reede, 27. mai 2016

Juht kui õpetaja = õpetaja kui juht

Paljude Eesti tippjuhtide möödunud töönädal lõppes Pärnus, kus toimus juhtimiskonverents „Juht kui õpetaja”. Selge on see, et kui juht võib olla õpetaja, siis õpetaja on kindlasti juht, nagu ütles konverentsi juhataja Anu Välba.

Konverentsi juhatas sisse tööandjate keskliidu tegevjuht Toomas Tamsar, kes tõdes, et õpetaja roll inimese kujunemisel on väga suur, sest on tähtis, et iga noor jõuaks kuhugi. Kuidas seda saavutada? „Teineteise mõistmisel. Inimeste mõistmisel. Maailma mõistmisel,” ütles Tamsar.

Mind huvitas, mis teeb juhist õpetaja ja õpetajast juhi. Inspireerituna juhtide räägitust annan edasi mõned mõtted ja toon nende ametite vahele paralleele, millele viitasid esinejad.

1. Eeskuju

Elering AS-i juhatuse esimees Taavi Veskimägi rääkis õpetajast kui eeskujust. „Kuidas on juhil lootus välja teenida õpetaja autoriteet? Ainult autentne olles. Ela tões – ole sina ise,” oli tema sõnum. „Õpetamine kui töö ei seisa elust eraldi. See on dualism,” ütles Veskimägi, viidates sellele, et on oluline, milliseid väärtusi juht või õpetaja inimesena kannab.

Taavi Veskimägi Foto: Urmas Kamdron
„Juhtide maailmas on õpetaja see, kellel on järgijaid ja missioon, suutlikkus haarata inimeste südant, mõistust ja vaimu. Usun, et see ei ole teistmoodi ka koolis,” jäi samuti kõlama Veskimägi ettekandest.

Kuivõrd õpetaja tajub, et ta juhib koolis nagu liider õpilaste hoiakute, väärtuste ja tuleviku kujunemist? Juhid saavad õpetajaks eeskuju kaudu, nagu ütles pikaajaline juht Veskimägi, ja usun, et ma ei eksi, kui ütlen, et ka õpilasi saab juhtida õpetaja, kes on austuse välja teeninud. „Austust ei saa peale suruda, see tekib,” kinnitas nii mulle kui ka igale saalis viibinule sama päeva teises pooles üles astunud 7. klassi õpilane Pauliine Põldmaa.

Pauliine Põldmaa Foto:Urmas Kamdron

„Õpilased tajuvad maski taha peitumise halba haisu, rääkis järgmisena lavale astunud Henton Figueroa, Tšiili aukonsul, kes on Eestis viibinud juba 20 aastat ja töötab õpetajana Pirita majanduskoolis. „Inimeste ees seistes ole kena, ole rõõmus, miks sa oled nii krimpsus äädikanäoga,” küsis pikaajaline õpetaja koolilelule viidates tippjuhtidelt. Selgitades, et õpetaja on õpilaste ees alasti ja kui ta ei ole aus ja siiras, nähakse teda läbi.

Henton Figueroa Foto: Urmas Kamdron

2. Õpetaja roll


Professori ja TÜ eetikakeskuse juhataja Margit Sutropi sõnul on õpetaja roll aidata lapsel leida ühendus maailmaga. Selleks tuleb nii lapsevanemal kui ka õpetajal küsida, mis on selle lapse tugevus. Kus on tema ühenduskoht maailmaga? Tuleb näha, millist tuge ta vajab, ning näidata, millised võimalused tal on. „Hoidume äädikanäost ja liigume koos suuremate tegude poole,” võttis Sutrop oma kõne kokku.

USA armee Euroopa vägede ülemjuhataja Ben Hodges avas kogu konverentsi, rääkides sõjalisest olukorrast Euroopas, aga mitte ainult. Kindralleitnant pani kõigile südamele, et noortele antaks vastutus ja võimalus ennast tõestada.

„Noored ohvitserid peavad olema edukad. Läbikukkumine on lubamatu, aga eksida võib. Eksimine on inimlik,” ütles Hodges. Noored peavad õppima initsiatiivi olla loov, võtta vastutust. Ta kirjeldas missioone ja ülesandeid, mida USA Euroopa maavägede juhid täidavad, ja kuigi ma arvasin, et sellel ei ole Eesti kooliga suurt seost, eksisin, sest ka meie õpilastel on vaja initsiatiivi, usaldust nende vastu, vastutust ja vabadust.

Ben Hodges Foto:Urmas Kamdron

3. Õpilaste motivatsioon

Anu Välba juhatas konverentsil mitut vestlussaate formaadis toimunud arutelu. Sotsiaalministeeriumi töötaja Imbi ja õpilase Pauliine vestluse sissejuhatuses sõnas ta, et juht peaks aru saama, mis inimesi motiveerib, aga see ei ole lihtne ega ühene.

7. klassi õpilane Pauliine oli veendunud, et õpetaja lihtsalt peab olema kirglik oma aine suhtes ja see motiveerib. „Meid kui õpilasi ei hakka kunagi huvitama, kui õpetajat ennast teema ei huvita,” ütles Pauliine. Ta tõi mitmesuguseid näiteid, lisades, et ainult halb õpetaja paneb lapse või noore ennast halvasti tundma, tehes maha tema küsimuse, viidates kõigi ees eksimusele või üllatavalt halvale hindele.

Vestlesin hiljem Krediidiinfo müügidirektori Raido Soomiga, kes ütles mulle Pauliine sõnavõtust rääkides juhtide hulgas tuntud tõe: „Kiida avalikult, laida personaalselt!” Lihtne, kuid mõjus nõuanne. Ka Pauliine sõnul motiveerib kiitus enam kui laitus, sest see annab enesekindlust ja jõudu. „Too välja head ja õpilane õpib,” ütles noor neiu konverentsil entusiastlikult. Eduelamus tekitab hasarti rohkem pingutada ja hoiab õpihimu ülal.

Lisaks arvas õpihimuline Pauliine, et tunnis peaks toimuma efektiivne töö. „Loodan kooliaega produktiivselt kasutada,” sõnas ta. „Natukene nalja ja juttu tunni alguses on okei, aga mitte liiga palju. Kool on rohkem õppimise kui niisama suhtlemise koht,” tuletas ta kõigile meelde.

4. Arutelu ja koostöö

Elering AS-i juhatuse esimehe Taavi Veskimägi sõnul on õppimise eriti tõhus vorm arutelu. „Arutelu on väärtus, sest selle toimumise ajal on inimesed mõttega kohal,” ütles Veskimägi oma ettekandes.

NOW! Innovationsi tegevdirektor Üllar Jaaksoo toonitas enda ettekandes sama. „Arutelu tekitamine koolis või koosolekul on väga hea tulemus, sest olete saavutanud midagi vajalikku – pannud mõtte tööle ja lasknud inimestel ise lahendusteni jõuda,” ütles ta, lisades, et viimane on raske, kuid vajalik.

Üllar Jaaksoo Foto: Raul Mee
Henton Figueroa tõi näite eksamilt, kus 12. klassi õpilased hakkasid nutma, sest ei suutnud ülesande lahendamisel koostööd teha. Figueroa lisas, et koostöö on edu võti igal pool ja alati. Ühel on ühed tugevused, teisel teised, aga edu seisneb nende koostöös. „Messil ei oleks midagi, kui tema selja taha ei jääks tervet jalgpallimeeskonda,” tõi Figueroa veel ühe näite.

Artikli autor: Helena Tamm, Huvitava Kooli koordinaator

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar