VAT Teatris esietenduvad 2022. aasta kevadel lausa kaks noorele vaatajale suunatud lavastust
Koroonakriis on kestnud juba rusuvalt kaua. Sel on olnud suur mõju kogu ühiskonnale, eriti valusalt on pihta saanud aga kooliõpilased. Teatri eesmärk on pakkuda noortele vajalikku dialoogi ning võimalust tegeleda loominguliste vahenditega isiklike ning sotsiaalsete teemadega. VAT Teater paneb sel kevadel sellele erilise rõhu.
2020. aastal tabas pandeemia kõiki ootamatult ning kogu maailm jäi hetkeks seisma – nõnda ka teatrid. Sügisel, kui olukord näis natukenegi normaliseeruvat, tuli aga teatritel tõdeda, et üsna arvestatav osa publikust oli jätkuvalt puudu. VAT teatrile, kellele olulise osa külastajatest moodustavad kooliõpilased, oli eriti valuline just noore vaataja puudumine. Samas oli see igati mõistetav – 2020. aasta sügisel olid paljud koolid veel täielikult kaugõppel ning puudusid vahendid, kuidas ohutult üheskoos õppetööd ja ühistegevusi korraldada. See aga pani noorele publikule suunatud repertuaari suure küsimärgi alla.
Kohanemine muutunud oludega
2021. aasta sügiseks oli koolide suhtumine muutunud. Kooligrupid jõuavad nüüd jälle regulaarselt teatrisse, töötubade hulk normaliseerub tasapisi. Oleme kohandanud mitmed töötoad ka veebiteel sobilikeks, et õpilastele ja õpetajatele vaheldust ning tuge pakkuda. Side kooli ja teatri vahel on taastunud.
Ometi on publikust puudu arvestatav osa täiskasvanuid. Murelikult küsitakse – kas jäädavalt? Ühe enam tõdetakse avalikus diskussioonis, et kaks koroona-aastat on olnud piisavalt pikk aeg inimeste huvide ning harjumuste muutmiseks. Isegi, kui koroonapiirangud ei takista, jäetakse kinno, teatrisse või restorani pigem minemata, tellitakse toit koju ja saadakse meelelahutus kätte teleri ning arvuti vahendusel.
Eestlane on ajalooliselt olnud kirglik teatrikülastaja. Eesti nooredki käivad palju teatris (seda ennekõike tänu õpetajate ettevõtlikkusele) ning on selle kunstivormiga vägagi hästi sina peal – olen seda kogenud ohtrates töötubades õpilastega loetud näidendit või nähtud etendust analüüsides. Teater paneb noori mõtlema, see liigutab neid ja tekitab olulise võrdlusmomendi. Seda väärtust tuleb hoida, kaitsta ja edendada. Sellest tulenevalt on VAT Teater tõstnud käimasoleval hooajal fookusesse justnimelt kooliõpilastele mõeldud lood.
Uuel aastal uues kodumajas palju uuendusi!
VAT Teatri jaoks on alanud poolaasta murranguliselt. Oleme jaanuarist uues kodus – kolisime Rahvusraamatukogu turvaliste seinte vahelt Sakala 3 Teatrimajja, kus meie kasutuses on üks Eesti avaramaid black box-tüüpi teatrisaale. Selline lava pakub meile uusi tehnilisi ning loomingulisi võimalusi, mida saame rakendada mõlemas märtsis esietenduvas noortelavastusest. Kuu alguses esietendub saksa autori Roland Schimmelpfennigi „Mesilane sinu peas” (vanusegrupile 10+); kuu lõpus jõuab publikuni pika noorteprojekti tulemus „Woke & Vihane” (vanusegrupile 16+). Rahvusvahelisest teatrikuust on meie teatris saanud seekord väärikas noorteteatrikuu.
PuudutaVAT teatrit ja sotsiaalne tundlikkus käsikäes
Kuigi mõlemat uuslavastust saab nimetada teatriks noorele vaatajale, on tegemist äärmiselt eriilmeliste ettevõtmistega, seda nii esteetika, eeltöö, kui ka teemade poolest. „Mesilane sinu peas” on valmiskujul näidend, mida on edukalt mängitud üle kogu Euroopa. Fantaasiaküllane jutustamisteater pakub palju mänguvõimalusi ning kasvatab hoogu arvutimängu kombel ühest argipäevast kui seitsmest levelist läbiminemiseks.
„Woke & Vihane” on aga algupärand, mille loomisse on panustanud hulganisti noori kogu Eestist. Goethe Instituudi ja Saksa välisministeeriumi initsieeritud projekti lähtekoht (eesti ja vene noorte vahelised suhted) võrsus protsessist hoopis teine teema – woke´ism. Selle katustermini alla saab mahutada pea kõik, millega moodne noor peab nii igapäevaelus, sotsiaalmeedias, kui ka oma hinges rinda pistma – enesekuvand, mure ühiskonna ja planeedi pärast, väärtustekriis, põlvkondlikud suhtluserrorid, üha jõulisem enesessekapseldumine, üksindustunne ja infomüras orienteerumine. Kui „Mesilases” moodustavad kolm näitlejat justkui ühe jutustaja-identiteedi ning mängivad-etendavad lugu hoo ja energiaga, on „Woke&Vihane” tegelased eraldatud ja endassesüüvinud, esitades oma pihtimuslikke, humoorikaid ning teravmeelseid monolooge. Üks lavastus kui päike, teine kui kuu. Kuigi me ei planeerinud nii, siis on nendest kahest eriilmelisest lavastusest kujunemas omamoodi tervik, mida koos kogeda.
Üheks ühenduspunktiks on loominguline tiim. Kaks näitlejat, Karolin Jürise ja Ago Soots, mängivad mõlemas lavastuses, Soots on sealjuures ka „Mesilase” lavastaja ning muusikaline kujundaja. Mihkel Seeder tõlkis „Mesilase” käsikirja ja kirjutas „Woke & Vihase” koos poetess Sveta Grigorjevaga.
Teine ühenduspunkt on ruum. Mõlemad lood esietenduvad ju Sakala black-boxist ning annavad sellest ruumist väga erineva tunnetuse.
Kolmandaks ühenduspunktiks on lugude avatus. Kuigi „Mesilase” sihgrupp on algklassid ja põhikooli noorem aste ning „Woke & Vihane” on suunatud põhikooli lõpule ning gümnaasiumile, siis on mõlemad lavastused ideaalne lähtekoht ühisteks diskussioonideks ja seda mitte ainult kooli tasandil. Loodame väga, et need lavastused pakuvad võimaluse põnevateks vestlusteks laste ja nende vanemate ning vanavanemate vahel.
VAT Teatri noortelavastusi on alati iseloomustanud eesmärk puudutada keerukaid ning tundlikke teemasid, avada pimedaid nurgatagusi ning otsida üheskoos lahendusi. Sotsiaalsus on esindatud ka nendes kahes lavastuses. Mõlemad lavalood tegelevad oma nurga alt üksinduse(tunde) teemaga.
„Mesilase” hoogsas jutustuses joonistub välja varjatum pool – läbi koolipäeva seiklev õpilane on põhimõtteliselt vanemliku hoolitsuseta ning peab kõigi oma toimetustega üksi hakkama saama. Kahjuks puudutab see ebaõiglane väljakutse Eestiski paljusid õpilasi. „Woke&Vihane” otsib viise, kuidas depressiooniga kimpus olev põlvkond saaks oma pingeid ohutult ja tulemuslikult maandada.
VATi suur plaan
Oleme veendunud, et töötoa ja etenduse kombinatsioon on ideaalne luua vestlusesse vajalik avatus ning käsitleda ka kõige keerulisemaid tabuteemasid. Teater on ka ideaalne kanal, millega siduda erinevaid õppeaineid, teemasid ning tegevusi. Teater on hea harjumus ning anname endast parima, et see harjumus ei kaoks kuskile ka edaspidi.
Nii VAT Teatri etenduste külastamise kui töötubade tellimise juures võib toetust saada Aitan Lapsi heategevusprogrammist. Samuti soovitame tutvuda kultuuriranitsa toetustega.
Rohkem infot kõigi haridustegevuste kohta ja soovitusi, kuidas ühendada lavastusi, sündmusi ja õppekava läbivaid teemasid töötubadega, saab lugeda allalaetavast materjalist VAT Teatri kodulehe rubriigist: „Õpetajale”.
Mihkel Seeder, VAT Teatri dramaturg
Mari-Liis Velberg, VAT Teatri haridustegevuste juht
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar