Esmaspäev, 8. juuni 2020

Naljal om mitu atra, vihal ei ole üttegi?

Rahvasuu räägib, et kord elanud üks poiss, kes vihaseks saades väljendas alati oma pettumust ja tunnet häälekalt. Kord elanud ka selle poisi tark isa, kes mõtles oma pojale välja ülesande: iga kord kui poiss vihastas, pidi ta tagaaias asuvasse aeda lööma ühe suure naela. Esimesel nädalal tuli neid naelu aia sisse lüüa ikka paras ports. Teisel nädalal juba natukene vähem, kolmandal veel vähem, kuni viimaks saabus päev, mil poiss ei pidanud enam haamrit kätte võtma. See naelte aeda löömine polnud sugugi lihtne tegu ja poiss oli tulemusega päris rahul. Seejärel andis isa pojale uue ülesande: igal päeval, mil poiss kontrollis oma viha, võis ta aiast välja tõmmata ühe naela. Päevad, nädalad ja kuud läksid ning viimaks olid kõik naelad aia seest kätte saadud. Isa oli oma poja üle uhke. Ka poeg oli enda üle uhke. Aed aga polnud enam endine, vaid oli auke täis. Isa õpetas seepeale oma pojale, et vihaga öeldud sõnad jätavad inimestesse samasugused armid. Pole vahet mitu korda vabandatakse, armid jäävad ikkagi. 

Ometi on viha tundmine täiesti normaalne ja meie ellujäämise mõttes ka vajalik kogemus. On tõestatud, et viha on universaalne emotsioon ja et erinevates riikides on viha mõistmisel leitud rohkem sarnasusi kui erinevusi. Arsitoteles on öelnud, et igaüks võib vihastada ja see on lihtne, kuid vihastada õige inimese peale ja õigel määral ja õigel ajal ja õigel eesmärgil ning õigel viisil - see pole kõigi võimuses ja pole ka lihtne. Viha juhtimine on maailma eripaigust pärit teadlaste arvates aju ja teiste kehaorganite jaoks ülioluline oskus, soodustades seeläbi paremat elukvaliteeti. Emotsioonide juhtimist tuleks õpetada lastele juba algkoolist peale, sest see võib aidata vältida või vähendada ebasobivate käitumusmustrite väljakujunemist noorukieas. Viha juhtimise oskus võib tagada ka paremaid õpitulemusi. 
California ülikooli teadlased selgitavad, et meie tähelepanuvõime on piiratud ning emotsioonid suunavad meie tähelepanu infole, mis võib heaolu hoidmise või eesmärkide saavutamise mõttes olla tähenduslikum kui õppimine. Seega neil, kes suudavad oma tundeid juhtida, on eelis nende ees, kes lasevad oma emotsioonidel tähelepanu hajutada. Viha juhtimine ei tähenda seda, et oma tundeid tuleb maha suruda, vaid hoopis õppida neid paremini tundma, mõistma ja ohjama. Öeldakse, et kui inimene ei juhi oma viha ise, siis juhib viha inimest. Kes on siis päriselt boss?! 

Emotsioonide reguleerimise oskuse arendamine on algklassiõpilaste jaoks oluline viis, kuidas oma käitumist, mõtteid ja tundeid edukamalt juhtima hakata. Eneseteadlikkus, eneseregulatsioon, vaimne tervis jne on terminid, mida on praeguse aja haridusstrateegiates küll palju sees, kuid mille toetamine on koolides suuresti veel lapsekingades. 

Foto autor: Kadri Raudsepp
Märtsikuus said Puhja kooli
3. klassi õpilased oma eneseregulatsioonioskusi arendada just nimelt viha juhtimisega seotud tegevuste kaudu. Lapsed täitsid kodudes vihapäevikuid, mille abil nad vaatlesid ja kirjeldasid oma käitumist, tundeid ja aistinguid. Lisaks toimus koos kooli sotsiaalpedagoogiga märtsis kaks pikemat ja paar lühemat kohtumist, kus räägiti viha tundest ja selle äratundmisest, vihasest käitumisest ning selle positiivsetest ja negatiivsetest külgedest ning erinevatest viha juhtimise tehnikatest.
Kuna erinevatele õpilastele sobivad erinevad vihajuhtimise tehnikad, tutvustati neid õpilastele laias valikus. Tehnikate hulgast valisid õpilased enda jaoks välja need, mis neid kõige enam kõnetasid. Õpilased tõid välja, et nad õppisid selle aja jooksul, et kõik inimesed vihastavad, kuid vihastades ei tohi endale ja teistele liiga teha; väsinuna on kergem vihaseks saada; viha võib panna meid käituma nii nagu me muidu seda ei teeks; me saame ise õppida oma tundeid juhtima jne. 
Kõige enam aitasid õpilaste toodud näidete järgi neil rahuneda perekonna ja sõprade tugi, rahulik hingamine, värske õhu kätte minemine, aknast välja vaatamine, füüsiline liikumine (hüppamine, jooksmine, tantsimine jne) ja ka üksi olemine. Need on lihtsad asjad, mida on tegelikult ju kerge teha, kuid mis ei taha sugugi õigel hetkel meelde tulla. Siinkohal kehtib küll vanasõna, et harjutamine teeb meistriks. Selleks, et tekiks mõni uus harjumus, tuleb tegevusi korduvalt ja regulaarselt korrata ehk harjutada. Kui tegevus on muutunud igapäevaseks, siis on seda hõlpsam kasutada ka ärevates ja pingelistes olukordades. 

Lõpetuseks sobib siia lisada Rootsi jalgpalluri Johan Mårtenssoni tsitaat: “Tunded on nagu lained: me ei saa nende tulekut takistada, kuid me same valida, millisel surfata!” 

Mõnusaid laineid! 


Karmen Paavel

TÜ haridusinnovatsiooni magistrant


Kasutatud materjalid 

Alia-Klein, N., Gan, G., Gilam, G., Bezek, J., Bruno, A., Denson, T. F., . . . Verona, E. (2020). The feeling of anger: From brain networks to linguistic expressions. Neuroscience and Biobehavioral Reviews, 108, 480-497. 

Alonso-Arbiol, I., van deVijver, F. J. R., Fernandez, I., Paez, D., Campos, M., & Carrera, P. (2011). Implicit theories about interrelations of anger components in 25 countries. Emotion, 11 (1), 1-11. 

Cole, R. L., Treadwell, S., Dosani, S., & Frederickson, N. (2013). Evaluation of a short-term, cognitive-behavioral intervention for primary age children with anger-related difficulties. School Psychology International, 34(1), 82-100. 

Davis, E. L., & Levine, L. J. (2013). Emotion regulation strategies that promote learning: Reappraisal enhances children's memory for educational information. Child Development, 84(1), 361-374. 

Eisenberg, N., & Sulik, M. J. (2012). Emotion-Related Self-Regulation in Children. Teaching of psychology, 39(1), 77–83. 

Ekman, P. (2016). What Scientists Who Study Emotion Agree About. Perspectives on Psychological Science, 11(1), 31–34 

Sutrop, M. (2019). Väärtuste ja vastutuse visioon. Tark ja Tegus Eesti 2035. Ekspertrühmade tulevikuvisioonid ja ettepanekud Eesti haridus-, teadus-, noorte- ja keelevaldkonna arendamiseks aastatel 2021-2035. Külastatud aadressil http://www.e-ope.ee/images/site_0/FINAL_trykk.pdf?fbclid=IwAR3ghmC0N0z60bFtHPK-QhX28F1dKtx3yqAWseYbAKmuXS0xeC5mGVJoSQ

Vierhaus, M., Lohaus, A., & Wild, E. (2016). The development of achievement emotions and coping/emotion regulation from primary to secondary school. Learning and Instruction, 42, 12-21. 

Waters, S. F., & Thompson, R. A. (2014). Children's perceptions of the effectiveness of strategies for regulating anger and sadness. International Journal of Behavioral Development, 38(2), 174-181.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar