Laupäev, 3. veebruar 2018

5 põhjust, miks teha ettevõtlusõpe praktilisemaks

10 kooli, 54 ettevõtjat, 245 ettevõtlusteadmistest pakatavat noort – see on Ida-Viru mammutprojekt „Üks päev ettevõtjana“ tulemus. Rääkimata noorte ettevõtjate omandatud oskusest valmistada lahedat reklaamvideot, müüa võõrastele maha ükskõik milline toode ja juhtida meeskonda. Lisaks on koolidel nüüd hulk sõberettevõtteid, kes iga kell valmis noortele ettevõtlusmaailma tutvustama ja kellega koos juba uusi projekte sepitsetakse.

Ettevõtte ja kooli koostööl, õppurite nö tööle panemisel on hulk väärtusi, milles on põhiliseks kasusaajaks õppurid ise. Nende väljatoomiseks saavad sõna erinevad osalejad – projekti eestvedaja, kooli koordinaator, laps ja ettevõtjad. 

Väärtus 1 – koostöövõrgustik koolide ja ettevõtete vahel, seos päriseluga, vajalikud oskused
Projektijuht Kerda Eiert, Algus OÜ

1. Kuidas tekkis mõte võtta ette nii laiaulatuslik projekt ettevõtete ja koolide koostööks?

Algne idee tuli sellest, et koolide koostöö ettevõtetega on väga kesine ning tahtsime teha projekti, mis koole rohkem koostööle innustaks. Mõeldud-tehtud. Projekti nimeks sai „Üks päev ettevõtjana“ ja eesmärk oli anda noortele ülevaade ettevõtja ametist ja kõigest sellega kaasnevast läbi reaalse koostöö ettevõtetega ning nendelt õppimise. Kaasasime kohalikke ettevõtlikke koole, sest uskusime, et üheskoos võime teha suurema ja olulisema mõjuga asju, kui seda saaks teha kool üksinda. Sageli jäävad tegevused just selle taha, et kool ei jaksa õppetöö kõrvalt projektide juhtimisega 
tegeleda. Meil oli aga eraldi projektijuht ja koolide poolsed koordinaatorid panustasid projekti ideede väljatöötamisse ning elluviimisse. Osales 10 kooli: Kohtla-Järve Järve Gümnaasium, Kohtla-Järve Ahtme Gümnaasium, Kohtla-Järve Tammiku Põhikool, Kohtla-Järve Maleva põhikool, Kiviõli I keskkool, Iisaku Gümnaasium, Sinimäe Põhikool, Jõhvi Põhikool, Jõhvi Vene Põhikool, Sillamäe Vanalinna Kool. Algselt planeerisime kaasata 5.-9. klassi õpilasi, kuid koolid näitasid huvi välja ka väiksemate laste osas ning lõpuks osalesid 3.-9.klassi õpilased.
"Üks päev ettevõtjana" lõpumess

2. Kuidas leidsite ettevõtjad ja osalejad?
Ettevõtete kaasamiseks tegime neile eraldi üleskutse, samuti soovisime soodustada koolide suhtlust lapsevanemaga, kelle hulgas on ju samuti ettevõtjaid. Paljud ettevõtjad võtsid meiega ise ühendust, kuid väheseid tuli ka veenda. Üritusele lisas põnevust seegi, et kui algselt planeerisime kaasata ainult ettevõtteid, siis tegelikult pöördusid osalemise sooviga ka avaliku sektori asutused (nt Viru vangla, maksu- ja tolliamet, Ida prefektuur). Kokku võttis meie projektist osa 54 ettevõtet/ organisatsiooni ning nende väga erinev taust ja tegevusvaldkonnad lisasid meie üritusele veelgi väärtust. See oli just hea võimalus tutvustada õpilastele ettevõtluse erinevaid vorme ja sellega seonduvaid teemasid.

3. Milliseid tegevusi projekt hõlmas, kas ja milliseid aineid lõimiti?
Projekt oli tegelikult oma tegevuste poolest väga intensiivne – kõik tegevused toimusid septembrist detsembrini. Kindlasti oli see nii õpilaste kui ka koolide koordinaatoritele küllaltki pingeline aeg. Esimeseks tegevuseks oli projekti õpilaste ja ettevõtjate kaasamine. Koolid lahendasid õpilaste kaasamist täiesti erinevalt. Oli koole, kus osales terve klass ning klassi siseselt moodustati meeskonnad. Teises koolis seati sisse avatud registreerimine. Põneva lahendusega tuli välja Kohtla-Järve Järve Gümnaasium, kus meeskonda koondati kokku erineva vanuseastmega õpilased 3.-9. klassist. Seda koostööd oli iseenesest juba väga põnev jälgida, kusjuures tiimi juhtis edukalt 6. klassi tüdruk. Kui kõik vajalikud inimesed olid leitud ja iga meeskond oli endale valinud esindamiseks ettevõtte, anti avapauk projekti avaseminaridele. Avaseminarid olid oma olemuselt võimalikult interaktiivsed, vähe juttu ja palju ise tegemist. Mõtisklesime seal ettevõtlikkuse üle, rääkisime projekti tulevastest tegevustest, toimus Kahoot osalevate ettevõtete kohta. Seejärel viisime läbi kaks koolitust. Esimeses õpiti esindama oma ettevõtet messil - iga meeskond pidi kujundama stendi, valmistama ette liftikõne ja seda teistele esitlema. Teine koolitus toimus webinar’i vormis – saadi teadmisi, kuidas turundada ettevõtet ja teha reklaamvideot. Kogu projekti üheks tulemuseks olidki meeskondade loodud reklaamvideod oma ettevõttest.

Kõik meeskonnad käisid ka töövarjupäeval reaalselt ettevõttega tutvumas. Enne suurt ühist lõpumessi toimus igas koolis ka kohalik mess, mille iga kool lahendas oma soovi kohaselt. Kes korraldas laada, kus olid esindatud ka projektis osalevad ettevõtted, kes viis selle läbi seminari vormis, kus õpilased tutvustasid teistele oma ettevõtet. Projekti lõpetamine toimus Jõhvis JEWE kaubanduskeskuses, et anda õpilastele võimalus panna oma suhtlemisoskus ja –julgus proovile reaalses keskkonnas. Lõpumessil kaubanduskeskuses andsime õpilastele võimaluse ka soovi korral oma ettevõtte tooteid müüa – nad pidi ise kliente meelitama ja rahaga arveldama.

4. Mis oli selle projekti kõige suurem väärtus?
Mulle tundub, et kõige suurem väärtus oli tegevuse tugev seos reaalse eluga. Projekti tegevused olid üles ehitatud selliselt, et arendasid igapäevaelus olulisi oskusi. Näiteks pidi lapsed mitmel korral praktiseerima võõrastega suhtlemist (sh võõras keskkonnas) ja avalikku esinemist. 
Lisaks  õppisid noored reklaamvideot tegema ning arendasid koostöö- ja meeskonnatöö oskusi.
Kuna projektist võtsid osa ka nooremad õpilased, siis oli kooli koordinaatorite ja lapsevanemate roll väga suur, kuid usun, et kõik said väärt kogemuse.

5. Millised on projekti tulemused, kuidas kõik sujus?
Nii laiaulatusliku projekti vältel ilmnes ikka asjaolusid, mida me ei osanud ette näha. Tasakaaluks tekkis aga palju uusi ideid, mida peaks järgmisel korral tegema. Tagasiside oli positiivne ja õppurid olid saadud kogemustega väga rahul.
Projekti põhieesmärk sai kuhjaga täidetud – koolide jaoks tekkis ettevõtete kontaktivõrgustik ja ülevaade tegevusalade ning koostöövõimaluste osas. Eksisteerib väga palju väikeseid ettevõtteid, kelle tegevustest enne aimugi ei olnud. Projekti tulemusena valmistasime õpetajatele edasiseks kasutamiseks ka ettevõtete tegevuskaardid. Tegevuskaardid on peagi leitavad Algus OÜ ja Ettevõtliku kooli kodulehelt.

Ma väga loodan, et meie suurprojektist alguse saanud erinevad ideed teostuvad uutes projektis ning koolide ja ettevõtete edasises koostöös. Koolid on omaltpoolt öelnud, et soovivad kindlasti kaasatud ettevõtetega koostööd teha. 


Väärtus  2 –  oskus juhtida aega, meeskonnatööd, arvestada tähtaegadega  
Kohtla-Järve Järve Gümnaasiumi huvijuht Vaili Viirlaid 


Projekti suurim väärtus seisneb õpilaste isetegemises ja oskuslikus ajaplaneerimises: igapäevased õppetunnid, huviringid, kodutööd ja veel projektitegevus - kõik tuli oma päevakavva ära paigutada. Need noored suutsid seda, sest kõik tulemused tulenevad ju omaenese tahtest, julgetest otsustest ning vastutuse võtmisest oma tegevustes.
 
Kogu projekti vältel õpiti aktsepteerima üksteist, pidevalt tuli analüüsida oma tiimi tugevaid ja nõrku külgi. Eriti põneva kogemuse said juhirollis olevad õpilased, kes pidid kogu tiimi tööle panema, sest juht vastutas tegevuskava plaani eest. Tore oli kõrvalt jälgida, kuidas noored toimetasid ja üksteist kujundasid. Nad õppisid ootamatutes olukordades otsima pidevalt uusi lahendusi. Näiteks, mida teha siis, kui keegi haigestub, aga tähtaeg kukub - nii nagu päriseluski. Koos otsiti võimalusi olukorra lahendamiseks ja tööd said tähtaegadeks teostatud. Põhiküsimuseks projekti raames kujunes: " Kuidas edasi?"

Minu kui koordinaatori eesmärk oli saada toimima erivanuselistest õpilastest (3.-9.kl) kokku pandud tiimid ehk nö miniettevõtted. Avastati, kuidas nooremad on avatumad ja julgemad suhtlejad,  vanematel õpilastel juba kujunenud teadmised ja etteplaneerimisvõime ning selline kooslus lõi põneva sünergia. Tööalaseks suhtluseks loodi Stuudiumis oma ettevõtesisene suhtlusring, igaüks koos oma ettevõtjaga. Õpiti meilitsi ettevõtjatega suhtlema, planeerima kohtumisi töövarjupäevaks, ühisteks seminarideks, vahetati infot ettevõte videoreklaami koostamiseks jne.
Esimesi tulemusi nähti koolisisesel messil, kuhu tulid kohale ka ettevõtjad. Saadi esmane kogemus messiboksikujundamisest, oma ettevõte reklaamimisest, kuidas suhelda nii, et sinust ei minda lihtsalt mööda. Pärast koolimessi analüüsiti koos ettevõtjatega, mis läks hästi, mida finaalmessil teisiti teha.

Tähelepanuväärseks tuleb pidada seda, et meil õnnestus projektitegevustesse haarata ka ettevõtlusega tegelevad lapsevanemad, kes nägid oma lapse kooli ettevõtmisi ehedas keskkonnas, see lõi hea aluse edaspidiseks koostööks. Koolil on suurepärane võimalus luua lapsevanematest ettevõtjate tiim, kes reaalse tööelu veel tihedamalt koolieluga seovad. See kõik oli põnev kogemusõpe nii õpilastele, koolile, kui ettevõtjatele. Igapäevastes koolitundides saadud teadmised rakendusid erinevates tegevustes ja olukordades väljaspool klassiruumi. See on koolipere ühine meeskonnatöö tulem. Ees on põnevad ettevõtlikud tegevused ettevõtlike ettevõtjatega ettevõtlikus koolis J

Väärtus 3 
– kohusetunne, enda leidmine, maailmapildi avardumine
Ettevõtja Martin Peetsalu, FIE Taevalink

Ettevõtete osalemine õppetöös ja selle erinevates vormides on igati positiivne, kuna annab lastele aimu neid eesootavast elust, et elus on palju enamat kui nutiseadmetega mängimine. Läbi varajase põgusa ettevõtluskogemuse hakkavad lapsed ka maailma teisiti nägema. Taoliste projektidega tekib kohusetunne, et oled millegi osa ja sinust sõltub kogu tiimile pandud ülesande õnnestumine ning võimalus olla edukaima meeskonna liige. 
Lõpumessi parim messiboksiks valiti Taevalinki boks

Kindlasti võib läbi taoliste ettevõtmiste nii mõnigi õpilane avastada enda jaoks suuna kuhupoole kooli lõpetades edasi liikuda. Ka Taevalink sai läbi selle projekti päris palju reklaami ja inimesed hakkasid rohkem huvi tundma pakutavate teenuste kohta. Lapsed panustasid ettevõttesse ennekõike seda reklaamides ja tutvustades, reklaam aga on hindamatu väärtusega!

Väärtus 4
 – teadlikkus ettevõtja teekonna väljakutsetest, vastutustunne, teadmiste väärtustamine
Ettevõtja Julia Volkova, Honey Wolf Apiterapia keskuse tegevjuht

Minule ettevõtjana on väga oluline rääkida õpilastele, kuidas lemmiktegevus või hobi võib saada põhitööks, mis toob sissetuleku. Kohtla-Järve Järve Gümnaasiumiga tegime koostööd ka varem. Algkooli õpilased on käinud Sondas asuvas Honey Wolf mesilas õppeekskursioonil. Mulle väga meeldib, et kool aktiivselt kaasab õppetegevusse ka vanemaid: koolis toimub õppeaasta lõpus huvitav projekt, kus tunde viivad läbi mitte õpetajad, vaid vanemad, kes räägivad oma erialast. Osalesime seal ning lastel oli huvitav teada saada, kes on loodusraviterapeut ning mida antud eriala endast kujutab. Tutvustasime neile ka sellist ravimeetodit nagu kaaniravi – kõige julgemad said hoida elusat meditsiinilist kaani. See on ju tutvumine täiesti uue erialaga ning lastele huvitav!

„Üks päev ettevõtjana“ projektis osaledes olin meeldivalt üllatunud, kui kvaliteetselt ja professionaalselt olid tehtud reklaammaterjalid. Õpilaste valmistatud videot sain julgelt kasutada firma internetileheküljel ja sotsiaalmeedias.

Ettevõtja on väga hea õpetaja, sest tema kogemuslugu tuletab õpilastele meelde, et edukaks saamiseks tuleb oma eesmärkide nimel vaeva näha. Lapsed saavad aru, et olla ettevõtja ei tähenda paksu rahakoti omamist, vaid ka suurt panust ja igapäevast rasket tööd. Teiseks, lapsed õpivad vastutust. Kolmandaks, nad õpivad ettevõtja vigadest ja saavutustest ning see on väga hea, kuna nii on nende tee eduni lühem ja mõnes mõttes lihtsam, kui see oli näiteks ettevõtjal. Lisaks võivad nad veel ettevõtjalt õppida teadmist, et olla haritud ettevõtte juht on palju kasulikum kui olla harimatu. Teadmistega on parem edu saavutada kui ilma nendeta. Selline järeldus võiks motiveerida lapsi koolis olema parimad ning huviga õppima kõiki aineid.

Väärtus 5 – sotsiaalne vastutus, turundus, erinevate erialade iseloom 
Õpilane Reimo Nurm

Meie tiimist külastas neli osalejat 17.11.17 ettevõtte Korsten Puhtaks OÜ Jõhvi kontorit. Korsten Puhtaks OÜ juhataja Veikko rääkis sellest, mis üldse on ettevõtlus, miks hakata ettevõtjaks ning kuidas olla edukas.
Jõhvi korstnapühkija Ivar, kes on ka ühtlasi päästeametnik, rääkis korstnapühkimisest ja tuleohutusest, tutvustas korstnapühkimise tööriistu ja näitas, kuidas neid kasutada. Saime teada palju uut ja huvitavat. Näiteks, kuidas tulega käituda ja mida teha tulekahju korral.
Kliendihaldur Kristin rääkis, kuidas jõuavad kliendid meieni ja kui palju peab tegema selleks, et jõuda kliendiga kokkuleppele.


Lisainfo: projekti käigus õpilaste tehtud reklaamvideod on üleval Ettevõtliku kooli You Tube kanalis LINK
Ürituse kajastus TV3: https://tv3play.tv3.ee/sisu/seitsmesed-klipid-2017/903075…
Projekt „Üks päev ettevõtjana“ teostati ESF taotlusvooru  "Koolide, kogukonna ja ettevõtjate koostöö toetamine ettevõtlusõppe praktilisemaks muutmiseks" saadud toetuse abil.

Soovid samuti oma koolis ettevõtlusõpet arendada? 
Haara võimalusest!
Pane kokku koostööprojekt, millega soovid ettevõtlusõpet praktilisemaks muuta. 
Aega on  7. veebruarini. 

Lugu valmis koostöös ettevõtlusõppe programmiga Edu ja Tegu

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar