Tänavuse Arvamusfestivali ühed põnevaimad arutelud sünnivad Õpiorus, kus kahe päeva jooksul toimub neljal arutelualal tosin inspireerivat mõttevahetust haridusega seotud teemadel. Õpiorg pakub kõigile huvilistele võimaluse kogeda uutmoodi õppimist, osaleda kaasahaaravates aruteludes kooliväärtuste üle, koguda uusi teadmisi ja värskeid ideid digihariduse õpitubades ning lasta loovus valla õpetamiskunstide alal.
Lisaks saab Õpiorus panna end proovile köielaskumises, kinnitada keha koolipuhvetis, lahendada põnevaid ülesandeid hariduskilomeetril ning muidugi tutvuda uute inimestega ja nautida hubast aruteluõhkkonda. Igaüks on oodatud ja sõna saavad kõik. Tulge koos lastega – tegevust jätkub kõigile!
 |
| Foto: arvamusfestival.ee |
Reede, 14. august
KOOLIVÄÄRTUSTE ALA
12.00-13.30 Kas loodus on meid selliseks teinud?
Kas soorollid on määratud loodusest või on need ühiskondlik konstruktsioon? Kuidas need avalduvad ja kuidas neid koolis taastoodetakse? Millised tagajärjed on sellel ühiskonnale ja kas oleks võimalik koolis asjadesse teadlikumalt suhtuda ning tegelikult võrdõiguslikkust edendada?
Arutavad Ülle-Marike Papp ja Eha Reitelman Eesti Naisteühenduste Ümarlauast, kirjanik Elo-Maria Roots, haridusaktivist Evelin Tamm ja Tallinna Ülikooli teadlane Tiiu Kuurme. Modereerib Gertrud Kasemaa. Arutelu korraldab Tallinna Ülikool.
14.30-16.00 Vaimse tervise nõiaring: kes on süüdi?
Kutsume kõiki asjaosalisi ja huvilisi arutelule, mille eesmärk on täpsustada iga täiskasvanu rolli ja vastutust vaimse tervise teemadega tegelemises kooli kontekstis. Mis on iga osapoole võimalused, õigused ja kohustused? Vaimse tervise probleeme on pea pooltel koolilastel. Kolmandikul on esinenud viimase aasta hooksul depressiivseid episoode. Kes noore muresid märkab? Kes ja kuidas peab tegutsema?
Arutavad õpilane Marleen Marlot, lapsevanem Kalev Roosiväli, koolijuht Liis Reier, koolipsühholoog Triin Kahre ja õpetaja Margit Timakov. Modereerivad Anna-Kaisa Oidermaa ja Marit Kannelmäe-Geerts. Arutelu korraldab MTÜ Peaasi.
17.00-18.30 Miks õpetaja kardab lapsevanemat ja lapsevanem õpetajat?
Eestis ei ole täna üksmeelt selle suhtes, kes on lapse arengus suurem ekspert: kas lapsevanem, kes tunneb oma last sünnist saadik, või õpetaja, kes näeb iga last võrdluses paljude teistega ning kellel on ka vastav akadeemiline haridus. Ent siiski tunnevad lapsevanemad sageli, et õpetaja õpetab pigem ainet kui last ja õpetajatel on sageli raske mõista lapsevanemate soove ja vajadusi. Mida teha? Millal on jäme ots lapsevanema, millal õpetaja käes?
Arutavad kõik kohalolijad, modereerib Kadri Ugur. Arutelu korraldab Tartu Ülikooli Haridusuuenduskeskus.
ÕPETAMISKUNSTIDE ALA
12.30-14.00 Haridusorkester on häälest ära ehk kellega õpetaja koos mängib?
Haridus on lai valdkond, kus tegutseb väga erinevaid organisatsioone, asutusi ning isikuid, kõigil oma eesmärgid, ülesanded ja unistused. Heaks koostoimeks on vaja ladus koostöö, ülesannete jaotus ja teineteise toetamine. Täna see nii ei ole.
Arutavad kõik kohalolijad, modereerib Margit Timakov koos üllatuskülalisega.
14.30-16.00 Õpetaja kompab piire – kes või mis päästab õpetaja lõksust?
Kas õpetajal on võimalik üle piiri minna? Millises suunas on piirid kõige lähemal ja kus kõige kaugemal? Kui astuda ise õpetaja kingadesse, siis mille järgi oma asukoht teiste kultuurifunktsioonide suhtes määrata. On see lõks ja nõiaring või liiguvad piirid eemale, kui õpetaja neile läheneb...
Arutavad kõik kohalolijad, modereerivad Andrus Vaarik ja Peeter-Eerik Ots.
17.30-19.00 Õppimise kunst või kunstlik õppimine?
Aruteluvoor keskendub teemale, miks peaks üldse käima päevast päeva koolis ja lasteaias, kui internetiavarusest leiab haaravamat õppeainest ja hetkega võib minna reisile kaugetesse maadesse ja aegadesse. Millal lõpeb õppimine, kas diplomi ja direktori käepigistusega või on olemas mingi universaalne õpihimu? Kuidas inspireerida õppijaid, sealhulgas õpetajat, kui ruumid on täis, nii reaalsed kui virtuaalsed? Kust ammutada meelekindlust ja usaldust, et OMA TEADMISENI läbi murda?
Arutavad kõik kohalolijad, teiste seas Viive-Riina Ruus ja Mari Lints. Modereerib Katrin Nielsen.
Õpetamiskunstide ala arutelusid korraldab Eesti Õpetajate Liit koostöös TÜ Viljandi Kultuuriakadeemiaga.
Laupäev, 15. august
UUTMOODI ÕPPIMISE ALA
10.30-12.00 Kas õppijakeskne kool kasvatab pehmosid?
Eesti hariduse tulevikuideaaliks on kujunemas kool, kus õppimine on huvitav ja õpilase individuaalsetest vajadustest lähtuv, hindeid enam ei panda, õpikoormus on väiksem ning kedagi ei kiusata. Kas kool, kus lapsed tunnevad ennast igal hetkel hästi ja õnnelikult, valmistab inimesi ette päriselu karmiks olelusvõitluseks? Kuidas muutub Eesti konkurentsivõime maailmas, kui meie lapsed on kasvanud õppijakeskses ja huvitavas koolis? Miks tahame muuta tänast heade tulemustega kooliharidust, mis on andnud meile arvestatava hulga maailmatasemel edukaid teadlasi, ettevõtjaid ja loomeinimesi?
Arutavad õpetajad Indrek Lillemägi ja Indrek Riigor, koolijuht Tarmo Valgepea ja TLÜ haridusinnovatsioonikeskuse juhataja Pille Slabina. Modereerib Mari-Liis Nummert. Arutelu korraldab SA Noored Kooli.
13.00-14.30 Kas tulevikukool vajab huviharidust ja noorsootööd?
Eesti koolid kasutavad üha enam aktiivõppemeetodeid, projekt- ja õuesõpet ning püüavad järjest rohkem arvestada õpilase huvide ja vajadustega. Selle nihkega on kooli ja noorsootöö põhimõtted ning õppemetoodika muutumas järjest sarnasemaks. Kas teineteisele lähenemine tähendab seda, et kool on üle võtmas noorsootöö (sh huvitegevuse) rolli või hoopis seda, et kool saaks osa õppimisest „välja anda“? Kuidas saavad koolid juba täna partnerite abil õppimist huvitavamaks muuta ja väljaspool kooli omandatud oskusi ja kogemusi koolis arvestada?
Arutavad Konguta Kooli direktor Liina Tamm, Lille maja noortekeskuse juhataja Hele-Riit Vällik, Kehtna Kunstide Kooli juhendaja Mari Tammar. Modereerib Siim Värv. Arutelu korraldab SA Archimedes.
15.00-16.30 Elukool või elukestev õpe – kus õpime eluks tegelikult vajalikke oskusi?
Meie aeg eeldab inimeselt suutlikkust teha pidevalt ja väga erinevaid valikuid oma elus ja karjääris, ümber õppida, ennast täiendada ja areneda – elukestvat õpet. Õppimine nii põhikoolis ja gümnaasiumis kui ka kutse- ja täiskasvanuhariduses peab toetama vastavate võimete, oskuste ja hoiaku kujunemist. Kuidas leiaks iga Eesti inimene just endale õiged teed ja valikud? Kuidas tagada, et hariduses poleks tupikteid ning iga inimese potentsiaal leiaks täieliku rakenduse? Mida saavad selleks teha hariduse korraldajad, tööandjad, õppijad ise?
Arutavad Piret Tatunts (Tartumaa Rajaleidja keskuse juht), Marko Ala (Oot-oot tegevjuht), Andrus Mõttus (Tartu Kutsehariduskeskuse direktor) ja Vahur Ausmees (Tallinki personalidirektor). Modereerib Mari Karm. Arutelu korraldab SA Innove.
Uutmoodi õppimise ala arutelude korraldust toetab algatus Huvitav Kool.
DIGIHARIDUSE ALA
11.00-12.30 Kas Eesti haridust on tabanud digimürgitus?
Arutleme positiivses ja negatiivses võtmes sõnapaari digi ja haridus ümber.
Arutavad lapsevanem Peeter Marvet, koolijuht Airi Aavik, Tartu abilinnapea Jarno Laur ja õpetaja Kalle Lina. Modereerib Ene Koitla.
13.30-15.00 Miks lapsed lähevad digimaailmast pöördesse?
Õpilased annavad soovitusi haridusinimestele - mida, miks ja mida mitte digivahenditega koolis teha.
Arutavad Väätsa kooli õpilased, modereerib Kadri Pius.
16.00-17.30 Digimürgitatute tulevik: kuidas õppida täna nii, et oma töökohta homme arvutile mitte kaotada?
Kas tänane haridus arvestab tulevikuühiskonna vajadustega? Kes on tööandja jaoks digipädev töötaja? Kas digioskamatu töötaja piirab ettevõtete arengut? Tõenäoliselt pole tööturg veel digimürgine, kuidas praegu on mõistlik käituda? Millised on digipädevate inimeste eneseteostusvõimalused võrgustunud maailmas?
Arutavad Kristjan Rebane (Tallinna Tehnikaülikool), Priit Raspel (Riigi Infosüsteemide Amet), Merle Liisu Lindmaa (Skype Technologies OÜ), Kaarel Kotkas (AS Jalax). Modereerib Henrik Roonemaa.
Digihariduse ala arutelusid korraldab Hariduse Infotehnoloogia SA koostöös Väätsa Kooliga.
Õpioru programm on täiendamisel.
Uuri lisa sündmuse Facebooki lehelt ja Arvamusfestivali kodulehelt.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar