Neljapäev, 11. detsember 2014

Huvitava Kooli nõukoda: kõige olulisem on mõtteviisi muutus


Möödunud reedel kogunes Huvitava Kooli nõukoda, et arutada, kuidas on algatus esimesel tegevusaastal edenenud ja kuidas edasi liikuda.

„Esialgsed põhimõttelised küsimused, mis on huvitav ja mis on huvitav kool, on tänaseks muutunud praktilisemaks,“ sõnas Taavo Lumiste. Ta lisas, et filosoofiline heietus huvitava kooli ümber on muidugi lõpmatu ja igavene, kuid ta näeb, et teema läheb korda ka praktikutele, kel on igapäevaselt võimalus erinevaid uusi lähenemisi ellu viia.

Kersti Kaljulaidi arvates on tänaseks aru saadud, et Huvitava Kooli näol pole tegemist pealesunnitud lisakohustusega, vaid eelkõige võimalusega muutuda avatumaks ja teha kooliga seotud osapoolte vahel rohkem koostööd. Krista Saadoja hinnangul on Huvitavast Koolist aastaga kujunenud sisuline liikumine, mille idee on õpetajate võrgustikes ka omaks võetud.

Kristi Klaasmägi tõi esile, et Huvitava Kooli suurimaks väärtuseks on fooni loomine uue õpikäsitluse mõtestamiseks ja levimiseks. Sellega nõustusid ka teised nõukoja liikmed. Leiti, et kõige olulisem ongi mõtteviisi muutus, et kool ei ole mitte kogukonnast eraldatud tuupimise koht, vaid kool saab ja peab olema huvitav, õpilase loomuliku uudishimu arendamine on esmane ning õige ning kool peab toimima loovalt ja avatult.

„Kõik Huvitava Kooli tegevused – mõttekojad, konkursid, üritused ja teavitustöö – on teatud mõttes olnud kui tööriistad mõtteviisi levitamiseks ja on hea näha, et need on tõesti olnud väga erinevad,“ lausus Heidi Paabort. „Oluline on viia õpetajateni mõistmine, et huvitav kool ei tähenda pelgalt mängimist, vaid on eelkõige vajalik tähenduslikuks õppimiseks. Samas peame mõistma, et siin ei ole olemas kiireid lahendusi,“ lisas Heidi Paabort.

Kooli teevad huvitavamaks õppekavast lähtuvad õppekäigud


„Nägin enda laste koolis kevadel, et palju on juba muutunud. Samas on endiselt tunda õpetajate poolelt palju vastuseisu näiteks lastega välja minemisele ning olemasolevaid võimalusi põnevateks tundideks väljaspool kooli ei kasutata ära,“ tõi välja Maris Hellrand.

Krista Saadoja selgitas, et takistused on sageli regionaalsed, sest näiteks maakonnakeskustest eemal asuvate koolide õpetajad peavad muuseumi- ja näitusekülastusteks kulutama kooli niigi piiratud ressursse. Samas nentis ta, et kõigil on võimalik kooli juures välja minna ja lähedal huvitavaid võimalusi leida.

Kaido Kreintaali sõnul tulevad õppekäigud tihti liiga äkki ja pole seetõttu õppekavaga suhestatud. „Peaks tekkima mõttelaad, et õppekäik pole mitte ühekordne ja lakooniline lisategevus tundide arvelt, vaid näiteks kolme õppeainet ühendav ja õppekava eesmärke täitev õppepäev,“ ütles Kaido Kreintaal.

Edulugusid peaksid jagama ka õpilased


Nõukoda oli ühel meelel, et algatusest on aastaga kujunenud kaubamärk ning seniseid tegevusi – mõttekodasid, konkursse, koostöö initsieerimist ja positiivsete kogemuste jagamist – tuleb jätkata.

Samuti kaaluti mitmeid täiendavaid tegevussuundi, näiteks Huvitava Kooli märgi loomist, millega koolid saaksid kinnitada oma toetust mõtteviisile ning luua võrgustikke, eraldi mõttekodade korraldamist ettevõtjatele, lapsevanematele ja algatuse partneritele, maakonnalehtedesse artiklite kirjutamist ja palju muud. „Peaksime looma rohkem võimalusi, et noored, kelle suunas neid tegevusi tehakse, saaksid oma arvamuse välja öelda. Õpilased ise peaksid rääkima, kuidas mingi huvitav õppeviis on aidanud neil asju paremini mõista ja selgeks saada,“ tegi ettepaneku Liina Hirv.

Arutati ka selle üle, et Eesti senised suurepärased PISA-testi tulemused on tegelikult saavutatud tuupimismeetodiga ning peame olema valmis, et õppeviisi muutmisel langevad esialgu ka meie tulemused. Teisalt osutati, et oluline on see, mida me hindame ja kuhu paneme kriteeriumi. „Ma julgen väita, et tänases koolis suur osa ajast enamus õpilasi igavleb. Kui kool läheks huvitavamaks, siis õpilane omandaks ka baasteadmisi oluliselt rohkem ja õpiks neid rakendama, õpiks analüüsima ja suhtlema,“ lausus Kaido Kreintaal ja lisas, et tuleb lahti saada kooli raamivatest vormilistest kujunditest, näiteks 45-minutilisest tunnist. 

Järgmine Huvitava Kooli nõukoja koosolek toimub 2015. aasta kevadel.

Koosolekul esitlesid ka haridus- ja teadusministeeriumi esindajad nõukojale, mida aastaga huvitavat kooli toetavate õppekavade, õpetajahariduse ja välishindamise aspektist on tehtud. Sellest kirjutame aga peatselt oma järgmises postituses.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar