Ettevõtete ja koolide koostöö õpetab noortele päriselu ning aitab teha tulevikuotsuseid

„Jäta universumisse oma jälg“ on üks Steve Jobsile edu toonud seitsmest äripõhimõttest. Inspireeriv õpikogemus või käik ettevõttesse võib mõjutada noorte tulevikuotsuseid ja soove samamoodi. Selleks, et praktilised ja elulised õpikogemused oleksid erineval moel osa kooli igapäevaelust, kogunesid ettevõtete ja koolide esindajad 16. mail Tallinnas Öpiku Konverentsikeskuses toimunud seminarile "Kooli ja ettevõtte koostööst sünnivad tulevikutegijad". 

Seminar "Kooli ja ettevõtete koostööst sünnivad tulevikutegijad"
Foto: Kasutamine autori loal.

Ettevõtlusõppe programmi Edu ja Tegu koolides läbiviidud uuring näitas, et kõigi haridustasemete noored soovivad rohkem praktilisemat õpet ja selle suuremat seotust päris töömaailmaga ehk ettevõtetes käimist. Õpetajate sõnul jääb see sageli ettevõtjate aja- või huvipuuduse taha. Samas on aga ettevõtjad probleemi ees, et tööturul pole piisavalt vajalike oskuste ja teadmistega inimesi. Koolid ja ettevõtted, kellele koostöös õpetamine on harjumus, leiavad, et kokkupuude erinevate valdkondade spetsialistide ning eluvaldkondadega aitab noortel tulevikuotsuseid paremini teha – praktikud oskavad parimal moel rääkida tööandja ootustest ning tööturu olukorrast, erinevatest ametitest ja valdkondadest – ehk kõigest, mida noor inimene vajab elukutsevaliku tegemiseks. Õppe päriseluga seostamine aitab ka mõista, miks mingi aine õppimine üldse tulevikuks vajalik on. 

Kadrioru Saksa Gümnaasiumi õpilased hangivad kogemusi ettevõttepraktikal 

Michael Kirshinger, Kadrioru Saksa
Gümnaasiumi majandussuuna ja
praktika koordinaator.
Foto: kasutamine autori loal.

Kadrioru Saksa Gümnaasiumis toimub juba viiendat aastat saksakeelse majanduse suunal praktiline õpe koostöös ettevõtetega. Iga majandussuuna õpilane peab läbima nädalapikkuse tööpraktika, mille järel tuleb esitada praktikaaruanne. Kooli majandussuuna ja praktika koordinaator Michael Kirschinger selgitas: „Soovime avada maailmapilti nii vara kui võimalik, et noorel tekiks kiiremini arusaam, kuhu tahan suunduda, mis on minu tugevused, kus võin mina tulevikus kasulik olla. Selleks kutsume ettevõtjad rääkima, mis võimalused on ettevõtetes. Lisaks usun, et kokkupuude ühe ettevõttega võiks olla selline, et kool läheb nö pärisellu, mitte vastupidi.“ Samuti jagas ta oma kogemust, et ettevõtjad teavad, kui raske on head tööjõudu leida ning seetõttu on nad valmis investeerima tulevikku ja kooliga koostööd tegema. 

Laste tegevused praktikal on erinevad ja sõltuvad ettevõtte spetsiifikast. Selgitamise ja näitamise kõrval võimaldavad osad firmad täita lihtsamaid praktilisi ülesandeid, nt jaemüügi müügi abistamine, tööprogrammidega tutvumine, hinnakirjade koostamine jne. On osaletud läbirääkimistel välispartneritega ja koosolekutel töövarjuna. Õpilaste tagasiside praktikale on väga positiivne, kõrgelt hinnatakse pärisellu piilumise võimalust, mis avardab maailmapilti.  

Kirschinger tunnistab, et suurimad väljakutsed olid koostöö alustamine ja praktika planeerimine eelneva kogemuse ja teadmisteta ettevõtlusmaailmast, kui saadetud kirjad jäid vastuseta ja tuli ka palju eitavaid vastuseid. Kõige suuremaks õnnestumiseks peab ta aga praeguseks tekkinud praktikabaasi kujunemist, tänu millele suudetakse anda õpilastele midagi ellu kaasa, mida paljudes koolides veel ei pakuta. Ettevalmistamisel on ka esimene praktikabörs, kus praktikal käinud õpilased saavad jagada oma kogemusi ning osalema on kutsutud ka praktikaettevõtete esindajad. 

Kadrina keskkoolis õpetab terve kogukond 

Kadrina Keskkooli koostöö kohalike ettevõtetega sai alguse juba 14 aastat tagasi, kui kooli vilistlane ja Aru Grupp ASi juhatuse esimees Juhan Viise pöördus kooli poole murega, et tehnoloogia ülikiire arengu tõttu seisame varsti silmitsi kvalifitseeritud tööjõu puudusega ning hariduses tuleks seda probleemi ennetama asuda. Nii sündiski kohaliku ettevõttega koostöös valikaine „Ärijuhtimise ja tehnoloogia alused“. Kooli direktor Arvo Pani selgitas: „Motiveerime õpilasi reaalaineid ja tehnoloogilisi erialasid valima ning ettevõtlikud olema. Valla jätkusuutlikkuse tagavad ju inimesed ning meil on juba näiteid noortest, kes on peale hariduse omandamist tulnud meie valda tagasi“. Direktori sõnul tekitas esmane partnerlus Aru Grupiga aluse suuremale koostööle ka teiste ettevõtetega, nii et ettevõtjad osalevad kooli õppetöös erineval moel juba algklassidest alates. 
Näiteid Kadrina kooli ja ettevõtete koostööst on palju. Ettevõtja saab pakkuda info- ja teabepäevi ettevõtte ja tegevusvaldkondade tutvustamiseks, õppekäike ja praktikaid nii Eestis kui välismaal, praktikuid kooli lektoriks ning koostöös kooliga ürituste läbiviimist – Kadrinas toimub näiteks IT ja nutifestival CADrina. Lisaks saavad tublimad õppijad tänu suurepärasele arvutiprogrammide oskustele suvevaheajal asendada ettevõttes puhkusi. Selline praktika või suvine töö võib nii mõnelegi noorele tagada töökoha. 

Kadrina Keskkooli direktor Arvo Pani.
Foto: Kasutamine autori loal.

Kool pakub ettevõttele vastutasuks koolitusi (nt arvutijoonestamine), aitab korraldada sündmusi, kaasab ettevõtjaid kvaliteetse hariduse eesmärgil kooli arendustegevustesse (nt õppekavade väljatöötamisel eksperdina) ning vajadusel abistatakse kogu kooliperega ettevõtet. 

Koostöövõimalusi on laialt - pannkoogikohvikust lõimimise ja ühise valikaineni 

Oma kogemust sisukast koostööst Kadrina Keskkooliga oli seminarile tulnud jagama ka Silberauto AS turundusosakonna juht Jana Ribelis. Üheskoos töötati välja gümnaasiumiastmele valikaine „Turunduse ja müügitöö alused“. Ainekavas ettenähtud tunnid jaotati ettevõtte töötajate vahel ära ning kooli õpilased said kuldaväärt kogemuse õppida tippettevõtte spetsialistidelt. Koolidele jagas Jana Ribelis aga soovitusi, et tuleks olla võimalikult paindlik ja vastutulelik ettevõtte suhtes ning mitte kohkuda esimestest takistustest – nt planeeritud tunnile võib tekkida lähetus, väliskülalised või muu oluline tööülesanne ja tuleb leida lahendus. Samuti tuleks julgustada õpilasi kooli külalistundi andma tulnud praktikutelt rohkem küsimusi küsima – sellist võimalust ei avane just iga päev. Ettevõtjate avatud loenguid tasub pakkuda võimalikult laiale auditooriumile, kutsuda kokku terve gümnaasiumiosa või miks mitte võimalusel ka naaberkoolide õpilased. Praktilised ülesanded on õppimises väga olulised, kuid reaalse kogemuse saab laps aga siiski ettevõttes kohapeal. 

Ettevõtlusõpetajad ettevõttesse töövarjuks – miks mitte? 

Tarkvaraettevõtte Brightspark OÜ juht ja asutaja Kari Maripuu on ettevõtlust õpetanud erinevas vanuses lastele Tabasalu Gümnaasiumis ning panustanud ka õpilasfirmade mentorina. Tema sõnul ei küsi huvi ettevõtluse vastu vanust ning tema on ise lapsevanemana selleks vajadust nähes andnud majandustunde ka 1. klassi lastele, mis oli väga positiivne kogemus. Läbi pannkoogikohviku õpiti koostama äriplaani ja mõtestama lahti turunduse alused, vastates küsimusele „Kuidas saada klient ostma“. Vanemates klassides üritab Kari leida ettevõtluse õpetamisel seoseid teiste ainetega, näiteks matemaatika, inglise keele ja miks mitte ka tööõpetusega. „Ainete lõimimine annab võimaluse leida ettevõtlusõppele riikliku õppekava raames rohkem aega. Alati ei pea otsima tihedas ainekavas eraldi ainetunde, vaid tuleb püüda õpetada teineteist toetavaid aineid ühiselt. See muudab ka rutiinsete ainete õppimise lastele huvitavamaks ning annab lastele vihje, kuidas õpitav aine on hiljem reaalselt vajalik.“ rääkis Kari. 

Kari hinnangul ei saa vaatamata ettevõtjate kasvavale huvile ettevõtlusõpet üles ehitada kooli külastavate ettevõtjate najal, kuna see ei ole tema hinnangul jätkusuutlik. On kindel, et tiheda töögraafikuga ettevõtja ei suuda oma põhitöö kõrvalt aastaid missiooni korras õpetamas käia. Küll aga võiks ettevõtlusõppega seotud õpetajad tuua „praktika“ käigus ettevõttesse, lastes neil osaleda juhtkonna koosolekutel, neid võiks kaasata ettevõtte strateegia aruteludesse, müügikoosolekutele jne. See annab praktilise oskuse oma tunde praktiliste näidetega rikastada ning õpetatavat teemat päriseluga siduda. Samuti pannakse selliselt aluse koostööle õpetaja ja ettevõtlusõpet toetava ettevõtte vahel. 

Ideepank - kuidas koolid ja ettevõtted saaksid üksteisele kasulikud olla 

Variante, kuidas koolid ja ettevõtted saaksid koostööd teha, on väga erinevaid. Neist levinumad on näiteks koolide õppekäigud ettevõttesse, ettevõtjate külalistunnid koolides, praktikakohtade pakkumine ja õpilastest töövarjud ettevõtetes. Võimalusi on aga palju rohkem, kui koostööd hästi planeerida ja eesmärgistada. Seminaril toimunud grupitöödes mõeldi ajurünnaku tulemusel välja mitmeid põnevaid koostööideid. Näiteks võiksid õpilased valmistada ettevõtetele ametijuhenditest humoorikas võtmes videoid, luua sisu sotsiaalmeedia kanalitesse või korraldada kehalise kasvatuse tunni raames ettevõttele tervisepäeva. Häid võimalusi pakub ka õpilaste kaasamine ettevõtte toote või teenuse arendamisse. Lähenedes aga veidi teise külje alt saaksid õpilased näiteks avalikku esinemist õppida andes neile aluseks ettevõtete erinevaid tooteid ja teenused, mille põhjal noored koostavad ja esitavad pitch’i ehk lifitikõnesid. Tutvu ideepangaga siin ja leia endale sobiv! 

Veelgi rohkem inspiratsiooni erinevatest koolide ja ettevõtete koostöövõimalustest leiab heade praktikate kogumikust, mille leiate SIIT. 

Ettevõtete ja koolide koostööseminare korraldavad ettevõtlusõppe programm Edu ja Tegu, Eesti kaubandus-Tööstuskoja võrgustik “Ettevõtlikkuse edendamiseks” ning Eesti Teadusagentuur. Toetab Euroopa Sotsiaalfond.