kolmapäev, 12. detsember 2018

Keelesilla loomine läbi pärimuskultuuri

Kultuuriministeeriumi ja Integratsiooni Sihtasutuse toel ning Huvi OÜ Täienduskoolituskeskuse koolitajate eestvedamisel viidi 2018. aasta sügisel ellu projekt "Keelesilla loomine läbi pärimuskultuuri". 

Projekti eesmärgiks oli tõsta Ida-Virumaa, Peipsiääre ja Mustvee valla eesti keelest erinevat keelt kõnelevate alushariduse valdkonnas töötavate inimeste enesekindlust eesti keeles suhtlemisel. 

Projektiga liitus 34 inimest üheteistkümnest Ida-Virumaa lasteaiast. Mitteformaalse keeleõppe keskkonna loomiseks olid kaasatud eesti keelt emakeelena kõnelevad alushariduse valdkonnas töötavad inimesed Ida-Virumaalt, Harju- ja Järvamaalt. Osalejaid julgustati kahepäevastes laagrites kolleegidega aktiivselt suhtlema. Kõnekeele paremaks omandamiseks mängiti keelemänge, eesti vanemaid ning uuemaid laulumänge, viidi läbi õuesõppe tegevusi, loodi koos lavastusmänge, valmistati ühiselt süüa. 


Foto: erakogu, kasutamine autori loal
Esimene projektikohtumine toimus 21.- 22. septembril Nelijärve Puhkekeskuses. 

Kohtumispäeva esimeses pooles mängiti tutvumis-ja meeskonnamänge. Päeva teine pool möödus sügiseses metsas. Õuesõppe programm „Sada saarelehte, tuhat toomelehte“ viis osalejad Nelijärve matkarajale, kus tuli vastavalt viitadele metsas orienteeruda, leida üles kontrollpunktid ning meeskonnana lahendada erinevaid eesti keelega seotud ülesandeid ja läbi viia lõbus fotojaht. 

Esimese päeva lõpetas jutuõhtu „Lugudega sügisesse“. Jutuvestja ja Rahvakultuuri Keskuse suulise pärimuse spetsialist Piret Päär jutustas lihtsas eesti keeles kergesti mõistetavaid eesti rahvajutte. Lugude vahele musitseeris Mall Ney harmooniumil. 

Teisel päeval vaadati kõigepealt tagasi eelmisele päevale. Kõik osalejad said suure ekraani vahendusel teada, mis toimus salapärasel fotojahil ning kuidas meeskonnad saadud ülesandeid lahendanud olid. Fotojahil toimunut tuli meeskondadel eesti keeles kaaslastele selgitada. 

Teise koolituspäeva kulminatsiooniks oli töötuba „Keeletoidud - midagi hõrgutavat nii keelele kui meelele“. Sissejuhatuseks mängiti koos lõbus sõnamäng „Supp, moos või kook?“, mis õpetas tundma toiduainete nimetusi. Seejärel asuti erinevate retseptide põhjal oma meeskonnaga koos toitu valmistama. Kui toit oli valmis, tuli teistele eesti keeles rääkida mida valmistati, mis toiduaineid ja maitseaineid selleks kasutati. Lõpetuseks sooviti „Jätku leiba!“ ja kõik said maitsta, mida üks või teine meeskond valmistanud oli. 

Projekti teine kahepäevane kohtumine toimus 19.- 20. oktoobril, samuti Nelijärve Puhkekeskuses. Esimesel päeval sai osaleda kahes töötoas. Esimeses uuriti, milliseid erinevaid võimalusi (nt joonistamine ja voltimine), saab lugude jutustamisel kasutada. Kuulati mitmesuguseid lugusid ning püüti juhendaja jutu järgi paberit voltida ja lugude põhjal joonistada. Osalejad tegid tutvust lugude ülesehituse ehk  selgrooga. 

Foto: erakogu, kasutamine autori loal
Teises töötoas mängiti uuemaid ja vanemaid laulumänge. Lisaks tantsimisele tuli osalejatel püüda eesti keeles kaasa laulda. Osalejate arvates on kõne arendamisel suureks abiks liisusalmid ja lasteriimid. 

Päeva teises pooles meisterdati rätinukke ja valmis seitse vahvat lavastusmängu. Gruppides tuli välja mõelda stsenaarium, teha olemasolevatest vahenditest lavakujundus ja valmistada kostüümid. Kõik töögrupid asusid kohe õhinal asja kallale ning koordinaatoritel jäi üle vaid rõõmu tunda, et omavahel suheldi eesti keeles ning kogu esitamisele tulev tekst kirjutati eesti keeles. 

Teisel päeval toimusid lavastuste esiettekanded. Nalja, esinemislusti, näitlejameisterlikkust ning pealtvaatajate kaasaelamist jagus kõigile asjaosalistele. Töörühmad olid oma etteasteteks tõsiselt valmistunud ning said julguse ja nutikuse eest nii kaasosaliste kui ka projekti koordinaatorite poolt suure heakskiidu ning tänusõnade osalisteks. 

Kolmas ja ühtlasi viimane kohtumine toimus 16. novembril Tallinnas, Eesti Vabaõhumuuseumi Setu talu laudas. Eesmärgiks oli tutvustada osalejatele eestlaste taluarhitektuuri, elulaadi ja rahvakombeid ning õdusas õhkkonnas projektile ilus punkt panna. 

Viimasel projektikohtumisel esitlesid kõik osalenud lasteaiad fotoseeria või video vahendusel koduste ülesannete lahendusi. Osalejatel tuli valida eelnevatel kohtumistel läbitehtud tegevuste hulgast kaks ja need koos oma rühma lastega läbi viia. Koolituse läbiviijad olid meeldivalt üllatunud, nähes, millise põhjalikkusega olid projektis osalejad täitnud kodused ülesande. Lastega oli läbi viidud mitmeid erinevaid koolitusel omandatud tegevusi, kusjuures kasutati palju lõimitud tegevusi. 

Peale ettekandeid suunduti õuesõppe tegevusele, mis seekord nägi ette muuseumi eksponaatidega tutvumist. Kindlasti tuli külastada Sassi-Jaani talu, Köstriaseme talu, Kolu kõrtsi, Lau külapoodi ja Sepa talu. Osalejatel tuli lugeda nende eksponaatide kohta käivat informatsiooni ning leida vastused ristsõnas esitatud küsimustele. 

Projektis osalejad jäid kogu koolitusprogrammiga väga rahule ning avaldasid soovi, et midagi sellist võiks ka edaspidi toimuda. Eriti märgiti ära saadud teadmiste praktilist poolt, mida on võimalik igapäevatöös kohe rakendada. 

Läbiviijate poole pealt vaadates oli kõige keerulisem arvestada osalejate väga erineva keeletasemega. Oli osalejaid, kelle keeletase oli tasemel A1 ja neid, kes valdasid keelt heal, C1 tasemel. Projektis osalejad kinnitasid, et tänu keelesilla projektile on nad edaspidi palju julgemad osalema ja aktiivselt kaasa rääkima eestikeelsetel alushariduse teemalistel seminaridel ja koolitustel. 

Projekti viisid läbi Huvi OÜ täienduskoolitusasutuse koolitajad Jelena Sepp, Piret Kukk, Külli Mõtsla. Huvi OÜ Täienduskoolitusasutus www.koolitushuvi.ee

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar