Riiklikud õppekavad
- Jõustuvad uuendatud riiklikud ainekavad. Koolidel on uuendatud ainekavadele üleminekuks aega 2015. a 1. septembrini.
- Õppekavades on täiendatud üldpädevusi, mida tuleb arendada kõigis õppeainetes: täpsustatud sotsiaalset ja kodanikupädevust, matemaatikapädevus on seotud loodusteaduste ja tehnoloogia alase pädevusega ning lisatud on digipädevus, mis e-riigis on vajalik inimeste digioskuste parandamiseks.
- Õpetajatel on rohkem valikuvabadust ainesisu käsitlemisel ja neilt oodatakse keskendumist õppekavade olulistele põhimõtetele: loovusele, ettevõtlikkusele, aineülesusele ja lõimingule. Uuendustega ei kaasne õppeprotsessi põhimõttelist ümberkorraldamist, kuid õpe eeldab senisest suuremat praktilist tegevust.
Eksamid, tasemetööd ja koolide järelevalve ehk riiklik välishindamine
- Koolide riiklik järelevalve keskendub senisest enam sisulise tegevuse hindamisele dokumentide kontrolli asemel. Lisaks numbrilistele tegevusnäitajatele luuakse ühtsed rahuloluküsimustikud, mis aitavad hinnata õpilase arengukeskkonda ja anda kogukonnale mitmekesisemat tagasisidet kooli kohta.
- Võetakse kasutusele e-testid, mis annavad õpetajatele lisavõimalusi kujundaval ning kokkuvõtva hindamisel.
- 2014. aastal rakendus uus riigieksamite mudel. Lähiaastatel ei ole plaanis olulisi muutusi riigieksamite korralduses.
Õpetajaamet
- Õpetajate töötasu tõus on jätkuvalt prioriteet.
- Ülikoolide juures alustavad tööd õpetajahariduse kompetentsikeskused, mille siht on õpetajahariduse ajakohasena hoidmine.
- Uuendatakse õpetajate ja koolijuhtide täiendusõppesüsteemi: määratakse kindlaks täiendusõppe olulisimad valdkonnad. Kujundatakse selge ülesannete ja vastutuse jaotus täiendusõppe planeerimisel, korraldamisel, läbiviimisel ja mõju hindamisel.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar