I Huvitava Kooli mõttekoja visuaalne kokkuvõte. Siit alustasime aasta eest. |
Järgnevalt anname ülevaate sellest, mis on aastaga tehtud.
Haridusest huvitatud osapoolte kaasamine
- Mõttekodade korraldamine, kus oleme ühiseks aruteluks toonud kokku õpetajad, koolijuhid, õpilased, lapsevanemad, haridusteadlased, kohalike omavalitsuste esindajad, ettevõtjad ja teised aktiivsed kogukonna liikmed. Toimunud on kaks üleriigilist ja kolm maakondlikku mõttekoda: Valgamaal, Ida- ja Lääne-Virumaal, lisaks korraldati nende eeskujul kogukondlik mõttekoda Elvas. Kokku on neis osalenud üle 300 inimese.
- Muus vormis avalike arutelude korraldamine. Näiteks korraldasime koos Noored Kooli SAga hariduslava Paide Arvamusfestivalil ja viisime huvitava kooli aruteluteema maakondlikesse noorte Osaluskohvikutesse, kus osales kokku ligi 1000 noort.
- Avalikkuse järjepidev teavitamine huvitava kooliga seotud ideedest, edulugudest, parimatest praktikatest ja algatuse edenemisest. Oleme ilmutanud kümneid artikleid ning Huvitava Kooli erilehe ja kasutanud ära sotsiaalmeedia võimalusi.
- Konkursside korraldamine õppimise ja õpetamise huvitavamaks muutmiseks ja motivatsiooni tõstmiseks. Lõppenud on kaks konkurssi : koostöös SA Innovega läbiviidud konkursile „Üldõpetus ja ainetevaheline lõiming kooli õppekava rakendamisel“ laekus 18 taotlust, milles on kaasatud 44 üldhariduskooli ehk ca 8% Eesti koolidest on seadnud eesmärgiks õppimise ja õpetamise kaasajastamise; SA Archimedes eestvedamisel toimunud õpitoodete konkursile „Teeme tunni huvitavaks“ laekus 94 esitlust.
- Populaarsed on olnud koostöös Tartu Ülikooli haridusuuringute ja õppekavaarenduse keskusega kevadel korraldatud parimate praktikate päev ja novembris toimunud konverents „Digivõimalused õpetamises ja õppimises“. Nende ürituste toimumine on muutumas traditsiooniks.
- Koolide ja kooli võimalike partnerorganisatsioonide kokkuviimine. Huvitav Kool on toetanud ja innustanud organisatsioone, inimesi ja institutsioone, kes on valmis toetama koole õppe elulähedasemaks muutmisel. Näiteks on korraldatud kohtumine kõrgkoolide ja üldhariduskoolide esindajate vahel, mille tulemusel on kõrgkoolid avaldanud valmisolekut koole toetada, sh uurimusliku õppe ja sujuvama ülemineku osas gümnaasiumist kõrgkooli. Eesti teatrid on valmis pakkuma koolidele tuge õppe huvitavamaks muutmisel – teatrite repertuaar ja lavastuste valmimine seostatakse riiklike õppekavade sisuga ning võimaldatakse läbi viia projektõpet erinevate õppeainete omandamiseks teatritehniliste vahenditega. Lapsevanemate initsiatiivgrupp on koostöös Tallinna Ülikooliga korraldanud Huvitava Kooli toetusel loovhariduse seminare. Organisatsioone, kellega on algatuse vältel jõutud vahetult suhelda, on esimesel aastal ligi 40, lisaks need, kellega konkreetselt algatuse raames suheldud ei ole, kuid kes on väljendanud oma toetust.
Arvamusfestivalil rääkisid ka õpilased, millises koolis on hea õppida |
Õppekavade arendus
Õppekavade arenduse eesmärgiks on olnud rõhuasetuste, mis ei ole seni jõudnud õpetusse ega kasvatusse, selgem väljatoomine riiklikes õppekavades ning ainekavade mahu vähendamine.
- 1.septembril 2014 uuendati põhikooli ja gümnaasiumi riiklikke õppekavasid. Kärbiti ainekavade ebamõistlikku mahtu ning õppekavade üldosade olulised põhimõtted – väljundipõhisus, loovus, ettevõtlikkus, aineülesus, lõiming – määratleti selgemalt. Samuti täpsustati nõudeid kooliõppekavale, et toetada koolide omanäolisust ning üldpädevuste määratlusi, et need oleksid rakendatavad ning toetaksid õpetajat. Üldpädevuste hulka lisati digipädevus. Muudatused rakenduvad 1. septembril 2015.
- Uute, huvitava kooli põhimõtteid paremini toetavate ainekavade koostamine 7. klassi loodusõpetusele, põhikooli ettevõtlusõpetusele ning gümnaasiumi füüsikale.
- Seire läbiviimine, hindamaks kuidas põhikooli riiklik õppekava on rakendunud kooliõppekavades. 33st koolist 10 kooli õppekava ei olnud kättesaadav, 12 koolil puudus läbivate teemade käsitluse kirjeldus jms, 7 kooli õppekavad on kaasaegsed.
- Oleme küsitluse ja ümarlaua tulemusel selgitanud välja kõrgkoolide ootused gümnaasiumi riikliku õppekava põhimõtete rakendumisele – aineteadmistele eelistatakse üldpädevusi ja –oskusi.
- Riiklike õppekavade põhimõtete järjepidev selgitamine avalikkusele.
Õppekavade uuendused toetavad koostöist õppimist
Õpetajahariduse arendamise keskseteks suundadeks on olnud õpetajate ja koolijuhtide täiendusõppe uue kontseptsiooni väljatöötamine ja rakendamine ning õpetajate esmatasandi õppe ajakohastamine.
- Õpetajate ja koolijuhtide koolitusvajaduse ja täiendusõppevõimalustega rahulolu uuringu läbiviimine. Uuringu tulemusi tutvustatakse jaanuaris ning nende põhjal määratletakse täienduskoolituse prioriteedid.
- Kutsestandardil põhinev kompetentside hindamise tööriista loomine. Tööriist, mille mudelit praegu testitakse ja mille kasutamine saab koolidele olema vabatahtlik, on abivahendiks õpetajale endale ja tema vahetule juhile õpetaja tugevuste ja arendusvajaduste väljaselgitamiseks.
- Välja on töötatud ühtsed praktika korraldamise põhimõtted õpetajate esmatasandiõppe raames.
- Õpetajahariduse kompetentsikeskustena on alustanud tööd Tartu Ülikooli Haridusuuenduskeskus ja Tallinna Ülikooli Haridusinnovatsioonikeskus.
Õpetajad loovhariduse suvekoolis TLÜ haridusinnovatsiooni keskuses |
Üldhariduse välishindamine ehk eksamid, tasemetööd ja koolide järelevalve
On tuntud tõde, et mida hindad, seda saad. Välishindamise arendamise sihiks ongi toetada õppijate ja koolide hindamise kaudu Huvitava Kooli eesmärke.
- Kinnitati üldhariduse välishindamise ülesanded, põhimõtted ja arendamise alused aastani 2020. Sellega lepiti kokku, et rõhuasetus õppija ja kooli hindamisel viiakse kujundavale hindamisele, toetatakse koolijuhtide ja õpetajate otsustusõigust, antakse kogukonnale mitmekesisemat infot otsuste tegemiseks, arvestatakse paremini riikliku õppekava üldisi eesmärke (eelkõige üldpädevusi) ning et järelevalve sekkub üldjuhul probleemide ilmnemisel koolis ja arvestab kooli spetsiifikat.
- Toimunud on vastavad koolitused järelevalvet läbiviivatele ametnikele. Lisaks moodustati töörühm, kus arutati läbi kvalitatiivsete meetodite kasutamise võimalused koolide järelevalves ning anti välja inspektori käsiraamat.
- Muudeti koolides temaatilise järelevalve läbiviimist sätestavat määrust, et järelevalve käigus analüüsitaks eelkõige seda, kuidas toetatakse koolis iga lapse ja õpilase arengut ja mil viisil arvestatakse õppe- ja kasvatustegevuses lapse ja õpilase individuaalsete vajadustega. Maavalitsused, kes tunnevad oma maakonna õppeasutusi, valivad järelevalve läbiviimiseks koolid nii, et järelevalve on põhjendatud ja eesmärgistatud ning seotud kooli tulemuslikkusega.
- Ette on valmistatud esimesed õpetajatele töös kasutamiseks mõeldud e-testid ja katsetatud elektroonilisi tasemetöid. Samuti on väljatöötamisel e-testide ja uuringute rakendusmudel, mis määrab, kuna ja kuidas viiakse tulevikus läbi eksameid ja tasemetöid ning kuidas saab toimuma analüüs ning tagasiside andmine koolidele, õpetajatele ja õpilastele endile.
- Töötatakse selle nimel, et tulevikus oleks võimalik adekvaatselt hinnata koolide lisandväärtust. Ehk siis pelgalt õpilaste lõpetamistulemuste hindamise ja järjestamise asemel on oluline vaadata neid tulemusi õpilaste lähtetaseme (põhikooli lõpetamise taseme) või ka muude asjakohaste tegurite kontekstis. Nii saavad kool ja lapsevanemad, erinevad osapooled paremini aru, kui hästi koolil ühe või teise aine õpetamisel tegelikult läheb.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar