Reesi Kuslap, programmi Noored Kooli vilistlane, ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Kehra Gümnaasiumis
7. ja 8.
oktoobril toimus Araabia Ühendemiraatide pealinnas Abu Dhabis ülemaailmne
õpetajate konverents, millest võttis osa ka viis noort Eesti õpetajat.
Konverents kandis nime Qudwa – Teaching For Tomorrow ning selle eesmärk oli
tutvustada hariduse arengusuundi maailmas.
Konverentsi
korraldas Abu Dhabi haridusosakond eesotsas linna kroonprintsi Mohammed bin
Zayed Al Nahyaniga, kes oli ka ürituse
patrooniks ja finantseerijaks. Konverentsile said kandideerida vaid ülemaailmse
haridusvõrgustiku Teach for All partnerorganisatsioonide liikmed, Eesti mõistes
programmi Noored Kooli vilistlased, kes on endiselt tegevõpetajad. Nende seas
ka mina.
Kutse Abu Dhabi konverentsile kandideerida laekus mu postkasti viis päeva
enne lõplikku tähtaega, peaaegu viimasel hetkel, nagu see ikka kipub olema. Noored
Kooli osalejatele ja vilistlastele ei ole välismaised konverentsikutsed enamasti
mingi haruldus, kuid see võimalus tundus lihtsalt liiga äge, et sellest mitte
kinni haarata. Kandideerimisvormis pidi kirjeldama motivatsiooni ning saavutusi
õpetajana, samuti küsiti ametlikku tagasisidet senisele tööle. Võtsin vormi
täitmiseks hea mitu tundi aega, kirjeldasin oma töid ja tegemisi, lisasin
YouTube’i linke videotest, mida oleme koos õpilastega teinud. Mõtlesin, kas
kõik või mitte midagi. Mõned nädalad enne uue kooliaasta algust selgus, et seekord
siiski kõik - osutusin valituks! Esimesena helistasin emale ja seejärel
rõõmustasin kaks päeva järjest.
Paari päeva jooksul selgus, et Eestist
sõidab Abu Dhabisse lisaks minule veel neli õpetajat, teadsin neid kõiki
vähemalt nimepidi. Sellest, kuidas meie reis möödus ning mida me kohapeal
nägime ja tegime, saab vaadata minu YouTube’i kanalist. Tegin kolmest
reisipäevast videoblogi ehk vlogi. Tahan pigem rääkida sellest, mida meile konverentsil
õpetati ja mida ma sealt kaasa olen võtnud.
Rõõmsad Eesti õpetajad Abu Dhabis – Kätlin Hein, Pille Pipar, Kaidi Menšikova, Reesi Kuslap ja Laura Komp |
Konverents oli sisult suunatud
tehnoloogia kasutamisele hariduses ja n-ö homsetele õpimeetoditele. Avakõnest
jäi meelde, et tänapäeva kooli suurim väljakutse on, kuidas kasutada ära
potentsiaali, mida tehnoloogia meile pakub. Meil on nii palju erinevaid
võimalusi, kuidas panna tehnoloogia õpilase heaks tööle, kuid õpetajatena
puuduvad meil tihti vajalikud teadmised ja oskused. Toodi välja, et tehnoloogia
vastu pole mõtet võidelda, selle kasutamine on lastel juba veres. Kuigi
rõhutati tehnoloogia olulisust, öeldi ka, et inimene jääb alati kõige tähtsamaks.
Learning and learners first, technology second.
Järgmisena osalesin töötoas „Teacher
Talk – Active learning“. Teemaks oli, mis teeb ühest koolitunnist hea tunni.
Peamiselt jäi kõlama, et tund peab olema õpilaskeskne, õpilased peavad olema
kaasatud. Õpetajad kardavad, et kui õpilasele anda liiga suur roll ja vastutus,
võib tunnis kord käest ära minna, kuid seminaril väideti vastupidist. Kui
õpilane on õppimise keskmes, alati tegevuses, ei kao distsipliin, kuna tal on
targematki teha, kui tunnikorda rikkuda. Tuleb oma õpilasi usaldada.
Kahe päeva jooksul avaldas mulle kõige
enam muljet USA hariduspsühholoog dr. Michele Borba, kelle töötubades osalesin
mitmel korral. Borba on ekspert empaatia arendamises, kiusuennetuses ja laste
iseloomu kasvatamisel. Ta tõi palju inspireerivaid näiteid läbiviidud teadusuuringutest
ja reaalsetest meetoditest, näiteks kuidas ennetada kiusamist ning kuidas
kasvatada lastes empaatiavõimet. Borba osutus ka teiste Eesti õpetajate
lemmikuks, mistõttu pärast viimase seminari lõppu tegime temaga koos ühispildi.
Dr. Michele Borba keskel |
Ma ei saa öelda, et konverentsil kuuldu oli minu jaoks
midagi täiesti enneolematut või täiesti uut, kuid väga hea oli jälle n-ö
põhitõdesid üle korrata. Kool on õppimise koht, kool on õppijate koht, õpetaja
on suunaja, kes peab samamoodi end pidevalt arendama ja ajaga kaasas käima.
Uute õpimeetodite kasutamine võib alguses tunduda ebamugav, kuid kes varem on
õppinud vaid oma mugavustsoonis olles?
Tagasi oma igapäevases rütmis, mõtlen tihti Abu Dhabi
kogemuse peale. Proovin olla empaatilisem ja õpetada seda ka oma õpilastele,
proovin lähtuda õpilaste huvidest, kasutan teadlikult rohkem nutiseadmeid. Kui
9. klassi esimese perioodi viimases ühiskonnaõpetuse tunnis kuldvillakut
mängisime, oli Abu Dhabi teema all 100 punkti küsimus järgmine: mida tähendab
sõna Qudwa araabia keeles? Kuigi ma polnud seda õpilastele tegelikult kordagi
maininud, arvas üks poiss: see tähendab tarkust. Ma vastasin: peaaegu õige, see
tähendab eeskuju. Tahan olla oma õpilastele hea eeskuju ning olen ääretult
tänulik Abu Dhabi kogemuse eest.
Konverentsi konspektid leiad siit
Konverentsi konspektid leiad siit
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar