Kolmapäev, 5. mai 2021

Tartu Kivilinna Kooli teekond uue õpikäsituse rakendamiseni

Vajaduses muudatuste järele haridus- ja koolielus pole kahelnud keegi. Küll aga on küsimus, mida ja kuidas teisiti teha? Oluliseks sammuks teatud selguse loomisel oli Elukestva õppe strateegia 2020 (2014) vastuvõtmine, millega seati paika uuenduste fookus. Haridusaruteludesse lisandus uus termin - muutunud õpikäsitus. 

Uuenduste sisulise poole lahtimõtestamisel oli abi Tartu Ülikooli ja Tallinna Ülikooli analüüsidest, mis koondasid erinevaid ideid (Pedaste, 2017, Heidmets & Slabina, 2017), tõid välja olulisi aspekte, mida koolielu uuendamisel arvestada. Analüüsidest lähtuvalt koostasid ülikoolide haridusteadlased õpikäsituse mudeli. 

Muutuste elluviimine meie koolis on näidanud, et protsessi eduka läbiviimise seisukohalt on oluline läbi mõelda neli põhiküsimust: miks, mida, kuidas, kes. Võtsime aluseks sellesama õpikäsituse mudeli ning otsustasime iga koolikultuuri teguri osas teatud muutusi ellu viia, et tagada terviklik lähenemine. 

Varasematele kogemustele tuginedes teadsime, et kohe kõike muuta ei jõua ning oluline on paika panna fookus. Üks võimalus oleks olnud keskenduda ühele konkreetsele tegurile, nt üksnes eestvedamisele või koolikorraldusele või hoopis õpetajate ettevalmistusele ja täiendkoolitusele ning liikuda seejärel järgmiste tegurite juurde. Otsustasime aga tegeleda kõigi nelja teguriga, vaadates iga teguri juures just neid aspekte, mis meie kooli olukorda arvestades kõige enam tähelepanu vajasid.  Õpikäsituse mudelis välja toodud viiest õpieesmärgist võtsime fookusesse kolm: õppija õpioskused, koostööoskused ja enesejuhtimine. Loomulikult olid meie jaoks jätkuvalt tähtsad ka õppijate ainealased teadmised ja oskused ja nende heaolu, kuid pigem jätsime need järgmise perioodi fookusteks. 

Õpilased projektinädalal meeskondadena töötamas.
Foto: Küllike Pedaste

Konkreetsed muutused koolis

Aastatel 2014-2020 tegime Tartu Kivilinna Koolis järgnevad uuendused:

⭐ Eestvedamine ja koolielu korraldus

1. Jagatud juhtimine - eesmärgiga suurendada töötajate ringi, kes võtavad vastutuse teatud juhtimistegevuste eest.

2. Suurem kaasamine, eelkõige õpilaste ja lapsevanemate osas. Igal kevadel toimub koolis Lastevanemate Foorum (igast klassist 1-2 esindajat) ja ka Laste Foorum (igast klassist 1-2 õpilast). Foorumitel arutletakse käimasoleva õppeaasta ja kooli arendusega seotud teemadel. See on hea võimalus saada osapooltel ülevaade erinevatest seisukohtadest ja ideedest, ühtlustada arusaamu, tuua välja mure- ja hirmukohad ning pakkuda lahendusi. Foorumid on osutunud väga kasulikuks just uuenduste ettevalmistamisel. 

3. Ühe suurema õppekorraldusliku muudatusena võib välja tuua "Projektinädalate" süsteemi loomise, mille eesmärgiks tunnipõhisuse vähendamine ja lõimingu suurendamine. Projektinädalad toimuvad kahel nädalal õppeaastas (I ja IV õppeperioodi lõpus). Tavapäraste koolitundide asemel töötavad õpilased meeskondades, tegevused on seotud ühe teemaga, mis hõlmab kõiki õppeaineid. Nädal lõpeb loova lõpp-projektiga, mida teistele esitletakse.  

4. Teise suurema õppekorraldusliku muudatusega alustasime 2020. aasta septembris ning selle eesmärgiks on õpilaste iseseisvuse ja vastutuste suurendamine ning enesejuhtimisoskuste arendamine. Õppetunnid on 70-minutilised, millele lisandub õpilase iseseisev õpiülesannete lahendamine. Kuna see muudatus on sisse viidud alles käesoleval õppeaastal, saame selle mõju analüüsida ja soovitusi jagada peale mõningast rakendusperioodi. 

  ⭐ Füüsiline, vaimne ja sotsiaalne õpikeskkond

1. Antud teguri osas võtsime eesmärgiks suurendada koostöist õppimist ja õppijate autonoomiat. Siia alla kuulub juba eelnimetatud projektinädalate süsteem, mille põhipunktideks on meeskonnana tegutsedes koostööoskuste arendamine, projektõpe, aga ka õpitava suurem seotus igapäevaeluga.

2. Teise suurema uuendusena tooksime välja digipöörde, mis toetab e-õppes vajaliku õpikeskkonna arengut. Digipöörde süsteemi ehitasime üles isemääramise teooria (Deci & Ryan, 1985, 1996) põhimõtetest lähtuvalt. Antud teooria kohaselt tagab kõrge motiveerituse suurem autonoomia, tegevuse vastavus isiku kompetentsile ning seotus laiema terviku või eesmärgiga. 

3. Oluliseks märksõnaks sai ka liikumisvõimaluste suurendamine koolis. Selleks liitusime Liikuma Kutsuva Kooli võrgustikuga, mille kaudu saadud ideedest tulenevalt muutsime füüsilist koolikeskkonda, vahetundide korraldust, samuti on saanud koolitust mängujuhid. 

Liikumis- ja lõõgastuspaus pikas vahetunnis.
Foto: Küllike Pedaste

Õpetajate ettevalmistus ja täiendkoolitus

1. Õpetajate professionaalsete õpikogukondade loomine. Kõik kooli õpetajad jagunevad 6-8-liikmelisteks rühmadeks, kes kohtuvad regulaarselt (2 korda kuus). Õpikogukondade tegevusel on kaks eesmärki: koolielus ettetulevate probleemide lahendamine ja õpetaja professionaalse arengu toetamine. Õpikogukondadel toimuvad kaks korda aastas ühised seminarid, kus tutvustatakse üksteisele oma poolaasta tegemisi. 

2. Kevadseminarid õpetajatele, mille eesmärgiks ühiselt tutvuda uuemate suundade ja liikumistega hariduses üle maailma ning arutleda nende rakendamisvõimaluste üle meie koolis. Ühe sellise seminari käigus panime kokku meelespea õpetajatele neist indikaatoritest, mis aitavad igapäevases koolielus muutunud õpikäsitust silmas pidada.

➯ Õpilane on aktiivsem kui õpetaja.

➯ Klassiruumi paigutus muutub sageli.

➯ Tehnoloogia on protsessi loomulik osa.

➯ Õpilane teab, mida ta õpib, kuhu peab välja jõudma ja mida tal sinna jõudmiseks on vaja teha.

➯ Suur osakaal on rühma-, paaris- ja meeskonnatööl.

➯ Õpilane oskab tuua teemaga seotud elulisi näiteid.

➯ Õpilane loob ise midagi teema raames.

➯ Õpilasel on erinevaid valikuid.

➯ Õpilasel on tunnis huvitav. 

Õpikogukonna liikmed leidsid probleemile lahenduse.
Foto: Küllike Pedaste

Õppesisu ja õpikäsitus

1. Õppesisu osas alustasime õpitulemuste kolmel tasemel (alg-, kesk- ja kõrgtase) lahtikirjutamisega, et meil oleks parem ülevaade õppija arengu teetähistest.

2. Uuendasime hindamissüsteemi. Võtsime kasutusele õpilaste enesehinnangulehed, kus I perioodi lõpus õppijad analüüsivad (eakohasel tasemel) oma senise õppimise kulgu ja seavad eesmärke eesseisvaks õppeperioodiks. Hakkasime kasutama mitteeristavat hindamist põhikooli lõpuni õppeainetes (nt kunst, tehnoloogia, liikumisõpetus ja muusika), kus õpieesmärgiks on ennekõike õppija järjepidev areng, mitte niivõrd konkreetse ühtse taseme saavutamine. I kooliastmes on üksnes sõnalised hinnangud, II ja III kooliastmes kasutame eristavalt hinnatavates ainetes võrdsete vahemikega 6-pallist tähtskaalat (A-F). 

Kõikide loos kirjeldatud muudatuste puhul alustasime "miks?" küsimusega. Oluline on teada planeeritava uuenduse vajalikkust ja uskuda, et see viib püstitatud eesmärkide saavutamiseni. 

Iga muutuse elluviimisel on oma faasid, sealjuures ka tagasilöögid ja eksimused, mis on protsessi loomulik osa. Kui aga uuenduste aluseks on kindel veendumus, et teeme head asja, siis on üheskoos võimalik leida üles ka sobivaimad lahendused. 


Karin Lukk

Tartu Kivilinna Kooli direktor

Täismahus artikkel: Ülevaade haridussüsteemi välishindamisest 2019/2020. õppeaastal. 

Loe SIIT!


Kasutatud kirjandus:

Deci, E.L. & Ryan, R.M. (1985). Intrinsic Motivation and Self-determination in Human Behavior. New York. Plenum.

Deci, E.L. & Ryan, R.M. (1996). Need Satisfaction and the Self-regulation of Learning. Learning&Individual Differences, 8(3), 165-174

Eesti elukestva õppe strateegia 2020 (2014). Vaadatud 01.10.2020 https://www.hm.ee/sites/default/files/strateegia2020.pdf

Haridus- ja Teadusministeerium. (2014). Elukestva õppe strateegia 2020. Külastatud aadressil: https://www.hm.ee/sites/default/files/strateegia2020.pdf

Heidmets, M. & Slabina, P. (2017). Õpikäsitus: Teooriad, uurimused, mõõtmine. Analüütiline ülevaade. Külastatud aadressil: https://dspace.ut.ee/handle/10062/55716

Pedaste, M. (2017). Nüüdisaegse õpikäsituse mudel. Tamm, A., Pedaste, M., Leijen, Ä., Peitel, T. ja Saks, K. Uurimisprojekti „Süstemaatiline kirjanduse ülevaade õpikäsituse nüüdisaegsuse hindamiseks sobivate mõõtvahendite leidmiseks“ raport. Külastatud aadressil: https://dspace.ut.ee/handle/10062/55715


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar