Kolmapäev, 28. november 2018

Hariduskonverentsi esinejad ja teemad: väike eelvaade 4

Hariduskonverentsi teine päev algab teemaplokiga "Mõtlemine ja selle mõjutajad". Mitmetahulist teemat avavad Tartu ja Tallinna Ülikoolide ning Tallinna Tehnikaülikooli esindajad. 

Õpetajate soov ja suutlikkus õppida



Triin Ulla on Tallinna Ülikooli koolipedagoogika õpetaja. Triin on töötanud ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetajana ühes Tallinna keelekümbluskoolis. Sotsiaalainete õpetajana on Triin pälvinud õpilastelt rohket positiivset tagasisidet mõtlemis- ja arutlemisvõime arendamise eest. Triinu silmis ongi kriitiline mõtlemisvõime elus üks enesetõhususe ja eneseteostuse eeldus. 

„Milline on meie haridussüsteemi üldine suutlikkus õpilaste mõtlemisvõimet toetada, mis on toetavad ja mis takistavad tegurid?“

Enda ettekandes arutleb Triin (kriitilise) mõtlemisoskuse kui olulise tulevikuoskuse teemal. 
Millist mõtlemisoskuse taset eeldab gümnaasiumilõpetajalt riiklik õppekava? Milliseid tööriistu on õpetajatel selle arengu toetamiseks tarvis? Kas tänapäeva õpetajate tööriistakast on terviklik või oleks vajadus või võimalus mõnda tööriista teritada? Kas või kuidas on õpetamise protsess ise kriitilise mõtlemise protsess? Need küsimused paiskame õhku, sest vastused on tulevikuoskuste perspektiivist tähtsad.



Kool – kas arutu vaimuvara tampimine või…?


Sten Mäses on Tallinna Tehnikaülikooli õppejõud ja nooremteadur. Igapäevaselt tegeleb ta küberkaitsealaste oskuste kaardistamise ja mõõtmisega ning otsib viise, kuidas muuta haridus haaravamaks ja mõtestatumaks. 

Oma ettekandes meenutab ta oma kesk- ja põhikooliaegseid õpikogemusi ja analüüsib, mis oleks võinud teistmoodi olla. Seejärel räägib, milliseid võtteid on ta ülikoolis õpetamisel kasutanud, et muuta õppeprotsess huvitavamaks nii tudengitele kui ka iseendale. 

Reguleerida ennast või jätta reguleerimata – selles on küsimus?

Katrin Saks on oma akadeemiliselt ettevalmistuselt inglise filoloog. Praegu töötab ta Tartu Ülikoolis, kus jagab end Pärnu kolledži ja haridusteaduste instituudi vahel. Viimases kaitses Katrin oma doktorikraadi eneseregulatsiooni teemal ning on selle uurimisega tegelenud siiani. Ka huvitab teda õpetajaameti populariseerimine teema. 
„Usun elukestvasse arengusse ning loodan olla selles eeskujuks eelkõige omaenda lastele."

Katrin avab enda ettekande jooksul akadeemilise eneseregulatsiooni tagamaid ning selgitab, miks ja kuidas on vajalik toetada teadlikku õpitegevust. Õppimine on rikastav ja elamuslik tegevus, mida võiksime endale lubada elukestvalt. Selleks aga, et õppimine oleks igal eluetapil tulemuslik, vajame akadeemilise eneseregulatsiooni oskust. Eesti õpilaste hulgas läbi viidud uuringud ei anna tunnistust eriti kõrgest metakognitiivse eneseregulatsiooni tasemest. See tähendab, et noored inimesed ei ole teadlikud iseendast kui õppijast ja oma võimekusest õpitegevuses. 


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar