kolmapäev, 14. juuni 2017

Õpilaste ettevõtlikkust tuleb märgata ja tunnustada

Konguta kooli õpetaja Pille Granovski kirjutab, et ettevõtlusõppe raames õpivad õpilased märkama probleemides takistuste asemel võimalusi.



Benjamin Franklin on öelnud: „Tell me and I forget, teach me and I may remember, involve me and I learn.” („Räägi mulle ja ma unustan, näita mulle ja jätan meelde, kaasa mind ja ma mõistan”).

Ettevõtlusõppel on minu arvates palju laiem tähendus kui esmapilgul hoomata võiks. Olen üsna tihti kokku puutunud arusaamaga, et ettevõtlusõppe ainus eesmärk on õpetada lastele rahatarkust ning arvepidamist. Ettevõtluse huviringis osalevate õpilaste vanemateltki on tulnud tagasisidet, et miks tegeletakse tunnis fantaseerimise, jutustamise ja mängimisega, sest peaks õpetama hoopiski rahaga ümberkäimist. Olen nõus, et rahatarkus on väga oluline, kuid hariduse kontekstis on ettevõtlusõppel palju sügavam ning laiem eesmärk. Õpilastes tuleb arendada ettevõtlikkust, loomingulisust, algatusvõimet, julgust, probleemide lahendamise oskust. Eesmärgiks on suurendada ühiskonnas ettevõtlike inimeste hulka ning tagada selliste isikuomaduste ja hoiakute kujundamine, mis aitavad kiiresti muutuvas maailmas hakkama saada, ning selle kõrval arendada ettevõtlusalaseid teadmisi ja oskusi.

Õpilaste loovuse ja kriitilise mõtlemise edendamiseks tuleb lahendada probleemülesandeid, eriti selliseid, mis on seotud päriseluga. Ettevõtlusõppes on hea võimalus arendada õpilastes oskust probleeme märgata ning tajuda neis peituvaid võimalusi. Õpilaste elu ei pea olema mugav, sest just ebamugavus ning kitsikus sunnivad mõtlema ning lahendusi, ka ootamatuid, leidma. Õpilastel peab olema võimalus eksida ning vigu teha. Õpilasi tuleb innustada mõtlema „raamidest välja”.

Igast lapsest ei saa ettevõtjat, kuid õpetajana on minu ülesanne püüelda selles suunas, et iga laps mõtleks ettevõtlikult ning oleks enesekindel, majanduslikult mõtlev ja algatusvõimeline. Üheks põnevamaks tegevuseks ettevõtlusõppe raames on minu õpilased hääletanud poe mängimise. Me teeme seda tihti ning väga erinevate klassidega. Minu arvates on see fundamentaalne tegevus, mis aitab õppida valikute tegemist, arendada majanduslikku mõtlemist, harjutada arvestavat ning viisakat käitumist, abi palumist, erinevates olukordades hakkama saamist, koostööd. Lisaks saab käsitleda reklaami mõju inimeste elule, juhtida tähelepanu globaalsetele probleemidele maailmas jne.

Oma ala spetsialistid on õpetaja partnerid koolis  

Poes käitumist ning hakkama saamist peegeldas hästi meie kooli projekt „Söönuks 1 euroga”, mille raames sõitsime Lõunakeskuse Maksimarketisse. Seal pidid õpilased ühe euro eest komplekteerima omale tervisliku lõunasöögi (ostma joogi, midagi soolast ning midagi magustoiduks). Projekt õpetas, et lastel on väga raske loobuda oma harjumuspärastest ja eelistatud toodetest, lisaks oli keeruline suhelda võõraste inimestega, sest ei julgetud abi paluda. Raskusi oli koostöös kaaslastega
ning ka kaalukaubaga, raskusi oli arvlemisel ja toidu tervislikkuse üle otsustamisel. Samas aga hindasid lapsed ja ka lapsevanemad seda projekti äärmiselt kõrgelt, sest pidasid projekti väga õpetlikuks ja kasulikuks.

Ettevõtlusõpet peaks õpetama koostöös ettevõtjatega ning oma ala spetsialistidega. Oleme oma koolis palju kasutanud „Tagasi kooli” algatuse võimalusi. Kahjuks on meie juurde jõudnud vaid kümme protsenti nendest, keda oleme kutsunud, kuid need, kes on meie küllakutsele vastanud, on tõeliselt inspireerivad inimesed. Ühe „Tagasi kooli” saadikuga õnnestus meil välja töötada projekt, kuidas 5. klassile investeerimist õpetada. Koostöö käigus valmis meie klassile virtuaalne investeerimise mäng: iga laps sai enda kontole 10 000 eurot ning sai ise osta ja müüa aktsiaid. Hinnad muutusid vastavalt börsile. Alguses tundus see teema nii lastele, lastevanematele kui ka minu kolleegidele ääretult keeruline ning arvati, et sellest ei tule midagi välja, sest õpilased on liiga noored. Kardeti, et idee realiseerumine ei ole jõukohane. Valmistasime aga väga põhjalikult ette, et õpilastele teemat ning termineid arusaadavalt selgitada, lisaks toimus projekti lõpus tõsine analüüs, kus selgitasime, mida me õppisime, mis läks hästi, mida teisiti teha.

Õpilastele oli sellest kogemusest väga palju kasu, sest nad õppisid eesmärke püstitama, plaane koostama, strateegiaid jälgima ning vastutust võtma. Sellest kogemusest õppisin mina õpetajana, et õpilastele pole vaja alati kõike liigselt lihtsustada. Tuleb rääkida asjadest nii, nagu on ning tagada neile isiklik kogemus teemaga.

Õpetatud abitus ei vii elus edasi

Olen oma töös jõudnud arusaamiseni, et õpetaja ei tohiks õpilaste eest ära teha seda, mida on õpilased võimelised ise tegema. Meie klassis on kõik klassikorralduslikud asjaajamised klassivanema ülesanded. Ta peab käima koolijuhatajaga kohtumas, vajadusel avaldusi kirjutama ning jälgima kodukorra reeglite täitmist. Meil on koolis mitmeid üritusi, mida peame korraldama. Lasen sellistel puhkudel õpilastel alati endil ideid genereerida ning mõelda, mida ja kuidas nad teha tahavad. Nii õpivad nad ideid genereerima, neid kaaslastele tutvustama ning ka ellu viima.

Õpilaste kaasamine koolikorraldusse on väga oluline, nende ideed ning lähenemine
võivad hämmastada. Näiteks mõtlesime õpilastega, kuidas saaks tunde huvitavamaks muuta. Õpilased leidsid, et õpetajad peaksid hakkama kasutama Minecrafti mängu õppevahendina. Mõeldud, tehtud! Mu 5. klassi õpilased lõid ise veebilehe ning tegid ise ka õppevideod, kuidas ja miks peaks seda strateegiamängu tundides kasutama!

Õpilaste ettevõtlikkust tuleb märgata ning seda ka tunnustada. Tuleb ette olukordi, kus ei ole parim mitte jäigalt ja jõuliselt tunni teemas püsimine, vaid otstarbekam on tegelda õpilaste mõtete ning tunnetega. Õpetaja peab olema raamidest vaba ning loominguliselt tähelepanelik ja julgustav. Õpetaja peab märkama!

Õppimisel ja õpetamisel pole piire, seda saab teha kõikjal ja igal ajal. Igast olukorrast on midagi õppida. Õpetaja ülesandeks on see „rosin” üles leida ja ettevõtlusõpe pakub selleks väga palju erisuguseid võimalusi.

Õpilased ajusid ründmas

Kooli olümpiamängud

Õpilased programmeerimas

Projektipäev Tagasi Kiviaega


Autor: Pille Granovski, Konguta kooli 6.klassi õpetaja, ettevõtlusõppe ja maailmahariduse koordinaator 


neljapäev, 11. mai 2017

SPEXIT ehk Merivälja Kooli ja Zuider Gümnaasiumi kosmosemissioon

Rahvusvahelise kosmosemissiooni ülesanne on teha kosmoselaevas teaduskatseid, et selgitada välja tingimusi ja võimalusi eluks väljaspool Maad. Näiteks kuidas tulla toime temperatuuriga, mis kõigub – 120 ja + 120 kraadi vahel või millised materjalid aitavad vältida radioaktiivse kiirguse mõju. Elu orbitaaljaamas on tavapärasest erinev: magada tuleb püsti rihmadega seina külge kinnitatult, tulla toime vedelikega, mis ei tohi anumast välja pääseda, ning teha regulaarselt trenni, et pääseda lihaste atrofeerumisest. 

Merivälja Kooli missiooni liikmed

6 astronauti, neist neli Merivälja Kooli 7. ja 8. klassi õpilast ja kaks Rotterdami Zuider Gümnaasiumi õpilast kehastusid 7. aprillil Hollandis Noordwijki ESA ( European Space Agency) kosmosehariduskeskuses, mis asub ESA teaduslinnaku servas, kosmosemissiooni liikmeteks ning tegutsesid kuus tundi kosmosejaamas eelpoolkirjeldatud kava järgi.

Astronautide tegevusest loodi veebikaamerate vahendusel videosild maa ja kosmosejaama vahel, laste tegevusi said jälgida kõik soovijad, ka astronautide vanemad oma Eesti kodudes. Astronaute toetas „maapealne“ meeskond, kes jagas ülesandeid ja aitas lahendada ettetulevaid probleeme näiteks korrigeerida astronautide päevakava või leida lahendus mõne eksperimendi läbiviimisel.

Rahvusvahelisel kosmosemissioonil osales 16 Merivälja Kooli ja samapalju Rotterdami Zuider Gümnaasiumi õpilast, kes olid valinud missioonil omale ameti, kehastudes juhtideks, teadlasteks, astronautideks, IT tehnikuteks, logistikuteks, maapealseks meeskonnaks, PR töötajateks jne. 
Merivälja Kooli ja Zuider Gümnaasiumi kosmosemissioon    
Nii nagu päris missioonil, tuli ka lastel 6 kuud missiooniks valmistuda, näiteks leida ise infot ja koostada teaduseksperimendid, arutleda teemal kuidas külm sõda toetas tehnika arengut ning meeskonnal tuli harjutada koostööd pingelises olukorras inglisekeelses keskkonnas.

Noordwijki missioonile eelnes ühine nädal Eestis, kus töötati välja missiooni detailne plaan.

Missioon algas piduliku pressikonverentsiga, hümnide ja kõnedega, iga astronaut sai edastada viimase sõna oma lähedastele. Astronaute saatsid missioonile ka Eesti saatkonna esindaja ja aukonsul. Missiooni lõppedes vahendasid astronaudid ja missiooni juhid oma muljeid missioonist ja andsid teada katsete tulemustest.

Nädal Eestis, nädal Hollandis üheskoos missiooni ette valmistamas ning kuus kuud ettevalmistust suheldes interneti vahendusel.

Merivälja Koolile oli see esimene kogemus osaleda õpilaste rahvusvahelises koostööprojektis. Hollandlastel on kosmosemissioonide korraldamisel juba pikaaegne kogemus, kavandamisel on uus „missioon“, mis viib õpilased kunstimaailma ja tipneb Amsterdami Riigimuuseumi missiooniga. Meie õppekava kontekstis on tegemist suurepärase näitega kuidas arendada õpilastes aineteüleselt üldpädevusi, iseseisvust, otsustus- ja analüüsivõimet. Lisaks pidev suhtlus inglisekeelses keskkonnas, kaasa arvatud inglise teaduskeel katsete ja eksperimentide disainimisel ja läbiviimisel. Kohanemisvõimet võõras kultuuris arendas nädal Hollandi kaasõpilase peres ning kümnete kilomeetrite kaupa rattasõitu iga päev. Sarnased missioonid-projektid on Hollandis tavapärane osa üldhariduskooli õppetööst. 


Merivälja Kooli astronaudid missioonilt naasmas
Merivälja Koolil on kavas jätkata koostööd Zuider Gümnaasiumiga, paljud sel aastal missioonil osalejad soovivad uuel õppeaastal jätkata. Merivälja Kosmoseklubi järgmised tegevused on taevavaatlused augustiöös ning alates septembrist kaks korda kuus astronoomia ja tehnoloogiatunnid Kosmoseklubi vanemale ja nooremale rühmale, et võtta vastu uusi väljakutseid uuel missioonil.

Autor: Maiu Plumer, Merivälja Kooli õppealajuhataja

Kas PISA tulemused on nii head, et õpikäsitust pole vaja muuta?

Juba 18. mail kell 18.30-20.00 toimub Tallinnas, kohvikus Must Puudel Arvamusfestivali klubi teemal "Kas PISA tulemused on nii head, et õpikäsitust pole vaja muuta?" 

Kõik huvilised on oodatud! Märgi ka meie Facebooki sündmusel end osalejaks. Lähemalt...

Eesti on PISA tulemustes maailma paremate seas, samuti on õpilaste koolirõõm keskmisest näitajast kõrgem. Samal ajal oleme üha jõudsamalt juurutamas muutunud õpikäsitus (MÕK), mis annab õpilasele rohkem vabadust, ent ka vastutust. Kas uusimate tulemuste valguses võib öelda, et MÕK on toonud hariduse kvaliteedi tõusu või lõikmame täna veel muutuste-eelse süsteemi vilju?

Osalejad: Haridus- ja Teadusministeeriumi üldharidusosakonna peaekspert Mariann Rikka, PISA ekspert Gunda Tire sihtasutusest Innove, Anita Tkatšenko Tallinna Mustamäe Humanitaargümnaasiumi 11. klassist ja Krista Saadoja, Oru põhikooli õpetaja ja Õpetajate Ühenduste Koostöökoja juhatuse esimees.

Vestlust modereerib Noored Kooli programmi õpetaja Jüri Käosaar. 
Arutelu korraldatakse koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga.



Mis on Arvamusfestivali klubi?

Arvamusfestival korraldab kord kuus toimuvaid aruteluõhtuid, mis kannavad samasid eesmärke ja vaimsust nagu suvine festival. Neil edendatakse head arutelutava (tõesta, mida väidad; kuulamine on sama oluline kui kõnelemine; isikutele asemel ideedele keskendumine; lahendustele orienteeritus), tutvustatakse uusi aruteluvorme ja esinejaid ning pakutakse võimalust mõelda päevakajalistele teemadele.

Keda ootame osalema?
Kõiki erksa meelega eestimaalasi, kellele hea arutlemine ja Eesti tulevik korda lähevad.

Postimees online vahendusel on võimalik arutelu jälgida veebis.
Arvamusfestivali kodulinnas Paides toimub arutelu ülekande ühine vaatamine Paides Wabalinna majas.

Osalemiseks vajuta "attend" ja haara sõber kaasa! Kohtume selle hooaja viimases klubis juba 18.mail kovikus Must Puudel ning Paides ootame ülekannet vaatama Wabalinna majja.