Kuidas Häädemeeste kool kogukonda kaasas?

Aule Kink, Häädemeeste Keskkool

Et kõik ausalt ära rääkida, siis tuleb alustada sellest, et kui alustasime Häädemeeste Keskkoolis 2016. aasta lõpus uue arengukava loomist, siis planeerimise käigus avastasime SA Innove kodulehelt võimaluse saada toetust kogukonna kaasamiseks kooli õppekava arendamisse ja rakendamisse. Saime aru, et see on midagi meie jaoks. Mõeldud-tehtud. Kirjutasime projekti ning projekti läbiviimise ajal valmiski Häädemeeste Keskkooli arengukava aastateks 2017 – 2020.

Kes me siis oleme?

Projekt andis võimaluse arengukava koostamise protsess paremini läbi mõtestada ning kooli arengukava töötasimegi välja koostöös kogukonnaga, st kaasasime lisaks õpilastele ja kooli töötajatele ka lapsevanemad, hoolekogu ning kohalikud ettevõtted ja haridusasutused. Kogukonna ootused ongi sõnastatud kooli arengukavas. 
Arengukava koostamise käigus mõtlesime, et mis on see „miski“, mis teeb meie kooli eriliseks. Saime aru, et see johtub eelkõige kooli asukohast: turismipiirkond erilise looduse ja ajaloolise taustaga. Nüüdseks on valminud uudne tunnijaotuskava, milles on arvestatud arengukavas sõnastatut.

"Teistmoodi koolipäev" ja teistmoodi hindamine

Projekti üheks huvitavamaks sündmuseks oli „Teistmoodi koolipäev“, mille viisid läbi inimesed väljastpoolt kooli (inimesed kogukonnast) ning see kogemus võimaldab analüüsida, mil moel saaksime edaspidi erinevaid õppevorme ja kogukonda õppeprotsessis paremini kasutada. Sellised teistmoodi koolipäevad on planeeritud toimuma iga-aastaselt. Teistmoodi koolipäeva põhisisu oli tavapärasest erinev õppetöö ülesehitus ja õpilastele suurema vastutuse andmine oma õppetöö eest. Õpilased andsid tagasisidet, et tore oli õppida omas tempos ning omal initsiatiivil, päeva lõpus ei oldud väsinud nagu tavaliste koolipäevade lõpus.

"Teistmoodi koolipäev" Häädemeeste Keskkoolis

Olime oma projektis seadnud eesmärgiks, et ka hindamine toimuks sel päeval teistmoodi, et õpilane oleks hindamisprotsessi kaasatud. Saime aru, et nii lihtsalt see ei käi. Kui õpilane on harjunud ikka kogu aeg saama numbri õpetajalt, siis ei tule enda analüüsimise oskus kohe. Samuti vajab õppimist ja harjutamist õpilaste meeskonnatöö. Järgmistel kordadel oskame õpilasi selles vallas kindlasti paremini juhendada.

Õppisid ka õpetajad

Positiivne kogemus oli õpetajatele teiste koolide külastamine, st õppimine teiste kogemustest. Arengukava jaoks soovisime leida põnevaid ideid ning loomulikult pole mõtet jalgratast leiutada, vaid vaadata, mida teised teevad. Õpetajad külastasid koole Tartus (TERA, Puškini kool, Raatuse kool), Tallinnas (Reaalkool, Peetri kool ja Tallinna Euroopa Kool) ja Pärnus Vabakooli. Saime kinnitust, et praktikult praktikule on suurepärane õppimisvorm. Õpetajad said häid ideid kooli arengukava ja enda töö jaoks.

Õpetajad õppimas koostöist õpetamist

Õpetaja ei saa ilma õppimata. Projekti käigus toimus õpetajate arenduspäev koos Tallinna ülikooli teaduri Grete Arroga, et analüüsida õppimise olemust laiemalt ning üldpädevuste õpetamist. Koos Tallinna ülikooliga viisime läbi ka koolituspäeva, kus oli fookuses õpetajate vaheline koostöö. Saime aru, et õpetajate koostöö ei sünni just kergelt, aga see pole ka võimatu. Tallinna ülikooli (Pille Slabina ja Katrin Aava) abiga analüüsisime, miks koostöö kui õpetamise meetod on kasulik ja vajalik. Tekkisid reaalsed õpetajate koostööprojektid. Saime ka kinnitust sellele, et kooli arendusse on ülikooli kaasamine igati mõistlik.

Viljakas koostöö kogukonnaga toob parimad lahendused

Kokkuvõtlikult saab tõdeda, et projekti käigus sündis koostöös kogukonnaga kooli arengukava, õpetajad said teistelt koolidelt häid ideid, õpetajad on teadlikumad üldpädevuste õpetamisest ja koostöisest õpetamisest, oskame paremini planeerida järgmisteks õppeaastateks erinevaid õppimisvorme. Projekt näitas, et kogukond on valmis aktiivsemalt kooli elus kaasa lööma. Koolil tuleb ka edaspidi olla kogukonna kaasamisel aktiivsem. Tehke järgi!

------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Kellel läks hammas verele, siis kuni 20. novembrini saab esitada projekte taotlusvooru „Kogukonna kaasamine kooli õppekava arendamisse ja rakendamisse“. 
Taotlusvooru raha saab kasutada: 

• kogukonna ootuste õppekavasse lõimimiseks,
• kohalike traditsioonide sidumiseks õppega,
• paikkondliku omakultuuri õpetamiseks.

Taotlusvooru dokumendid ning osalemisinfo: https://goo.gl/p4RRjY