Neljapäev, 19. september 2019

NÕK + LEGO robootika alushariduses

Mul on maailma parim töö! Mulle makstakse päevad läbi mängimise eest (sh liivakookide söömise, peituse ja kulli mängimise ning erinevate klotsidega ehitamise eest). Ühes kaasaegses lasteaias on komplekt robotmesilasi, joont taga ajavad Ozobotid, MakeyMakey’d, kellele meeldib elekter ning Matatalab, kes oskab liikuda, laulda ja joonistada nii nagu meie talle ütleme (sarnaseid robotist tegelasi on veel ja veel). Muidugi on sellises lasteaias ka paljude endiste (sh minu) ja praeguste laste lemmikud – Lego klotsid! Legod vabamänguks, jutustamisoskuse ja fantaasia arendamiseks, sotsiaalsete ja emotsionaalsete oskuste õppimiseks, aga ka programmeerimise õppimiseks. Miks ja kuidas Legodega programmeerimist lasteaias õpetada?

LEGO klotsid vabamänguna
Lego klotsid on juba iseenesest ilma lisatud haridusliku komponendita lapse jaoks harivad: märkamatult areneb lapse loovus ja fantaasia (Proovi 3-4 aastase lapse ehitise olemus ära arvata!), detailidele tähelepanu pööramine (juhendi järgi Batmani auto kokku panemine), keskendumine (mõni laps võib tundide viisi Lego klotsidega mängida) ning peenmotoorika ja silma-käe koostöö (klotse üksteise külge kinnitades ja lammutades). Klotsidega mängides arenevad veel matemaatika valdkonna oskused nagu sorteerimine, rühmitamine, loendamine ja hulgataju. 

Mängu tähtsus lapse arengus
Mängu kaudu õppimine on olulisimaks õppe- ja kasvatustegevuse läbiviimise põhimõtteks koolieelses lasteasutuses, sest mänguoskus on kõigi üldoskuste ning õppe- ja kasvatustegevuse valdkondade oskuste ja teadmiste arengu alus. Lev Võgotski arutles 1933. aastal mängu tähenduse üle lapse arengus ja leidis, et mäng pole mitte lihtsalt domineeriv, vaid lausa juhtiv arenguliin ning mängu näilises situatsioonis ilmnevad psüühilised võimed nagu kujutlusvõime ja tahteliste motiivide moodustamine just esmakordselt. Smith`i arvates on mängu kaudu õppimisel peamiseks väärtuseks tegevusele iseloomulik lõbu ja motivatsioon, mängust võetakse osa vabatahtlikult ning sellist tegevust nauditakse.

Legod õppevahendina lasteaias ja koolis
Nüüd on olemas eraldi hariduslikud komplektid ning sihtgrupiks on juba päris väikesed lapsed. Välja on töötatud programmeerimiskomplektid Lego Coding Express, mille sihtrühmaks on 3 - 5aastased lapsed ning Lego WeDo ja WeDo 2.0, mille sihtrühmaks on lapsed alates 7. eluaastast, aga oskusliku juhendamisega saavad sellega hakkama juba koolieelikud. Lego on teinud robootika õpetamise imelihtsaks: välja on töötatud tunnikavad (Lesson Plans: https://education.lego.com/en-us/lessons), kus sissejuhatavas osas tutvustavad Mia ja Max (legofiguurid) mõnda loodusalast nähtust või probleemi, nt valgust kiirgavat tigu või vulkaanipurske hoiatusalarmi, millele järgneb õpetus, kuidas sellist robotit ehitada ja vastavat koodi kirjutada. Õpetuse lugemiseks ja koodi kirjutamiseks on vaja arvutit või tahvelarvutit ning vastavat programmi või rakendust. Edasi on vaba voli katsetada, muuta ja mängida. Tunnikavad muutuvad samm-sammult keerulisemaks: edasijõudnud peavad osalise õpetusega roboti ehitama või koodi kas osaliselt või täielikult ise välja mõtlema. Oskuste edenedes võib roboti ka algusest lõpuni ise välja mõelda, ehitada ja programmeerida.

Sel õppeaastal on mul olnud võimalus läbi viia robootikaringi koolieelikute rühmas ning olen jõudnud veendumusele, et kaasaegne lasteaed, mis tahab lähtuda nüüdisaegsest õpikäsitusest ja õpetada lastele 21. sajandi oskuseid võiks planeerida Legod õppe- ja kasvatustegevustesse, sest et… 

LEGO robootika võti seisneb meeskonnatöös ja rollide jaotamises (ning nende vahetamises). Minu eestvedamisel toimunud ringis jaotusid lapsed kolmestesse meeskondadesse: üks ehitaja, üks otsija ja üks juhendi „lugeja“. Enne ehitama asumist vaadati, mitu etappi on ehitisel ja need jaotati kolme vahel enam-vähem võrdselt ära (juhendaja abiga), nii et kõik said alati igas rollis olla. Kord-korralt muutusid lapsed järjest enam ennastjuhtivamateks ning minu kui juhendaja ülesanne oli lõpuks vaid sissejuhatava osa läbiviimine. Tegevuse lõppedes hindasid samuti lapsed ise, kuidas neil läks: laps märkis töölehele, kas ta oli ringis sõbralik ja uudishimulik, tegi teiste lastega koostööd, keskendus ülesandele ja kas ta nautis mängimist. 

Igal lapsel on oma roll kanda, rollid vahetuvad tsüklite kaupa.
Foto: Erakogu. Kasutamine autori loal. 

LEGO hariduslikke komplekte välja töötades on arvestatud muutuva haridusnõudlusega, mis omakorda on seotud tehnoloogia arengu ja tööturu muutustega. Lapsed saavad juba varases eas kogemuse, kuidas ise robotit programmeerida ja seadistada liikuma või häälitsema vastavalt enda soovidele. Teadlased väidavad, et mida varem õppurid STEM-laadi õppekava (ingl: Science, Technology, Engineering and Mathematics ehk: teadus, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika) ja programmeerimisega kokku puutuvad, seda vähem stereotüüpselt käituvad nad hiljem karjääri valikul, mis puudutab tehnoloogilist ja matemaatilist taipu. Robootika alushariduses annab suurepärase võimaluse tutvustada lastele tehnoloogia maailma. 

Selleks, et ehitada ja programmeerida, peab kõigepealt
arvutihiire kasutamise selgeks õppima.
Foto: Erakogu. Kasutamine autori loal. 

Uuringud viitavad, et robootika võimaldab laste jaoks muuta abstraktse idee konkreetsemaks, sest nad näevad kohe, kuidas nende programmeeritud käsud mõjutavad roboti käitumist. Robootika õpe lasteaias muudab võimalikuks erinevad õppimisvõimalused, sealhulgas koostöise õppimise eakaaslastega ning pakub erinevaid võimalusi loovuse, sotsiaalsete oskuste ja kognitiivse võimekuse arendamiseks. Uurimistööde tulemused kinnitavad, et programmeerimine varases lapseeas tõstab laste sooritusvõimet kognitiivses võimekuses, matemaatikas, põhjendamises ja probleemide lahendamises. Samuti on täheldatud tähelepanuvõime paranemist, paremat enesejuhtimist ning lastele positiivsena mõjuvat rahulolu kogemist pärast pingutust nõudva ülesande lahendamist. Piaget kognitiivse arengu kontekstis tähendab see, et eelkooliealine laps, kellele on iseloomulik eeloperatsioonide periood (2-7aastased), võib jõuda oma kognitiivsete arenguga konkreetsete operatsioonide faasi, mis on iseloomulik 7-11aastastele lastele. 

Kuidas LEGO programmeerimine sobitub nüüdisaegse õpikäsitusega? Lego klotsid ja robootika koolieelses lasteasutuses on vägagi nüüdisaegse õpikäsituse hõnguga. Esiteks võtab see arvesse varem mainitud tehnoloogia arengut ja tööturu muutusi. Teiseks on eakohane robootikaõpe sobilik nii füüsilise, vaimse kui sotsiaalse õpikeskkonna kontekstis: materjalid on vastupidavad ja kvaliteetsed, õpe on lapsest lähtuv ning kasutatakse eakohast metoodikat ehk mängu. Lapsed õpivad koos ja üksteiselt. Õpisisu ja õpikäsitus arvestavad väikelaste eripäradega, mis võimaldab lastel kõike ise läbi proovida ja katsetada, teemad on elulised ning huvitavad. Lego klotsidega robootikat õppides saavad selgemaks mõned loodusnähtused lähemalt ja kaugemalt ning lapsed saavad aimu robootika põhimõtetest. Õpioskustest arenevad keskendumine huvipakkuval teemal, põhjus-tagajärg seoste loomine ning arusaam, et kõik ei peagi kohe esimese korraga õnnestuma, vaid mõnikord tuleb mitmeid kordi uuesti proovima ning vahel on vaja sõbra või õpetaja abi ehk koostööd teistega, et soovitud tulemuseni jõuda. Lapsed on ehitusprotsessis ja hiljem koodiloomises ja katsetamises ennastjuhtivad tegutsejad ning ühise eesmärgi nimel tegutsemine suurendab subjektiivset heaolu. Lapsed mängivad, mis on nende jaoks kõige loomulikum tegevus, kogedes seejuures pingutust, õnnestumisi ja võite. 

Kui ka sulle meeldib mõte, et Lego klotsidega mängimine on tasustatud töö ning läbi selle valmistad ette näiteks tulevasi insenere, siis tule lasteaeda õpetajaks!



Sandra Mikomägi

Tartu Ülikooli haridusinnovatsiooni õppekava magistrant


KASUTATUD ALLIKAD: 

Õppe- ja kasvatustegevuse kavandamine koolieelses lasteasutuses (2011). Rmt. E. Eisenschmidt, V. Aro, M. Kitsing, A. Punga, T. Salumaa, M. Tereping, L. Tiisvelt & T. Õun (Koost.). Isehindamine. Õppe- ja kasvatustegevuse analüüsimine ning hindamine. Tallinn: AS Atlex, 23‒27. 

Võgotski, L. (2016). Laste loovus ja kujutlusvõime. Mäng ja selle osa lapse psüühilises arengus. Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus.

Smith, P. K. (2011). Children’s play: Essential for development, Surplus Energy, or Something in Between? In M. Veisson, E. Hujala, P. K. Smith, M. Waniganayake & E. Kikas (Koost.). Global Perspectives in Early Childhood Education. Diversity, Challenges and Possibilities. Frankfurt: Peter Lang, 259‒282.

Sullivan, A., Bers, M.U., (2015). Robotics in the early childhood classroom: learning outcomes from an 8-week robotics curriculum in pre-kindergarten through second grade. 

Kazakoff E. R., Sullivan, A., Bers, M.U., (2013). The Effect of a Classroom-Based Intensive Robotics and Programming Workshop on Sequencing Ability in Early Childhood. Early Childhood Education Journal 41:245–255

HTM, TLÜ, TÜ (2017). Õpikäsitusest ja selle muutumisest. Elukestva õppe strateegia 2020 1. eesmärgi selgituseks. Paide, Tallinn, Tartu. Külastatud aadressil https://www.hm.ee/sites/default/files/har_min_broshyyr_12lk_est_veebi.pdf

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar