Reede, 10. juuni 2016

Kool kui väikevalla arengumootor

Väätsal renoveeritakse koolimaja liginullenergia hooneks, õpilased koolitavad õpetajaid digitargaks ja disainivad ise tuleviku koolimööblit. Neil on lisaks koolilehele ja -raadiole ka oma telekanal, robootikaringist ja mitmetest rahvusvahelistest projektidest rääkimata, kirjutab Noored Kooli vilistlane Sandra Fomotškin Õpetajate Lehes.

Artikli autor Sandra Fomotškin
Väätsa põhikoolist on kujunemas uuenduslik tulevikukool, sest 1300 elanikuga vallas nähakse kooli kui kohaliku arengu võtme­tegurit – just see võib otsustada paljude noorte perede piirkonda kolimise või jäämise.

Kuidas õpetada keskkonnateadlikkust ja taastuvenergia eeliseid? Tuleb renoveerida koolimaja energiatargaks. Just nii suurelt mõeldakse Väätsal, kus praegu ongi käimas ehitustööd, mille tulemusel saab valla põhikoolist liginullenergia hoone. Rajatavates taastuvenergia õuesõppeklassis ja klassiruumides, kus ekraanid näitavad energia liikumist klassis, saavad õpilased jälgida kogu hoone toimimise protsesse ning ilmastiku loodavat energiat.

Vallavanem Lauri Läänemetsa sõnul on see osa suuremast plaanist: „Lapsed viivad koolist saadud energiasäästu kogemused kodudesse kaasa. Tulevikus võikski Väätsa olla tuntud taastuvenergia kasutuse poolest. Meil on ju vallas juba ka energiatark eakate kodu.”
 

Kool tervele kogukonnale  

Ideed, et põhikool võiks olla elukestva õppe keskus ja võimaldada õppida ka täiskasvanutel, rakendatakse Väätsal lisaks energiasäästule ka digiõppe vallas. Näiteks pakutakse õpilaste asutatud minifirma kaudu teistele koolidele ja lasteaedadele tunde ning koolitusi digiõppe teemadel. Kool on korraldanud nii maakondlikke digikonverentse kui ka Arvamusfestivali digihariduse ala koostöös HITSA-ga.

Tulevikuplaanid on aga suuremadki. „Me võiksime koolis olemasolevat tehnikat ja oskusteavet kasutada vallaelanike koolitamiseks,” ütleb Lauri Läänemets. „Näiteks on koolis 3D-printer, mida on lihtne kasutada ja mis pakub tohutult võimalusi. Kui sada inimest õpiks selle kasutamise selgeks, peaks vähemalt viis neist suutma kohe saadud teadmiste abil oma elatustaset tõsta. See aga on ju kasulik ka vallale – mida suurem on elanike sissetulek, seda rohkem laekub makse,” selgitab vallavanem.


 Maailma moodsaim koolimööbel

 Hiljuti algatasid Väätsa vallavalitsus ja põhikool ühise projekti „Lõimitud õpperuum”. Õpilased, õpetajad ja lapsevanemad koostöös Tallinna ülikooli ning kohalike ettevõtjatega loovad pildi kooli ruumilisest lahendusest, mis toetaks muutunud õpikäsituse rakendamist. Projekti tulemusena disainitakse uus koolimööbel, mis võetakse kasutusele Väätsa põhikoolis ja on kasutatav teisteski koolides. Nii lüüakse mitu kärbest ühe hoobiga:

Riikliku haridusstrateegia rakendamine. Muutunud õpikäsitus ja digipööre eeldavad varasemast teistsugust lähenemist õpetamisele ja õppimisele, mida võib hakata takistama olemasolev koolimööbel. Näiteks ei saa seda lihtsalt ümber paigutada grupitöödeks, mugavalt digivahendeid kasutada vms. Projekti käigus leitakse lahendusi, kuidas muuta olemasolev koolihoone avatumaks ning tänapäevastele ootustele vastavaks. Eesmärk on, et koolimaja füüsiline keskkond toetaks seatud eesmärkide saavutamist.

Kogukonna ja partnerite kaasamine. Projekti keskmes on õpilased, kes koos õpetajate ja lapsevanematega mõtlevad välja tuleviku koolimööbli. Oluline roll on aga ka Tallinna ülikooli haridusuuenduskeskusel, kes aitas mõtestada muutunud õpikäsitust ja toetas näidetega mujalt maailmast, arhitektuuribüroo b210 arhitektidel, kes koostasid disainiprotsessi abistava materjali, Järvamaa ettevõtetel Jalax AS, kes mööbli valmis teeb, ning Plastrex OÜ, kes toodab plastikjäätmetest mööblile vajalikke detaile.

Tootearenduse ja ettevõtlusõpe. Kuna õpilased osalevad projekti käigus disainimises ja tootearenduses, õpivad nad seeläbi disaineritööd. Mööblitootjaga on kokku lepitud, et autoriõigused jäävad koolile ning ettevõtlikel õpilastel on võimalus mööbli müümiseks minifirma asutada.
 

Ambitsioonikas ja kaasav arengukava

„See on väga lihtne,” ütleb vallavanem vastuseks küsimusele, kuidas selline innovaatilisus ja koostöövaim saavutatud on. „Kõigepealt tegime kogukonna ootustele ja vajadustele vastava tulevikukooli arengukava. Ja koolile uut direktorit otsiti selle järgi, kes kandidaatidest sobib kõige paremini selle arengukava elluviimist juhtima,” selgitab Lauri Läänemets. Esimest õppeaastat ametis olev direktor Margo Sootla tõi kaasa kogemused sisejulgeoleku IT valdkonnast ja on koolijuhioskusi arendanud haridusministeeriumi alustavate koolijuhtide programmis.

Möödunud aastal Väätsa põhikoolile uut arengukava koostades lähtuti seisukohast, et see on eelkõige protsess, mis leiab aset inimestes ning alles seejärel kirjapanduna. Seega korraldati viis aruteluringi huvigruppidega, viidi läbi SWOT-analüüs ja intervjuud õpetajatega, tagasisideküsitlus vilistlaste ja lastevanemate hulgas ning MTÜ Rakendusliku Antropoloogia Keskuse ekspertide kvaliteedi­uuring. Kaasava protsessi tulemuseks on lisaks kõigi asjaosaliste tegelikke huvisid ja ootusi arvestavale tegevusplaanile ka uute meeskondade käivitamine, kes kokkulepitut ellu viivad. Kui varem vastutas arengukava täitmise ja jälgimise eest ennekõike kooli juhtkond, siis nüüd on vastutus jagatud õpetajate, õpilasesinduse, lapsevanemate ja kohaliku kogukonnaga – ülesannetesse on aktiivselt kaasatud vähemalt 50 inimest.

Väätsakate siht on ambitsioonikas: muuta Väätsa põhikool traditsioonilisest põhikooli õppekava baasil tegutsevast üldhariduskoolist uue õpikäsitusega uuendusliku õpikeskkonnaga kogukonda kaasavaks kooliks. Väätsal mõistetakse, et see nõuab haridusvaldkonnale omase konservatiivsuse ületamist ning julgust mõelda ja tegutseda suurelt.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar