esmaspäev, 7. september 2015

Huvitav Kool läheb 3. klassi

Algatuse Huvitav Kool koordinaator, Haridus- ja Teadusministeeriumi üldharidusosakonna asejuhataja Pille Liblik vaatab tagasi algatuse senistele tegemistele ja annab põgusa ülevaate alanud õppeaasta plaanidest.

Pille Liblik
Kooliaasta on alanud ja suvevaheajalt on tagasi ka algatus Huvitav Kool, et jätkata kahe ja poole aasta eest alanud tööd Eesti kooli huvitavamaks muutmiseks. Jätkuvalt on meie sihiks koolid, mis on avatud, soosivad loovust ja intellektuaalset pingutust ning pakuvad mitmekesiseid valikuid ja otsustusvõimalusi. Koolid, kus tehakse tihedat koostööd kogukonnaga ja ollakse pühendunud õpilaste loomuliku uudishimu arendamisele.

Vaadates tagasi seni tehtule, on hea meel tõdeda, et oleme kogenud suurt toetust nii kooliga seotud inimeste kui hariduse sõprade poolt. Üha enam püüavad koolid mõtestada muutunud õpikäsitust ning haridusuuendusi rakendada, aina rohkem on koolist väljapool olijad sarjamise asemel valmis oma abikätt ulatama. Selle kinnituseks on muuhulgas näiteks erinevate väärtusprogrammide (ettevõtlik kool, hea kool, kiusamisvaba kool jt) laienemine, koolide edulood üldõpetuse, kujundava hindamise, uurimusliku ja projektõppe rakendamisest, üha sagedasemad koole ja ettevõtteid ühendavad koostööprojektid jne.

Edulugude kõrval peeglisse ja peegli taha vaadates peame samas tunnistama, et on jätkuvalt põhjust edasi püüdlemiseks igal tasandil. Praegusel kujul tasemetööde ja eksamite tulemused annavad ühekülgseid sõnumeid õpilaste arengust. Meil on palju õpilasi ja ka õpetajaid, kes ei tunne end motiveerituna või tajuvad tõrjutust, kuuluvustunde puudumist ja näitavad välja tõrksust muutuste suhtes. Rahvusvahelisest õpetajate uuringust TALIS ilmnes, et meie õpetajate enamus ei planeeri oma tööd samas klassis meeskonnana, direktorite ja õpetajate enesetäienduses osalemine ei taga veel õppekava nüüdisaegset ellu viimist ja et õppeviisi muutmisel võivad langeda ka meie säravad PISA tulemused. Kõik koolijuhtide, õpetajate, lapsevanemate ja koolipidajate valikud annavad aga paratamatult siirdeid kutse- ja kõrgharidusse, teadusesse, see tähendab riigi ja rahva kestlikkusesse. Kui õpingute katkestajate määr on kutsehariduses 20% ja kõrghariduses 11 100 tudengit aastas, viibutatakse kaudselt näppu üldhariduses omandamata oskusele õppimist juhtida.

Algatusega Huvitav Kool oleme koondanud avalikkuse ootused hariduse toimimisele nii õpetajahariduse, välishindamise kui õppekavade arendamise osas. Oleme võtnud vastutuse kuulata ära, viia kokku, luua eeldused lahenduste leidmiseks erinevatele osapooltele, kes kooliga seotud. Samuti selgitada arusaadavalt, miks nüüdisajastatakse õpetaja ametit, kuidas toetab välishindamine õpetamist ja õppimist, missuguseid võimalusi sisaldavad riiklikud õppekavad ning milline tähendus on õppimisel ja õpetamisel kooli õppekava kehastuses kogukonna jaoks. Kaasates haridusmuutustest huvitatuid ning näitlikustades uuenduste rakendamise võimalusi, oleme loonud fooni muutunud õpikäsituse ellu jõudmisele.

Huvitavale Koolile esitatud esialgsed ootused on täitumas

Huvitava Kooli üleriigilistes mõttekodades 2014.aasta alguses esitati rida ootusi, mille täitumine aitaks kaasa õppimise ja õpetamise motiveerimisele ning koolikultuuri avatusele. Üheks selliseks ootuseks oli regionaalsete ümarlaudade algatamine ja eestvedamine osapoolte kaasamiseks ja aktiviseerimiseks. Tänaseks on Huvitava Kooli mõttekojad toimunud 8 maakonnas, neis on osalenud koos õpetajate-õpilastega ca 540 kohalikku arvamusliidrit ja eestvedajat. Algatusega on liitujaid väljastpoolt haridussüsteemi ning hariduse sõbrad on initsieerinud kohalikke mõttekodasid koolides ja valdades – teadaolevalt on neid toimunud 15, aga tõenäoliselt rohkemgi.

Mõttekodades räägitakse hariduse sisust, tuuakse esile maakondlikud koolide edulood, otsitakse kohapealsete probleemide põhjusi ning pakutakse lahendusi. Igas maakonnas on lepitud kokku, mida erinevad osapooled saavad teha nüüd ja kohe, et saavutada aastaks 2020 senisest suurem rahulolu kooli ja koolis toimuvaga. Ei oodata ülejõukäivaid pingutusi, vaid pühendumust ja suhtumise muutust. Näiteks on mõttekodades leitud, et:
  • kool peab muutuste läbi viimiseks lapsevanemaid kooliellu rohkem kaasama;
  • õpihuvi tõstmiseks ja hariduse kaasajastamiseks tuleb kõigi kooliga seotud huvirühmade koostöö süsteemsemalt planeerida ja ühiselt eesmärgistada; 
  • koolid peavad leidma julgust kiiresti muutuvas ühiskonnas konservatiivset õpikeskkonda muuta ja kogukonna toel traditsioonilistest raamidest väljuda; 
  • kool peab õpilasi rohkem kaasama õppekorralduslike otsuste tegemisse ja nende arvamusega kooliarenduses senisest enam arvestama.
Riiklike õppekavade arendust puudutavalt esitati esimeses Huvitava Kooli mõttekojas ootuseks, et vähendada tuleb ainekavade mahtu ning õppekavade põhimõtted tuleb kirjeldada selgelt ja arusaadavamalt. Käesoleva aasta 1. septembrist rakendusidki õppekavade uuendused, mis tagavad õpetajatele õppesisu kujundamisel rohkem valikuid ja otsustusvõimalusi ning toetavad nüüdisaegse õppijakeskse õpikäsituse elluviimist. Peagi jõuab lõpule töö ka teise ootuse täitmiseks – tegevõpetajate töörühmad on pool aastat tegelenud õppeprotsesside kirjelduste uuendamisega ja soovituslike juhendmaterjalide koostamisega. Töö tulemusena sündivad materjalid koondatakse ühtsesse veebikeskkonda ja seotakse peatselt valmiva e-õppevara portaaliga.

Ootused koolijuhtide ja õpetajate professionaalse arengu toetamisele on samuti realiseerumas. Koolijuhtimise kvaliteedi tõstmiseks on Haridus- ja Teadusministeerium kutsunud ellu arenguprogrammid nii tulevastele, alustavatele kui ka juba kogenud koolijuhtidele. Algaval õppeaastal on kavas uuendada koolijuhi kompetentsimudelit, mis on aluseks koolijuhtide värbamisele, töö tagasisidestamisele ning täiendusõppe pakkumisele. Samuti jätkatakse koostöös koolipidajate ja koolijuhtide ühendustega koolijuhtide hindamissüsteemi väljatöötamist, et võimaldada koolidirektoritele regulaarset professionaalset tagasisidet nende töö kohta. Õpetajate täiendusõppes on suund senisest kursuste põhisest õppimisest õpetaja mitmekesisema arengu toetamise poole, kusjuures erilise tähelepanu all on liidrioskused.

Huvitavaid koole tuleb juurde

Algatusele on tõendatult terekäe andnud ca 75 kooli ehk 14% kõigist põhikoolidest ja gümnaasiumidest, kuid tõenäoliselt on Huvitava Kooli põhimõtteid järgivaid koole rohkem. Samas ei ole meie eesmärgiks koole sildistada ega võrrelda võrreldamatut, sest iga huvitav kool võib olla huvitav isemoodi. Koolid katsetavad uusi õpimeetodeid ja koolielu korraldamise viise õuesõppest pööratud klassiruumini, projektõppest õpimängudeni, avatud klassiruumist õpipoisiõppeni. Mitmed koolid taasavastavad Johannes Käisi algatatud üldõpetuse metoodikat. On palju põnevaid ideid ja originaalseid lähenemisi. Haridusuuendus võib olla seotud nii õpetamispraktikaga (nt mängude rakendamine keeleõppes), aga ka muutustega õppetöö korraldamises (nt õppetundide pikkuse varieerimine lähtuvalt õpilase jõuvarudest erinevates kooliastmetes või tema erivajadusest). Ühe kooli haridusuuendus võib teise jaoks olla juba ammu järeleproovitud võte või meetod.

Meil puuduvad põhimõtted ja instrumendid hindamaks, kuidas muutused on mõjutanud koolide ja õpilaste arengut. Toimub omamoodi pimeduses kobamine või „kauboiharidus“. Kindel on see, et näiteks need 48 kooli, kes osalesid SA Innove juhitud üldhariduskoolide koostööprojektis „Üldõpetus ja ainetevaheline lõiming kooli õppekava rakendamisel“ või need, kes esitasid 94 ideed uute õpitoodete konkursile, on astunud huvitavuse ja motiveerimise teele. Koolide koostööprojekt on üks võimalustest, mille algatus Huvitav Kool on loonud lähtuvalt ootustest soodustada vastastikust õppimist, võrgustikutööd ja mentorlust. 2014.aasta kevadel liitusid 12 kooli õpikogukondade kujundamiseks, et muutunud õpikäsitust süsteemselt ellu viia. Projektis toetab Tartu Ülikool iga kooli konkreetsest vajadusest lähtuvalt, mis tähendab, et koolid saavad kasutada omanäolist rätsepatööd enda arenguks. Professionaalsed õpikogukonnad on parim viis koostöökultuuri arendamiseks: selle asemel, et olla oma õpilastega üksi, on igal õpetajal võimalik kasutada kõigi oma kolleegide teadmisi, kogemusi, oskusi ja ideid.

Partnerid aitavad muutustele kaasa 

Huvitava Kooliga on ühendust võtnud juba ligikaudu sada ettevõtet, vabaühendust ja võrgustikku, kes erineval viisil panustavad koolielu huvitavamaks ja õppimise-õpetamise nüüdisaegsemaks muutmisesse. Ent kooli partnerid ei tule ainult mittetulundus- ja ärisektorist. Näiteks kõrgkoolidel on valmisolek toetada koole uurimusliku õppe ja sujuvama ülemineku osas gümnaasiumist kõrgkooli. Eesti teatrite repertuaar ja lavastuste valmimine seostatakse üha enam riiklike õppekavade sisuga ning võimaldatakse läbi viia projektõpet erinevate õppeainete omandamiseks teatritehniliste vahenditega. Muuseumid teevad üha enam koostööd omavahel ja koolidega, et pakkuda õppekavaga tihedalt seostatud huvitavaid õppeprogramme.

Koos YFU Eesti ja Noored Kooli tegijatega korraldasime suve hakul Huvitava Kooli partnerite päeva, kus paljud meie partnerid kokku said ja kogemusi-mõtteid vahetasid. Heade praktikate jagamine andis taas kinnituse, et toimivaid koostöönäiteid ja õppimise huvitavamaks muutmise võimalusi on üle Eesti on väga palju. On kooli valik, kas ja kuidas ta pakutavaid võimalusi kasutab. Parima tulemuse saavad koolid koostööst siis, kuid nad fikseerivad süsteemse partnerluse kooli õppekavas ja aastaplaanis ega panusta juhuslikule ühekordsele koostööle.

Tulevikuplaanid

Huvitava Kooli kolmandal õppeaastal jätkame kindlasti sügiskonverentsi ja parimate praktikate päevaga, mis õpetajate tagasiside põhjal on kasulikumad, kui nii mõnigi koolitus. Need on äärmiselt populaarsed võib-olla ka seetõttu, et osalejatel on võimalik kogu päeva vältel olla ise aktiivne nii vahetute arutelude ja koostööharjutuste kui ka digirakenduste kaudu.

Jätkame maakondlike mõttekodadega ja jaanuarist 2016 keskendume temaatilistele aruteludele, milleks üldhariduses ainest jätkub. Loodame, et ka noored on osaluskohvikutes valmis taas arutlema uue mõtteviisi üle hariduses. Jätkuvalt peame väga tähtsaks koolide edulugude jagamist, milleks ootame koolide panust – oma saavutuste levitamine ei ole uhkustamine, vaid toetab haridusuuenduste levikut.

Oleme alustamas projekti, mille tulemusena saaksime hinnata, kuidas mõjutavad koolides kasutusele võetud uuendused õpilaste ja kooli arengut. Loodame, et saame partnerite abil jätkata ka koolidevaheliste koostööprojektide korraldamisega.

Huvitav Kool pole kampaania ega programm, mille kohta ühel kindlal ajahetkel saame raporteerida tulemustest ja joone alla tõmmata. Algatuse näol pole tegemist pealesunnitud lisakohustusega, vaid eelkõige võimalusega muutuda avatumaks. Huvitav kool on mõtteviis, mille levikule on suunatud algatuse senised ja eesseisvad tegevused.



1 kommentaar:

  1. Kuid üks probleem jääb - hinded. Hindeid - olen sunnitud ikka panema õpitulemuste alusel. Hindamine peab olema täpne - ja see on see koht, mis pidurdab õpetamise järjepidevat loomingut. Kui saaksime üle sellest, et me ei usalda omi lapsi. Kui usaldaksime, siis me ei kontrolliks nende teadmisi süstemaatiliselt ja dogmametoodiliselt. Iga õpilane omandab mahu, milleks ta on võimeline. Nii tekib võimalus õpilase individuaalseks arenguks. Kujutame korra hästi lihtsustatult ette: Lapsed lõpetavad keskastme, ilma otseste võrdsete mõõtmisteta. Lapsed saavad, on saanud pidevalt objektiivset tagasisidet - suuliselt, kirjalikult. See on hariduse andja ja lapsevaheline isiklik asi. Nüüd on lapsed kõrgkoolide ja tööandjate ees võrdsed, s.t. puudub alus nende klassifitseerimiseks, kasti ajamiseks. Tööandja ja ülikool peavad välja selgitama, kes on parim. Kas pole lihtne ja loogiline. Iga normaalse õppe läbinud noor juba teab, milles ta on tugev, mitte kas ta on nõrk või tugev. Igaüks satub elus sinna, kuhu vaja. Me ei võta keskastmejuhilt võimalust olla tipus, kui me ei pane neid totraid hindeid. Parimad poisid on III kooliastmes küpsed. See on kurb. Haridus ei tohi olla vägivald. See, mida me teeme, kipub seda olema. Ma ise arvan, et haridusmaastik vajab hädasti filosoofiat, mõtestatud haridust. Kas olete küsimud, mika me teeme just seda nii nagu me teeme, kas ei saaks teisiti? Miks me ei kahtle selles, mis juba olemas on. See, et miski on olemas, ei tähenda, et see oleks ka õige. Haridus vajab filosoofiat. Filosoofia aitab mõtestada küsimust, mis on hariduse idee? Platon arvas, et igale asjale, küsimusele on absoluutne idee, kuid ta otsis seda valest otsast. Hariduse idee ei ole eesmärk, vaid lähtekoht. Iga idee on absoluutne, sirgjooneline, kuid teostus rikub selle tihtipeale ära, sest idee ununeb.

    VastaKustuta