Teisipäev, 21. märts 2017

Kunstiakadeemia sisearhitektuuri tudengid aitavad Rakket tuunida

EKA sisearhitektuuri magistriõppekava tudengid väisasid Lääne-Virumaal asuvat Rakke alevikku, et tutvuda nii sealse kooli- kui ka kogukonnaeluga. Eesmärk oli kujundada kooliruumi funktsionaalsemaks ja leidlikumaks, kuid üliõpilaste lennukad mõtted ulatusid kooliseinte vahelt väljapoolegi. Kuidas visioonikavandid sündisid ja mis saab edasi, räägib Rakke Kooli direktor Igmar Matto.

Kuidas EKA sisearhitektuuriosakonnaga kohtusite ja käed lõite?

Kohtusime ja lõime käed Huvitava Kooli sügiskonverentsil õppimise ruumi teemalises töötoas. Suhtlemist alustasime kohe peale konverentsi möödunud aasta detsembris. Magistrandid oli Rakkes 10.-11. jaanuarini, tutvusid siin maja ja maja joonistega, vestlesid õpilaste ja õpetajatega. Külastuse järel valminud pojektiideid presenteerisid magistrandid esmakordselt paar nädalat hiljem EKA-s ja seejärel meie koolis.

Kuidas töö käis ja millised on tulemused?

Magistrandid jagasid end kolme töörühma. Seltskond oli rahvusvaheline, kaasa löönud tudengid on pärit nii Lätist, Palestiinast, Iraanist, kui ka Bangladeshist ja loomulikult Eestist.

Esimene meeskond võttis ülesandeks Rakke muutmise laiemalt. Tõstatatud küsimus oli, kuidas pidurdada inimeste äravoolu ja muuta Rakke atraktiivsemaks. Inspiratsiooni oma lahenduste loomisel sai töörühm Rakke kooli robootika klassist.
Esimese meeskonna kavand nr 1
Leiti, et Rakke Koolist võiks saada Eesti eesrindlikuim kool tehnoloogia kasutamise vallas. Rakke oleks selle programmi katselabor ja koolil võiks olla ka suurem riigipoolne toetus tehnoloogia ja hariduse ühendamiseks. Selline lahendus suudaks äratada laialdast tähelepanu ning noored ja edumeelsemad pered oleksid huvitatud oma laste koolitamisest Rakkes. Sellega tekiks juurde ka töökohti. 
Esimese meeskonna kavand nr 2
Konkreetsed ideed, mida esimene meeskond välja pakkus:
  • Vana ühiselamu asemele saaks ehitada haridustehnoloogiaalaste ettevõtete koostöökeskuse ja inkubaatori, kus toimuksid koolivälised üritused ümbruskonna koolide õpilaste jaoks.
  • "Võiksime kogu Rakkes panna sõitma isesõitvad bussid, sellest saaks kohalik visiitkaart," unistasid Rakke kooli väisanud tudengid. Busside parkla asuks raudteejaamas. See näitaks Tartu-Tallinn reisijatele Rakke uuendusmeelsust. 
  • Vaja on teha tehnoloogia kasutamine koolis nähtavaks! Sisenemisel kuvaksid suured tablood infot selle kohta, kui palju õpilasi koolis parasjagu on, mis tunnid käivad, mis kell bussid lähevad jt sarnaste näitjate kohta.
  • Tabloodele jõuaks info tarkade nagide kaudu, kuhu õpilased oma riided riputavad.
  • Trepid oleksid samuti interaktiivsed ja kuvaksid erinevate liikumisviiside ning mängude õpetusi. Need lahendused õpetaks lapsi liikuma ja läbi liikumise teadmiste poole püüdlema. Laste liikumine treppidel toodaks energiat mis toidab ära tablood jne.
Esmese meeskonna kavand nr 3
Teine töörühm, kus mõtlesid kaasa tudengid Eestist ja Bangladeshist, astus sammu koolile lähemale ja keskendus sise- ja välisruumi teineteisele lähendamisele. Nad tekitasid välisruumi, mida saaks aastaringselt kasutada. Selleks kasutasid ära kooli juures oleva mäe ja planeerisid sinna õpiklassi, mis on ühtlasi ka kooskäimise koht. Terves alevis puudub selline koht. 
Teise meeskonna kavand nr 1
Juurde tekiksid nii väliõppeklass, liumägi ja kiiged. Samuti oleks seal ekraan, mis oleks mõlemalt poolt vaadeldav ja funktsioneeriks ka kohaliku kinona. Seda õuesõppeala saaks kasutada ka kontsertnurgana.
Teise meeskonna kavand nr 2
Teise meeskonna piltidel on kaks erinevat lahendust mis pakuvad sama funktsiooni.
Teise meeskonna kavand nr 3
Kolmas töörühm tegeles koolimajaga ehk otseselt klassiruumi muutmisega. Selle mõtte andis tudengitele samuti robootika klass. Robootika ja laulmisklassi vahel on ainult kapp. Teise korruse plaani vaadates eemaldasid tudengid koridori ja klassi vahelise seina, mis tekitaks klasside ühendamise. Nii tekib võimalus ühendada erinevad teemad ja erinevad ruumid. 
Kolmanda meeskonna kavandid
Samuti oli viimase grupi idee, et kasutusel oleksid ainult liikuvad lauad ja kokkupandavad toolid. See annab õpilasele võimaluse ise oma klassiruumi kujundada, paigutades toolid-lauad oma soovi järgi.

Koos võiksid toimuda ka erinevad tunnid nagu matemaatika-loodusõpetus jne. Ratastel tahvlitega saab tekitada erinevaid sektsioone gruppide vahel ning nii liiguksid koos õpilastega ka õpetajad.

Õpetaja võiks õpetada erinevates ruumides, mitte omada üht oma ruumi. Miks? Erinevates klassides õpetamine annaks inspiratsiooni ja uusi mõtteid. Kui õpilased õpivad erinevates klassiruumides, siis aitab see õpitut paremini kinnistada.

Õpetajatele meeldisid välja pakutud lahendused. Kõige kiiremini on nende meelest rakendatavad teise töörühma poolt pakutud välilahendused, aga ka kolmanda rühma kokkupandavate toolide idee. Vaatasime kavandeid ka koos kaheksanda klassi õpilastaga ja neile need meeldisid tudengite mõtted samuti.

Mis saab edasi?

Minu enda mõte nüüd leida uued abistajad, kes kontseptsioonidest huvitava reklaami või joonisfilmi teeksid. Seda oleks hea näitada ja tutvustada. Koostame arenguvisiooni, et teaksime millistest muutustest alustada.

Samuti jätkame tööd EKA tudengitega. Esimene kahepäevane workshop peaks toimuma koos EKA tudengite ja Rakke kooli robootikaringi õpilastega aprillis. Üheks praktiliseks tööks oleks tarkade nagide loomine-valmistamine. Sellised õppimised-õpetamised õpilaselt üliõpiõpilasele on plaanis muuta regulaarseks. See pole ka keeruline, sest näiteks robootikas on üliõpilased põhikooli õpilastega samal tasemel. Igatahes peaks edukalt alanud koostöö jääma kestma!

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar