Neljapäev, 16. juuni 2016

Kogemuslugude päev Narva-Jõesuus ehk põhikooli riikliku õppekava eesmärgid praktikas

Möödunud neljapäeva, 9. juuni ennelõunal kogunes Ida-Virumaale Narva-Jõesuusse veidi üle 50 vene õppekeelega õpetaja. Kolmandat korda toimus vene õppekeelega koolide vahel kogemuste jagamise päev, mida korraldas Kiviõli vene kooli direktor Arne Piirimägi.
Hommikune virgutus
Hommikune virgutus vol 2
Päevateema valikul lähtuti riiklikus õppekavas seatud sihtidest, nende põhjal oli juba enne kohtumist sõnastatud neli põhipunkti, mida lugude rääkijatel oli palutud järgida. „Äärmiselt kasulik ja huvitav oli kuulata, kuidas õpetajad igapäevast koolitööd kavandades ja korraldades aitavad kaasa õpilase täisväärtusliku maailmapildi kujunemisele ja innustavad eneseteostuseks erinevates rollides, olgu siis perekonnas, koolis/ tööl, avalikus elus; kuidas aineõpetust ja huvitegevust lõimides toetatakse väärtushinnangute kujunemist ja valmisolekut ning oma tegude tagajärgede eest vastutust võtta; kuidas kujundatakse loova eneseväljenduse oskust ning sotsiaalset ja kultuurilist identiteeti,“ kirjeldas kohtumist innustunult Huvitava Kooli koordinaator Pille Liblik, kes viibis kohapeal ja esitas loorääkijaile täpsustavaid küsimusi. 

Pille Liblik
„Kõikide nende sihtide juures on koolide eripärast tulenevalt esmane vajadus mõistagi tõsta või hoida õpilaste motivatsiooni keeleõppes (eesti keel teise keelena, inglise keel jne),“ kirjeldas Liblik. 


Õpetajad toonitasid lisaks, et… 
  • õpilaste individuaalsusega arvestamine on õpetamise lahutamatu osa sõltumata koolist ja selle eripärast,
  • lapsevanemate kaasamine ja juhtkonnale ning kolleegidele oma ideede tutvustamine on aeganõudev, aga annab häid tulemusi,
  • õpitava seos igapäevase eluga muudab koolis toimuva huvitavaks – huviga tehtu salvestub aga tänu emotsionaalsele toele paremini.
Koolilugude rääkijad avasid oma töökogemust ka selles osas, missuguseid sihte on olnud keerulisem järgida ja mis on tulnud hõlpsamalt. Kõige tähtsam on aga see, mida õpetajad ise nendest tegevustest õppisid! 

Pärnu ja Tartu koolide koostööprojekt hõlmas õpilasvahetust. Õpilastele oli algusest peale meeltmööda veeta õppepäev teises koolis, aga kui lisada ühele päevale veel eeltöö, mis seisnes kahe kooli tunniplaanide kõrvutamises, selgitustes õpetajatele ja lapsevanematele ning pärastine tagasiside kogumine, siis on tegemist põhjalikult läbi mõeldud ja mahuka ettevõtmisega.

Pärnu Tammsaare Kooli digipööre ja digirallinutikalli projekt sai alguse hoopis lapsevanemate algatusest, mille kool teoks tegi, kaasates kaks kolmandikku kogu kooli töötajatest. Projekt andis inspiratsiooni teistele tegevustele ja ka need lapsevanemad, kes esialgu nutipäevadesse skeptiliselt suhtusid, vaimustusid, kui nägid, et lapsel on lihtsam ja huvitavam õppida ning koolirõõm on suurem. 


Digipöörde projekt
Kiviõli Vene Kooli õpetaja tunnistas, et korraldada võõrkeelte õpetamist klassiruumist väljapool ja loodusainetega lõimides ei oleks võimalik olnud, kui ta ei oleks saanud juhtkonna ja kolleegide toetust. Samuti kirjeldati, kuidas aasta aastalt areneva kooli laulupeo kaudu viiakse päris ellu endaga kaasa muusikatunnis õpitavaid laule, nende kaudu omakorda rahvariiete kandmise kunsti ja väärikust ning eesti kultuuri.

Narva Vanalinna Riigigümnaasiumi ja Jõhvi Gümnaasium tutvustasid tegevust, mis olnuks otsekui muutuva õpikäsituse juhendist (kui selline olemas oleks) maha kirjutatud. Räägiti, kuidas kehalisest kasvatusest on kujunenud liikumisõpetus, mille õppe sisust poole määravad õpilased. Räägiti ka sellest, kuidas toimida, kui näib, et mõnda õpilast on vaja teistest enam motiveerida. Või sellest, mis väljakutseid on õpetajatel tulnud ületada lõimitud aine- ja keeleõppe metoodika kasutamisel, aga ka eesti keele õppe korraldamisel nii, et peatähtis oleks praktiline tegevus ja tulemus.



Narva Vanalinna Riigigümnaasiumi inglise keele õpetaja esitles väga inspireerivat inglise keeles miniprojekte, mille abil koolis rakendati läbivat teemat „Keskkond ja jätkusuutlik areng“.
Elevust tekitas Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse matemaatikaõpetaja ettekanne, kes tõi esile õpetajapoolse viisakuse vajadust, mis kujundab ka õpilastes valmisolekut nii õpetajaga, aga ka omavahel samaväärselt suhelda. Õpetaja lisas, et just põhikoolis on vaja õpilasi julgustada esitama miks-küsimust, et tema loovus ja kriitiline mõtlemine ametikoolis või gümnaasiumis kaotsi ei läheks.

„Rõõmustav oli kuulda õpetajate kinnitust selle kohta, et lisaks õpilastele eneseteostuse pakkumisele on töö, mida nad teevad ka nende endi eneseteostus.. See oli päev täis inspiratsiooni ja ametiuhkust,“ sõnas Liblik muljeid jagades.


Päeva kokku võttes rõhutas Liblik, et kuigi lugudes ei kõlanud kordagi sõna „õppekava“, rääkisid kõik lood õppimisest ja õpetamisest – sellest, mis toimub klassis, õppetunnis, mida õpilased ja õpetajad ise erinevate tegevuste käigus õppisid, aga ka sellest, kuidas on õnnestunud korraldada õpetajate koostööd, kaasata lapsevanemaid ja ettevõtjaid. Päeva kokkuvõttest jäi veel kõlama, et loovad õpetajad, kes korraldavad õppetööd vastavalt õppekava sihtidele, arvestavad ka heal meelel õpilaste huvidega ja nendes huvi äratamisega. Ja muidugi õpivad ka ise.

Grupitöö
„Lugude jutustamine on midagi, mis seob aega, ruumi ja inimesi. Koolilood pole mitte ainult nostalgilised jutud sellest, mis olnud, või unistused tulevikukoolist. Tänapäeva koolis toimuv annab ainest paljudeks erilisteks lugudeks ja lood omakorda mõjutavad õpetamist,“ ütles Liblik. 

Selleaastase kogemuspäeva järel tunnetasid kohalolnud poolsada õpetajat Libliku hinnangul, kui oluline on rääkida läbi igapäevane tegevus ja anda tähendus ka riiklikus õppekavas olevatele näiliselt selgetele terminitele oma töös.

Tagasisidelehtedel võeti päev kokku märksõnadega:

1. Huvitav kool;

2. Lapse huvid;

3. Ettevõtlik kool;

4. Õpetajate initsiatiiv ja koostöö;

5. Kaasav kool.

6. Julgus teha midagi uut

 
Heade kogemuste jagamine sai alguse 2013. aastal tänases Pärnu Tammsaare Koolist, jätkus 2014. aastal korraldas kohtumise Tartu Aleksander Puškini Kool. Seekord siis Kiviõli Vene Kool ja päevateemaks “Põhikooli riikliku õppekava eesmärgid praktikas”, kuid esindatud olid ka gümnaasiumid, sh aasta tegutsenud Jõhvi Gümnaasium ja septembrist 2016 reorganiseeritav Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus.

Oma lugudega olid kohale tulnud:


Pärnu Tammsaare Kool ja Tartu Aleksander Puškini Kool;

Jõhvi Gümnaasium nelja looga;

Narva Soldino Gümnaaaium;

Kiviõli Vene kool– 3 looga;

Narva-Jõesuu Kool – kahe looga;

Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus (IVKHK);

Sillamäe Kannuka Kool;

Narva Keelelütseum.



Kogemuspäeva toetas algatus Huvitav Kool


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar