esmaspäev, 13. aprill 2020

Tartu Kivilinna Kooli kogemus: Kui distantsõpe on toetanud õpiedu - kuidas jätkata?

Loo autori tütar Emeliine, kes alustab sügisel 
kooliteed Kivilinna Koolispraegu aga väga eelkooli 
igatseb. Lahendamisel on kevade märkamise BINGO.
Foto: Erakogu. Kasutamine autori loal. 
Tartu Kivilinna Kooli HEV koordinaator Evelin Laul on pannud kirja mõned õpilaste õppimise lood. Need on ennekõike õpilastest, kelle jaoks igapäevaselt klassiruumis õppimine on olnud erinevatel põhjustel keeruline ja tekitanud pingeid. Distantsõpe on avanud nende jaoks uue maailma, kus nad saavad õppeülesannetega tunduvalt paremini hakkama ning nende üldine meeleolu on paranenud. Mõelge koos meiega, kuidas võiksid koolid jätkata peale distantsõppe lõppemist õpilastega, kes on kodus õppides avanenud ja leidnud just distantsõppes enda jaoks sobiva õppimise viisi. 

7. klassi õpilane 
Koolis olid õpilasel suured emotsionaalsed raskused, keskkond ei sobinud lapse eripära (pervasiivne arenguhäire) arvestades, süvenesid puudumised ja õppeedukus langes. Distantsõppel on paranenud lapse üldine meeleolu, ta tunneb ise huvi õppeülesannete vastu ning on valmis koostööks õpetajate ja emaga. Lapsevanema sõnul sobib lapsele enda rutiini loomine ja omas tempos vaikses keskkonnas õppeülesannetega tegelemine. Vaikselt ilmuvad Stuudiumisse täidetud õppeülesanded ja varem suuri raskusi tekitanud õppeainetes, nt saksa keel. 

7. klassi õpilane
Koolis oli probleemiks lapse käitumine, ta istus passiivselt ning enamikes õppeainetes ei asunud ka kõige lihtsamate õppeülesannete puhul õpetajatega koostööle. Vaid üks-ühele õppides oli võimalik mingisuguse tulemuseni jõuda. Distantsõppel sooritab laps klassiga samu õppeülesandeid (v.a. ühes aines, kus õpilane õpib individuaalsel õppekaval) ning on positiivne. Õpilane kirjutas sotsiaalpedagoogile, et kodus meeldib talle õppida ja ta saab ka asjadest aru. Ka lapsevanem leiab, et koduõpe lapsele sobib, kuna saab asju teha omas tempos ja vaiksemas keskkonnas. Kui õpilane ei kiirustaks ülesannete tegemisel, oleks tulemused veelgi paremad. 

3. klassi õpilane 
Tulenevalt lapse eripärast oli koolikeskkonnas klassikalisel viisil õppimine lapse jaoks stressi tekitav, ta lahkus klassist, ei võtnud vastu õpetaja pakutud õppeülesandeid, ei soovinud teatud õpetajatega koostööd teha. Päeva jooksul oli tööjõudlus vähene. Praegu on lapsel kodus temale sobiv kindel õpirutiin (vanem väga toetav ja teadlik) ning õppeülesannete täitmisele kulub vähem aega, vajalik saab tehtud. 

4. klassi õpilane 
Koolis oli probleemiks aeg-ajalt toimetulek emotsionaalse pingega. Pikad koolipäevad suures klassis väsitasid. Samuti raskusi oma emotsioonidega toimetulekuga, ebaõnnestumistele reageerib sellega, et läheb lukku ja keeldub koostööst. Viimastel nädalatel tuli korduvalt last suunata individuaalsele tööle sotsiaalpedagoogi kabinetti. Nüüd ema sõnul toimetab kodus suuresti iseseisvalt, saab hästi hakkama ja abi väga ei küsi. Saab õppeülesanded iseseisvalt valmis. 

8. klassi õpilane 
Koolis oli suuri raskusi õppetööga järjel püsimisega. Tööd ebaõnnestusid pidevalt ning need kuhjusid. Õpilane oli õpitulemuste saavutamise ja pingutuse osas passiivne. Kooli koostöö lapsevanemaga oli vähene. Kodus õppimise juures on näha, et negatiivseid või tegemata asju ei ole või on väga vähe. Tundub, et õpilane on järgi jõudnud nii mõneski õppeaines, saab enda tempoga ülesandeid sooritada. Nii positiivset “pilti” Stuudiumis ei ole tema puhul ammu näinud ning see motiveerib kindlasti ka teda ennast.


Evelin Laul
HEV koordinaator
Tartu Kivilinna Kooli 

2 kommentaari:

  1. Õpilane, kes on seni klassis olnud ja ei ole mõistnud- tekivadki käitumisprobleemid. Miks ei mõista-vajab individuaalset ja jõukohast lähenemist, intellektipuue või muu täpsustamata, vajades erituge. Kuidas jätkata, väiksemas klassis v. individuaalõpe, tõhustatud tugi teatud ainetes. Kindlasti koolis, võimalik, et mõnes väiksemas või hoopis intellekti puudega laste koolis. Oluline õppida ka sotsialiseeruma, vahetult teistega suhtlema ka ebameeldivusi kogema. Nii arenevad erinevad intelligentsused. Inimene on sotsiaalne olend ja peab õppima maailma tunnetama, et areneks empaatia ja oskus näha teist inimest enda kõrval.

    VastaKustuta
  2. To Jaamet. Absoluutselt ei nõustu. Intellektipuue on ka see kui ei suudeta allistina näha teise erinevusi ning plusse selles, seega ühe või teise külje alt võib meid kõiki teie kirjelduse alusel liigitada intellektipuudega isiksuste alla. Ei pea sundima last pidevatesse läbikukkumistesse ja negatiivsusega täidetud päevadesse kuid seda just püüate teha. Kui sotsiaalsed oskused ei ole arenenud tänu mitte intellektipuudele (väga suur % autismispektrihäirega lapsi on kõrgema IQ-ga) vaid "executive function" puudulikule arengule ei tee see neist lastest veel intellektipuudega inimesi. Samuti on veidigi teistsugused lapsed väga suure kiusamise osalised, nii täiskasvanute kui laste poolt. Õppimise põhialus: rahulik keskkond ning info vastuvõtuks meelestatus on iga õppija õigus. Osad suudavad seda saavutada endale tuttavas, rahulikus keskkonnas, kus puuduvad sajad ärritid- mida meie ei taju.See ei tee neist kuidagi rumalamaid, saamatumaid või ühiskonnale vähem väärtuslikumaid inimesi. Näitena. Minu lapsele piisaks sellest, kui nii täiskasvanud kui teised lapsed ei püüaks igal sammul eeldada, et ta peaks ninde normide järgi käituma ja laseks tal lihtsalt olla ning pakuks tuge (kui selleks võimelised on). Kui tuge pakkuda ei suuda, hoia eemale. Kujutage ise ette kui igas tunnis õpetaja just teid ette võtab ja riidleb, igas vahetunnis aga leiavad mõned õpilased, et tuleb kindlasti sinult halvasti öelda. Ei ole ok, ei suures ei väikeses koolis. Ei ole ok ka vähendada ka sellisel lapsel akadeemilist koormust, sest asi ei ole võimetuses asju mõista ja omandada vaid HÄIRIJATES. Koduses keskkonnas on häirijad minimaalsed, seetõttu saabub ka hingerahu ning laps suudab heal vundamendil ka midagi omandada. Kui lapsel on suuremaid raskusi (tajub asju ja loogikat väga erinevalt teistest nt.raskem autist), mis tekitavad teravaid reaktsioone (mille läbi võib olla ohtlik endale või teistele) on erikool õigustatud. Väga paljudele aga paraku tõesti aitab kodustest eduelamustest, et head vundamenti saavutada ning lisaks trennid või huviringid, kus saab ka teistega suhtlemist väiksemates doosides ja taaskord eduelamustega õppida. Mõrades vundament toob ebakindla tuleviku, tugev vundament on väga oluline, et elus hakkama saada - läbi laipade tähtede poole EI OLE OLULINE (pigem tekitab see kahju nii isikule, perele kui ühiskonnale).

    VastaKustuta