„Romeo ja Julia” – võimalusterohke nii tegijale kui vaatajale

VAT Teatri „Romeo ja Julia” ei ole noortelavastus, kuigi noori puudutab see lugu mitmel moel. Esiteks muidugi seepärast, et William Shakespeare´i näidendit käsitletakse enamikes koolides. Teiseks seetõttu, et „Romeo ja Julia” lugu puudutab teemasid, mis on lähedased igale noorele hingele. Hea teksti märk on tema aegumatus ja kuigi Shakespeare´i teksti sünnist on möödas juba hulk aega, pole selle teravus ning kõnekus karvavõrdki vähenenud. 

VAT Teatri kunstiline juht Aare Toikka töötas „Romeo ja Julia” käsikirja kallal pikalt. Mõneti seisnebki tüvitekstide võlu selles, et nende kohendamine ja kaasajastamine muutuvad peaaegu kohustuslikuks, andes võimaluse materjaliga eksperimenteerida. Samas polnud Toikka eesmärk algteost pelgalt moderniseerida, vaid leida üles uued rõhud ja vaatenurgad. Nii on Toikka algteksti põhjalikult kärpinud, tihendanud ja tegelaskonda vähendanud ning lisanud juurde mõtteid teistest Shakespeare´i teostest, muudelt autoritelt ja kasutanud vihjeid väga erinevatele (tänapäevastele) sündmustele. VAT Teatri „Romeost ja Juliast” on saanud emotsionaalselt haarava loo kõrval veel ka põnev detektiivimäng – kui palju vihjeid tabad ära sina?

Lavastus "Romeo ja Julia". Foto autor: Siim Vahur 

Võrdlus on äärmiselt kasulik töövahend, sest loob kahe objekti vahel automaatselt dialoogi ja kutsub võrdlejatki arvamust avaldama. Arvan, et Shakespeare´i ja Toikka „Romeo ja Julia” võrdlemine võib ühele klassile olla põnev avastusretk – ja seda mitte ainult kirjanduslikult. Kuidas on muutunud väärtushinnangud ühiskonnas nende sajandite jooksul? Mis on aga jäänud muutumatuks? Miks see nii on? Mulle tundub, et tänapäeval on Romeot ja Juliat lihtne hukka mõista – nad on kärsitud ja ei kaalu oma võimalusi põhjalikult läbi. Kuid kas pragmaatilisus on alati kõige õigem tee? Milliste perekondlike ja ühiskondlike mustrite vastu nad oma kompromissitusega astuvad? Sarnaseid küsimusi on palju ja igaüks loob võimaluse haaravaks, sisukaks ning inspireerivaks diskussiooniks.

Üha enam märkame, et õpetajad on huvitatud integreeritud lahendustest. Etendusele tullakse üsna harva lihtsalt „vaatamise pärast”. Tavaliselt on õpetaja klassi ette valmistanud, on loetud algteost, tõstatatud küsimusi ja seatud teatrikülastuseks ühised ülesanded, millele spetsiaalselt keskenduda, et oleks võimalik hiljem tunnis analüüsiga süvitsi edasi minna. Õpetajad otsivad viise, kuidas õppeaine teemasid mitmekülgsemalt lavastusega siduda ning luua seoseid, millest noortele tekiks tervikpilt.

VAT Teatri lavastus "Romeo ja Julia". Foto: Siim Vahur

VAT Teater soovib õpetajaid selles oma haridustegevuste ning materjalidega igati toetada. Pärast „Romeo ja Julia” etenduse külastamist pakume töötuba „VATinaarium”, mille eesmärk on nähtud lavaloo sisu üheskoos mõtestada ning loominguliste kirjutamisharjutustega edasi arendada. Kuidas oleks võinud tegelased teisiti käituda, et katastroof ära hoida? Milliseid versioone sellest loost sooviksid sa veel näha või lausa ise luua? Samuti on võimalik selle töötoa raames võrrelda algteost ja VAT Teatri verisooni või rääkida lavastuse sünnist üldisemalt. 

„Romeo ja Julia” tutvustus: http://www.vatteater.ee/et/lavastused/120/romeo-ja-julia.html

„VATinaariumi” töötuba (mida saab siduda ka teiste VAT Teatri lavastustega): http://www.vatteater.ee/et/opetajale/24/kirjutamise-tootuba-vatinaarium.html 

VAT Teatri haridustegevused: http://www.vatteater.ee/et/opetajale.html

VAT Teater on väga huvitatud tagasisidest, milliseid seosed õpetajatel ja õpilastel meie lavastusi vaadates tekivad ning milliseid ühenduskohti nähakse nii ühe õppeaine raames kui erinevate õppeainete vahel. Oma retsensioone, mõtteid, ettepanekuid ja soove kogetu osas saab esitada aadressil mihkel@vatteater.ee. Vahel kasutame neid tekste lavastuse lisamaterjalina, teine kord aga saame neist inspiratsiooni, et midagi täiesti uut luua. „Romeo ja Julia”, oma rikkalikkuses ja võimalusterohkuses, on selliseks kollektiivseks arendustööks ideaalne lavastus.

Mihkel Seeder, VAT Teatri dramaturg