Õpilastele valmistavad pahatihti peavalu reaalained nagu näiteks matemaatika ja füüsika. Keeruliste teemade selgitamine võtab õpetajatel aega ja õpilastel võib arusaamisel tekkida raskusi ning seetõttu huvi teema vastu kaob. Tõsi ta on, et antud õppeained on koolis ühed keerulisemalt omandatavad, sest nõuavad pisut teistmoodi mõttetööd kui lihtsalt funktsionaalse lugemise oskust. Usume, et ka suurem osa käesoleva kirjatüki lugejatest mäletab enda kooliajast, kuidas reaalainete omandamine alati kõige rohkem aega võttis ja kuidas need ained oma keerulisuse tõttu tihtilugu kõige ebapopulaarsemate ainete nimistusse sattusid. Kuidas aga sellest nimekirjast pääseda?
Selle aasta jaanuaris jagati tunnustust muuseumidele, kes on oma valdkonnas silma paistnud värskete ideede ja eeskuju andvate algatustega. Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum sai oma ajaloo esimese auhinna, seda muuseumihariduse edendaja kategoorias enda uute interaktiivsete haridusprogrammide eest, mis sai ära märgitud ka kultuuriminister Indrek Saare poolt.
Võidu toonud haridusprogrammide idee tekkis elust enesest. Signaal, et kooligrupid soovivad midagi uudset proovida, oli juba mõnda aega ringi liikunud ja spordimuuseum pani sellest kokku Eesti muuseumihariduse innovatsiooni. Tippsportlaste ja õpetajate ühistööna valminud ainulaadne haridusprogramm „Klassist välja!“ eesmärk on pakkuda noortele huvitavamaid õppimisviise väljaspool kooli- ja klassikeskkonda. Spordimuuseumis saab valida haridusprogrammide vahel, mis keskenduvad mehaanikale (füüsika läbi korvpalli) ja tõenäosusele (matemaatika läbi jalgpalli).
Spordimuuseumi haridusprogrammid on interaktiivsed ja haaravad endasse kogu muuseumikeskkonna. Õpilaste lemmikaine koolis on tihtipeale kehaline kasvatus, samal ajal peab suurem osa kõige raskemaks reaalaineid. „Klassist välja!“ näol on tegemist sisuliselt koolitunniga, mida ei peeta koolikeskkonnas, vaid sportlikumas õhustikus koos noorte eeskujudeks olevate sportlaste selgituste ja osalusega. Õpilased saavad salvestatud videolahenduste abil kvaliteetsed alusteadmised riiklikus õppekavas sisalduvast teemast, kusjuures videotes kohtavad nad eri spordiareene ja muidugi tippsportlasi. Sealsamas spordiareenil on võimalik noortel aru saada, kuidas tõenäosusteooria ja füüsikaseadused on iga
sportmängu osaks ning kuidas meeskonnad ja mängijad tegelikult igapäevaselt koolis õpetatut rakendavad, seda tihtipeale ise endale teadvustamata. Muuseumikeskkonnas leiduvate spordivahendite ja atraktsioonide abil on võimalik omandatud teadmisi kohe katsetada ja enda võimeid proovile panna. Haridusprogramm lõppeb töölehtede täitmise ja koju kaasa antava materjaliga, mille abil on õpetajal hiljem võimalik õpitut kontrollida ja üle korrata.
Kõige paremini oskavad selliseid õppevahendeid luua õpetajad ise, mistõttu on programmide puhul pöördunud kahe haridust edendava noore poole – Kristjan ja Britt Kalam – kes on mõlemad innovatsiooni ja uuendusmeelsuse pooldajad haridussüsteemis ning võimelised noortele raskeid asju lihtsate võtetega edukalt selgeks tegema.
Paljud muuseumid pakuvad haridusprogramme aga mis teeb just spordimuuseumi programmi omanäoliseks on konkreetne koolitunni teema, mis on õppekavas kinnitatud. Tänu konkreetsusele saabki õpetaja käsitleda ühe tunniga kogu statistika ja tõenäosus teema, mida muidu klassis teeks. Programme saab kasutada erinevates astmes, kas teema tutvustamisel või kokkuvõtmisel ning seda näidetega elust enesest. Ka tagasisidena on õpetajad öelnud, et antud teemade kordamiseks on programm hea ning sobib õpilastele ka siis kui neil pole esmast kokkupuudet ainega veel olnud. Seega spordimuuseumi „Klassist välja!“ haridusprogrammid sobivad eri kooliastmetele ning annavad õpilastele võimaluse väljaspool koolikeskkonda midagi uut ja põnevat teada saada, kinnitades samal ajal õpetajale, et õppekäik on läinud asja ette. Isegi kui uuenduslikud lahendused ei aita valemeid paremini pähe jätta, ei saa alahinnata teistmoodi koolitundidega kaasnevat huvi kasvu aine vastu.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar