Õpime mängides

Mängimine on ilmselt üks loomulikumaid tegevusi, mis saadab meid sünnist surmani. Algselt on see tihedalt seotud lapse avastamissooviga ning enda ümbrusega suhestumisega. Enesele teadmatagi valmistab laps end läbi mängu ette tulevaseks eluks - õpib tegelema probleemide lahendamisega, tegema koostööd,  kiirelt reageerima, analüüsima ja arutlema. Kõik need mängus ette tulevad situatsioonid ja erinevad elemendid aitavad kaasa aju arengule ning lasevad lapsel kasvada emotsionaalselt ja kognitiivselt tugevaks täiskasvanuks, kes oskab elus ettetulevaid olukordi kriitiliselt hinnata ning leida neile parimaid lahendusi. Täiskasvanu ajule mõjub mängimine samamoodi, tänu millele võime kohata erinevas vanuses mängijaid, kes naudivad väljakutseid, mida mäng pakub, aga ka mängu sotsiaalset poolt. 

Mängudel on mitmeid vorme: aktiivsed mängud (kull, pallimängud), video- ja arvutimängud ning lauamängud. Viimased on kõige laiemat oskustespektrit arendavad, jagunedes üldjoontes reaktsiooni-, seltskonna-, mälu- ja strateegiamängudeks. Esimene teadaolev lauamäng pärineb ligikaudselt aastast 5000 eKr ning sellest edasi on nende populaarsus ainult kasvanud, saavutades erilist hoogu just 21. sajandil, kus võimalusi ja uusi lähenemisi on lõputult. 

Õpetajad ja õppejõud tutvumas lauamängude võimalustega
2018. aasta kevadel toimunud
suurseminaril "Õpime mängult, päriselt!"
Foto: TÜ haridusuuenduskeskus

Pea iga oskuse arendamiseks leidub mingi lauamäng ning seetõttu on üks kindlamaid viise lapsi õppima saada, teha seda mängides. Võiduhimu ning kaasahaaratus tegevusest on tavaliselt nii suured, et laps ei pane tähelegi, et kasutab mängides oskusi, mida rakendatakse tavaolukorras tema jaoks “igava” matemaatikaülesande või keelelise küsimuse lahendamiseks. Lauamäng on hea alternatiiv virtuaalsetele mängudele, mis võimaldab kasutada loomingulisust, teadmisi, meeskonnatöö oskusi ja annab võimaluse otsesuhtluseks. 

Olgem ausad - lapsed armastavad mängida ning seda saab suurepäraselt tunnisituatsioonis ära kasutada, sest mänguks makseerituna on võimalik pealtnäha keerulisi ja igavaid teemasid põnevalt käsitleda. Tasub vaid öelda sõna “mäng”, kui terve klass vaatab sind põlevil silmil ning on läbematusest toolilt peaaegu püsti kargamas. Olles ise õpetaja Kohila Mõisakoolis ning töötaja Brain Games lauamängupoes, toon siinkohal välja 7 põnevat mängu, mida saab mitmel erineva viisil õppetöös ära kasutada ning alternatiivseid lahendusi nende mängimiseks. 

Catan 

Catani võib lugeda euroopa lauamängude (lauamängukeeles “eurokate”) lipulaevaks. Selle põhikomponendiks on strateegilised otsused ning mõnevõrra ka mängijatevaheline suhtlus. Näinud ilmavalgust 1995. aastal, on ta siiamaani peremängudest üks enimmängitavaid lauamänge. 

Catanis on ülesandeks olla parim Catani saare asustaja - hakata metsikule maale rajama uusi teid ja külasid, koguda erinevatelt maalappidelt resursse (kivi, vili, puit, vill või tellis) ning ehitada nendega külasid suurejoonelisteks linnadeks. Mängu võidutingimuseks on koguda külade ning linnade pealt esimesena kokku 10 võidupunkti. 

Aga mis siis, kui iga värv on hoopis meeskond, kes on parlamendi ja presidendiga riik, kes peab iga otsuse võtma vastu nii, nagu teeksid seda needsamad võimuorganid? Kas mängijad suudavad pidada läbirääkimisi, et leida täielik üksmeel? Või valitseb maailmas hoopis kommunism ning mängijad ei saa kunagi õigete reeglite kohaselt vilja, vaid ainult iga paari vooru tagant? Mis tundeid see tekitab ning kuidas mängijad hakkama saavad? 

Neid variante on hea kasutada majandust, ajalugu või ühiskonda käsitledes. Mäng arendab strateegilist mõtlemist, probleemilahendamise oskust ning koostööd. 

Codenames 

Codenames on vaieldamatult üks parimaid seltskonnamänge, kus mängijad on kahes meeskonnas ning peavad meeskonnajuhi vihjete abil leidma laual olevast 25-st sõnast enda omad kiiremini üles. 

Oma ülesehituselt laseb Codenames üsnagi vabalt mängu vastavalt vajadusele ümber kohandada. Mängida võib nii, et terve meeskond teab, millised sõnad laualt on nende omad ning peavad esimesena moodustama kõiki neid sisaldava loogilise lause. Sõnakaardid on ka suurepärased just võõrkeelte õppimisel- kas kiiruse peale tõlkimisel, lause moodustamisel õigete sõnadega ning sõnade grupeerimisel teema järgi. Codenames arendab sõnaosavust, verbaalset väljendusoskust, keeleoskust ning koostööd. 

Halli Galli 

Halli Galli on suurepärane reaktsioonimäng, mis ei jäta minu kogemuse järgi üldjuhul ühtegi last külmaks. Mängijad istuvad ringis ning asetavad lauale puuviljakaarte. Kui kaartidel on kokku 5 ühesugust puuvilja, helistab kõige tähelepanelikum ja kiirem mängija kella ning saab laual olevad kaardid endale. Võiduks on vaja koguda kõik kaardid endale. 

See mäng on matemaatilistele oskustele üles ehitatud ning seda võib kasutada lahutamist, jagamist ja korrutamist õppides ning harjutades. 

Halli Galli arendab kiirlugemist, matemaatilisi oskusi ning reaktsioonivõimet. 

Pandemic 

Pandemic on koostöömäng, mis on tugevalt inspireerinud isegi lauamänge, mis mõeldud CIA ametnike koolitamiseks. Kõigi mängijate eesmärk on ühine - hoida maailmas levivaid haigusi kontrolli all ning otsida neile samaaegselt ka ravi. Selleks hakkavad mängijad liikuma mööda maailmakaardil olevaid linnu ning eemaldama haiguskoldeid. 

Maailmakaart mängulaual annab võimaluse Pandemicut kasutada geograafia õppimiseks - näiteks iga kord, kui mängija reisib uude linna, peab ta ütlema fakti, mis selle kohaga seotud on. Või peavad mängijad hoopis tegema ettekandeid kindla kontinendi nakkustaseme, heaolu ning terviseolukorra kohta. Kuna enamusel inimestest ei ole auditiivne mälu esikohal, on hea kasutada kaarti ka statistiliste andmete meeldejätmiseks. 

Pandemic arendab geograafiateadmisi, kriitilist mõtlemist ning koostööd. 

Oppo 

Oppo on tähelepanumäng lastele, kus mängijad peavad vaatama laual olevaid kaarte ning meelde jätma neil olevad pildid. Peale seda panevad kõik peale ühe mängija silmad kinni ning see mängija keerab ühe kaartidest ümber. Kaardi teisel küljel on sama pilt väikese erinevusega, mida silmad lahti teinud mängijad siis kõige kiiremini märkama peavad. 

Ühe hea variandina saab põhimängu reegleid kasutades mängida nii, et see, kes erinevuse üles leiab, peab selle ka sõnastama. Samas võib iga laps koostada teatud hulga kaartide põhjal ka jutu emakeeles või võõrkeeles. 

Oppo arendab tähelepanuvõimet, keeleoskust ning eneseväljendusoskust. 

Loogikakaardid 

Loogikakaardid sisaldavad endas viie erineva tasemega ülesandeid, mis põhinevad loogikal ja matemaatikal. 

Algselt on kaardid mõeldud ühele mängijale lahendamiseks, kuid sobivad ka lahendamiseks meeskondadega ning aardejahis kasutamiseks, kus iga kaardi lahendus viib järgmise punktini. Samuti on loogikaarte hea näppu pista õpilastele, kes teistest varem ülesannetega valmis on saanud. 

Loogikaardid arendavad loogilist ja matemaatilist mõtlemist, tähelepanu ning koostööd. 

Rory’s Story Cube 

Need jututäringud on arvatavasti enamikule keeleõpetajatest juba tuttavad ning kasutuses. Mängu eesmärgiks on veeretada üheksat täringut ning jutustada nähtavale jäävatest piltidest lugu. 

Keeleõppes saab jututäringuid kasutada vastavalt oma fantaasiale - kas lihtsalt loo jutustamiseks või loo jutustamiseks, kasutades kindlaid grammatilisi struktuure (tuleviku- või minevikuvorm). Samuti võib pilte kasutada erinevate füüsikaseaduste väljendamiseks või ajaloosündmuste ümberjutustamiseks. 

Rory’s Story Cube arendab loovust, kujutlusvõimet ning keeleoskust. 

Usun, et iga õpetaja igatseb, et õpilased tema ainet huvitavaks peaks. Üks võimalustest on selleks õppetööse põimida mänge, mis tunniatmosfääri põnevamaks teevad. Julgustan omalt poolt kõiki õpetajaid kasutama mänge kui toetavat õppevahendit nii uute teemade käsitlemisel kui ka õpitud teemade kordamisel.

Mareta Pedak

Kohila mõisakooli õpetaja