses õpiobjekte tehti? 

Mitte ainult õppeainetega! Näiteks Ampsuteaduse projekt käsitleb endas bioloogiat ja keemiat, aga lisaks arendab mäng ka tehnoloogia- ja ettevõtlusalaseid pädevusi. Muud teemad, mida erinevad õpiobjektid arendavad, on ajalugu, astronoomia, keemia, eesti ja inglise keel ning muusikaõpetus. Valdkondi on palju – iga õpetaja saab leida enda teemale vastava mängu ja oma õppeainet rikastada. Mõned õpiobjektid on väga sobilikud ka õpilastele endile avastamiseks! 

Veel kord, kuidas kogu seda jahvatatud tarkust endale saab? 

Kõik õpiobjektid on saadaval Õpiveski lehel, kus on võimalik nendega tutvuda ja soovi korral alla laadida.