Pühapäev, 15. august 2021

Õpihuvilaagrid - kellele ja milleks?

Sel suvel ja algava kooliaasta sügis- ning talvevaheajal toimub üle Eesti enam kui viissada laagrit, mis pakuvad kooliõpilastele põnevaid ja arendavaid ühistegevusi. Laagrite eesmärk on tõsta õpihuvi ja –motivatsiooni, turgutada õpilaste vaimset tervist ning pakkuda võimalust eakaaslastega koos aega veeta.

2020. aasta märtsis alanud koroonakriisist põhjustatud ja poolteist õppeaastat kestnud ebaühtlane õppimise korraldus tekitas olukorra, mida me veel aasta varem ei osanud aimatagi. Nii õpilased, õpetajad kui lapsevanemad leidsid end arendamas digioskusi senisest kiiremas tempos. Õppijad said ühelt poolt iseseisvamaks, teisalt pidid üleöö saama selgeks, kuidas oma aega planeerida ning kasutada suhtluseks õpetajate ja eakaaslastega erinevaid e-kanaleid. Kevadel 2021 oli selge, et peame riiklikult tasandil tähelepanu suunama sellele, et õpilastes säiliks mitte ainult soov kooliellu naasta, vaid ka tahe õppida ning eakaaslaste ja õpetajatega suhelda.

Teatud osal õpilastest, kes ei suutnud muutustega nii kiiresti kohaneda, olid tekkinud õpilüngad, mis võivad viia püsiva mahajäämuseni, vähendada õpimotivatsiooni ning takistada edasiõppimist. Ehkki õpilünkadeks nimetatakse ennekõike mahajäämust kooli õppekavas ja tunniplaanis olevates õppeainetes, väljendub see ka sotsiaalsetes oskustes – kollektiivis õppimine ja silmast silma suhtlemine. Vaid digivahendite abil suhtlemine on tõstnud õpilaste, õpetajate ja lastevanemate ärevust ning stressitaset, ilmnenud on noorte vaimse ja füüsilise tervise probleemid, mis halvemal juhul võivad mõjutada õppimist ja elu ka tulevikus.
Paljud noored ole enam harjunud kohanema õppijate rühma päevakavaga, pole pikka aega osalenud ühistegevustes, sest on pidanud isoleeritult ning iseenda ja pere toel hakkama saama. Äärmuslikes olukordades võib laps pika isolatsiooniperioodi järel karta kooli minna, sest viibimine kollektiivis võib tunduda talumatu. Piirangute tõttu oli takistatud ka noorte vaba aja veetmine ja huvitegevuses osalemine.

Sellises olukorras oli riigil vaja kiiresti välja pakkuda lahendused ja korraldada tegevusi, mis toetaksid kõikide õpilaste arengut, kuid eelkõige õpilaste tahet keskenduda vaimses ning füüsilises arengus tekkinud lünkade korvamisele ja õpimotivatsiooni hoidmisele ning aitaksid säilitada huvi erinevate valdkondade vastu. Üks lahendus oli kasutada koolipidajate ja laste edenemise pärast muret tundvate organisatsioonide ning ülikoolide pakutavat abi, et laagri- tegevuste kaudu keskenduda õppimises ja arengus nendele lünkadele, mis tekitavad lastes ja vanemates ebakindlust.

Sellest vajadusest lähtuvalt kuulutas Haridus- ja Teadusministeerium maikuus välja õpihuvilaagrite taotlusvooru, et 2021. aasta juulist detsembrini pakkuda õppijaile võimalusi tavapärasest õppimisest erinevate tegevuste kaudu arendada just neid oskusi, mis pole koroonakriisi-aegses õppes piisavalt tähelepanu saanud.

Toetuste eraldamisega anti organisatsioonidele võimalus kavandada ja laagri vormis ellu viia tegevusi, mis erinevatel põhjustel ei ole realiseerunud tavapärases õppe- ja noorsootöös:

⇒ lõimida üldpädevuste (nt enesemääratlus-, õpi-, sotsiaalne) ja ainealaste pädevuste arendamist (nt reaal-, loodus-, keeled, kunstid jm);

⇒ pakkuda õpilastele eakohast vaimset tervist turgutavat meelelahutust;

⇒ innustada õppima ja taaskohanema koolielu ja kollektiivse koostööga uuel õppeaastal (2021. aastal juulist detsembrini).

Laagritoetuse eesmärgi saavutamiseks ja ressursside parimaks kasutamiseks on oluline, et vähemalt kolmandik tegevustest oleks seotud huvitegevusega. Seetõttu oli üks taotlemise tingimusi, et laagrite tegevused kavandataks haridus- ja noortevaldkonna koostöös. Sellega soovisime vältida nn tuupimislaagreid, mis keskenduksid vaid õppeainete ülesannete lahendamisele. Teisalt soovisime vältida ka seda, et nappi toetusraha kasutataks täiendavate tavapäraste suviste noortelaagrite ja -malevate korraldamiseks. 
Formaal- ja mitteformaalhariduse valdkondade koostöös korraldatavad laagrid peavad olema suunatud samavõrra õppimisele kui ka tervistavale puhkusele ja meelelahutusele. Pidasime oluliseks, et haridus- ja noortevaldkond ühendaks jõud laagrite ettevalmistamisel ja läbiviimisel.

Kuidas toimus laagrite kavandamine ja mida laagrites tehakse?

Toetust õpihuvi laagrikorraldamiseks oli võimalik taotleda kuni 11. juunini ja seda saab kasutada kuni kalendriaasta lõpuni, ehk siis on laagreid võimalik korraldada nii suvel kui ka näiteks sügis- ja talvevaheajal. Taotlusi esitasid noorsootöö ja huvitegevuse pakkujad, üldharidus- ja kutsekoolid, haridusasutuste ja avatud noortekeskuste pidajad ning ülikoolid. Taotlusvooru tulemused on huvilistele kättesaadavad haridus- ja teadusministeeriumi veebilehel .

Noortevaldkonna organisatsioonide või asutuste jaoks oli laagritegevuste kavandamisel vaja leida üles kool, kellega täpsustada nii sihtrühma kui sisuteemasid, millele laagris keskendutakse. Teisalt pidid koolid omakorda leidma partneriks kas huvikooli, noortekeskuse, noorteühingu või näiteks maleva korraldaja. Kohalikel omavalitsustel tekkis võimalus haarata oma koolid ja huvihariduse tegijad ühte õpihuvilaagrite projekti, mis tagaks õpihuvilaagrite kättesaadavuse omavalitsuse-üleselt. Teatud juhtudel oli probleemiks see, et laagrikorraldajatel puudus varasem koostöökogemus, milles ühendatud nii formaal- kui mitteformaalhariduse elemendid. Toetuse saamise tingimustele vastamiseks tuli nüüd kiirkorras sobiv partnerorganisatsioon leida. Taotlused, kus partnerlusnõue ei olnud täidetud, jäid toetuseta.

Robootika õpihuvilaager. Foto: Triinu Grossmann

Iga taotleja sai vabalt otsustada, milliste pädevuste või ainevaldkondade arendamisega laagris tegeletakse. Õpihuvilaagri tegevused võivad olla väga mitmekesised. Taotluste põhjal teame, et kavandatakse näiteks ajaloo-teemalisi õppekäike koos suhtluspädevuse arendamisega, spordivõistlusi lõimituna keeleõppega, tegeletakse tervisliku toitumise ja keskkonnateemadega, omandatakse põnevaid teadmisi loodusvaldkonnas ning tehakse tutvust tehnoloogia või eri tantsuliikidega, ühendatakse judovõistlused ja teraviljade ning põllutehnika tundmaõppimine, uuritakse, kuidas elavad lambad ja veised. Tegevuste kaudu treenitakse mälu ja mõtlemist ning leidlikkust ülesannete lahendamisel. Koostöövõimalusi on lõputult. Seda kinnitavad 517 toetust saanud õpihuvilaagri korraldajad. Õpihuvilaagreid on nii väiksemaid (mõeldud kindla kooli või huviringi lastele), kuid on ka väga suuri, kus korraldatakse tegevusi üle Eesti mitmetes laagrivahetustes mitmete rühmade kaupa ja erinevaid organisatsioone kaasates. Laagrisse kutsutakse tegevusi läbi viima spetsialiste erinevatelt elualadelt.

Kes on laagritesse oodatud?

Õpihuvilaagrite sihtrühm on põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses õppivad lapsed ja noored ning laagris osalemine on õpilastele vabatahtlik ja tasuta. Kuna tegemist on õppimise toetamise ja õpimotivatsiooni hoidmisega, siis ei saanud arvata sihtrühma neid lapsi, kes alles septembris alustavad kooliteed. Küll aga saavad need lapsed osaleda laagrites, mis toimuvad pärast õppeaasta algust. Laagritest saab osa enam kui 63 000 üldharidus- ja kutsekoolide õpilast. Mitmed laagrid kavandati nii, et oma piirkonna ja kooli õpilased said kaasa rääkida ja oma ootusi väljendada. Laagrite tegevustesse on haaratud ka need noored, kes soovivad enda teadmisi täiendada eelkõige valdkondades, mis toetavad kooliõpinguid sügavamalt kooskõlas õppekavaga ning tahavad edendada enda teadushuvi ja loovust. Samuti on hulk laagreid, kuhu on oodatud õpilased, kes oma hariduslikust erivajadusest tulenevalt tuge vajavad.

On juba teada, et enamus laagreid on rühmad komplekteerinud ja mõnel pool on kohtadest puuduski. Samas pole praegu võimalik öelda, kui paljud lapsed osalevad mitmes erinevas laagris. Laagrirühmas on noorte piirarv 16 ja ühes rühmas võivad osaleda eri vanuses õpilased, kes peaksid saama moodustada meeskondi nt spordi- või muude omandatud teadmiste-oskuste proovile panekuks. Enim korraldatakse laagrites ühistegevusi just põhikooliõpilastele, kuid paljudes laagrites tegutsevad koos eri vanuses õpilased. Näiteks 70 laagris saavad osaleda õpilased I kooliastmest kuni gümnaasiumini ning 27 laagrisse oodatakse kõiki vanuserühmi, alates 1. klassist kuni gümnasistide ja kutsekoolide õppuriteni.
Asjakohaste tegevuste ja laagriliste turvalisuse kindlustamiseks peab laagrikorraldaja tagama, et lastega töötavad täiskasvanud oleksid sobiva ettevalmistusega (õpetajad, eripedagoogid, sotsiaalpedagoogid, laagrikasvataja, noorsootöötaja jt).
Kolm kuni viis päeva toimuv laager annab hea võimaluse minna uuele kooliaastale vastu värskete mõtetega ja turgutada õppimisindu või pakkuda midagi põnevat hoopis sügisvaheajal. Ka väikesed eduelamused on õppimise seisukohast väga olulised.
Rida laagreid on juba toimunud ning suve lõppu ja sügisesse kavandatud laagrid on samuti toimumas.

Hoiame pöialt, et nii noored kui täiskasvanud, kes töös laste ja noortega kokku puutuvad, end vaktsineeriksid. Vastutustundlikult tegutsedes saavad toimuda ka sügisesse kavandatud laagrid ning ka õpe koolides saab jätkuda kontaktõppes, et säiliks õppijate õpihuvi, soov koolis käia ning eakaaslastega suhelda.


Pille Liblik
Algatus Huvitav Kool
Haridus- ja Teadusministeeriumi alus- ja põhihariduse osakonna nõunik

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar