HARIDUSKONVERENTS “HEAOLUST ÕPIHUVINI”

Juba vähem kui kuu pärast, 5. detsembril algab Tartus hariduskonverents “Heaolust õpihuvini”. Ootame kõnelema ja arutlema mitmeid põnevaid haridusinimesi Eestist ja välismaalt, kavas on nii värskemate uuringute ülevaated kui ka uuete haridusalgatuste ja praktikute heade ideede tutvustused.
Toome teieni väikse valiku esimese konverentsipäeva teemadest ja esinejatest.

Kust tuleb koolirõõm, mis paneb õpetaja silmad särama?

Tallinna Ülikooli haridusinnovatsiooni keskus viis 2017. aastal Eesti koolides läbi uuringu, mil määral ennustavad õpetaja heaolu koolis tema isiksus, mil määral töökeskkond ja mil määral enesetaju.

Õpilaste puhul uuriti, mil määral ennustab nende koolirõõmu õpikäsitus, koolikliima, tajutud õiglus, õppeedukus ja enesetaju.

	Kirsti Rumma (Tallinna Tehnikaülikool) on töötanud nii õpetajana üldhariduskoolis kui õppejõu ja teadurina ülikoolis. Tal on doktorikraad Agderi Ülikoolist (Norra) matemaatika didaktika alal ning tema teadustöö on olnud seotud nii matemaatika didaktika kui ka üldiste haridusuuringutega laiemalt. Hetkel töötab Kirsti Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskonnas vanemlektorina.
	Merlin Linde (Tallinna Ülikool) on tegelenud haridusuuendusega nii idufirma kui ka haridusinnovatsiooni keskuse koosesisus. Tal on kasvatusteaduste magistrikraad Oulu Ülikoolist (Soome) ning tema peamiseks huviks õppija psüühilisi protsesse toetav õpetamine. Hetkel töötab Merlin Tallinna Ülikoolis analüütiku ja õpetajahariduse arendajana.

Eesti õpilaste heaolu PISA uuringu põhjal

Kuidas tunnevad end Eesti koolide õpilased? Kas nad on eluga rahul, kas nad tunnetavad koolis õpetajate ja kodus vanemate toetust? Kas nad tunnevad, et kuuluvad kooli kogukonda? On nad kokku puutunud koolikiusamisega? Aga kuidas on õpilaste rahuloluga seotud nende kehaline aktiivsus või see, kas nad söövad hommikusööki. Kas õpilased on seda rohkem eluga rahul, mida rohkem nad saavad veeta aega veebikeskkondades? Ettekanne tugineb PISA 2015 uuringu Eesti andmetele.

	Karin Täht õpetab Tartu Ülikooli psühholoogia instituudis üliõpilastele ja magistrandidele, kuidas töötada andmetega. Tema enda uurimisteemad on õpilaste õpihoiakud ning noorte inimeste nutiliialduste seos vaimse tervisega.

Keelekümblus kui arengut toetav õppekeskkond

Õppimise käigus kogetavad emotsioonid mõjutavad õpilaste tulemusi! Lapse jaoks on oluline teada, et õpetaja temast hoolib. Haabersti Vene Gümnaasiumi õpetaja jagab oma kogemust keelekümblusklassist, kus keele õppimine toimub nii loomulikul viisil, et õpilane seda ei märkagi. Keelekümblus on arengut toetav keskkond, kus arenevad õpilaste sotsiaalsed oskused, empaatiavõime ja metakognitsioon.

	Sandra Anon oli üks nendest õpilastest, kes oma koolikogemuse põhjal teadis juba lõpetades, et tahab saada õpetajaks, täpsemalt – keelekümblusõpetajaks. Sel õppeaastal alustas ta tööd Haabersti Vene Gümnaasiumis, kus ta on esimese klassi õpetaja. Ettekandesjagab Sandra oma kogemusi ja mõtteid keelekümbluse kohta.

Erinev kultuuriruum, sama suur koolirõõm

Kuidas tagada sallivust erineva kultuurilise taustaga klassiruumis? Iiri Saar tutvustab oma töötoas seda, mida nad teevad Tartu Descartes’i koolis ning kuidas koolirõõmu suurendada.

	Iiri Saar töötab Tartu Descartes’i Koolis – põhikoolis, kus lisaks tavapärasele õppekavale pööratakse tähelepanu tervise edendamisele ja liikumisele ning prantsuse keelele ja kultuurile. Viimasel viiel aastal on kool puutunud kokku uusimmigrantide, sh pagulaste õpetamise ja kohanemise toetamisega.

Teise konverentsipäeva esinejate tutvustused leiate meie blogist juba nädala pärast.Vt konverentsi kava
Püsige meiega ja kohtumiseni konverentsil!