Neljapäev, 26. detsember 2019

Ebamugavus pole piisav põhjus. VAT Teater ehitab sildu kooli ja teatri vahele

VAT Teatri üks missioonidest on luua noorele vaatajale tähenduslikke lavastusi, töötube ja abimaterjale. Teater on ideaalne meedium, millega ühendada sotsiaalselt ja psühholoogiliselt tundlikud teemad haaravate lugudega. Määrav on materjalivalik. Eesmärk pole noort publikut šokeerida või ärritada, vaid pakkuda neile võimalusi teistsugusteks vaatepunktideks. See pole aga kunagi lihtne, sest nn tabuteemadega käib alati kaasas teatav ettevaatlikkus, ometi just nende teemade avatult käsitlemine pakub võimaluse kasvamiseks ja arenguks. 

Üle kümne aasta oli VAT Teatri repertuaaris noortelavastus „Kas sulle meeldib porno?”, mis alguses tekitas publikus kahtlusi ainuüksi pealkirja tõttu. Aja jooksul aga mõisteti selle lavastuse väärtust nii seksuaalteemade kui meedia mõjude käsitlemisel õppetöös. VAT Teater lõi omalt poolt lavastuse kõrvale kaks töötuba. Edaspidi oleme lähtunud just sellest mudelist ja loonud laste- ja noortelavastuste juurde toetavaid töötube ning materjale, sest on palju teemasid, mida ei ole lihtne koolitunnis käsitleda. Proovime leida sildasid ja uusi mooduseid läbi teatri vahendite, et olla õpetajatele toeks. 

Kaaludes VAT Teatri repertuaari näidendit „Kas kalad magavad?” (autor: Jens Raschke), arutlesime pikalt, mis vanusegrupile see lugu siiski mõeldud on. Kas autori pakutud vanusele 10 saab ikkagi rääkida lugu väikesest tüdrukust, kes peab toime tulema oma noorema venna surmaga? Lavastaja alustas näitlejaga proove ja õige pea oli selge, et loo dramaturgia on niivõrd empaatiliselt loodud, et see lugu sobib noortele ideaalselt. Kuidas aga veenda õpetajaid? Nemad ju võtavad lavastust valides vastutuse oma õpilaste ees. Õpetajate motiveerimiseks korraldasime kohtumise psühholoog Pille Isatiga, kes selgitas leinaga seotud psühholoogilisi protsesse. Lisaks loodi lavastuse juurde abimaterjal, mida õpetajad saavad kasutada tunnis enne või pärast etenduse külastamist. Materjal avaldab nii näidendi sünniloo tagamaid kui toob õpetajale praktilisi näiteid, kuidas sellist delikaatset teemat lastega käsitleda ning kuidas neid teatrikülastuseks ette valmistada. Materjalis on viited ka teistele programmidele (nt Tervishoiumuuseumis), kust õpetaja saab veel rohkem infot ning tuge otsida. Lisaks saab tööoas „VATinaarium” kirjutamisharjutuste kaudu välja öelda mõtteid, mis lavastuses hingele jäid.


Kirjutamise töötuba VATinaarium
Foto autor: Loore-Ly Mahla
Leina kõrval on teine keerukas teema kiusamine. 2017.-2018. aastal võimendus ühiskonnas jällegi noortevahelise vägivalla problemaatika, uue nähtusena kirjeldati internetis levivaid julgusmänge nagu „Sinine Vaal”. VAT Teater reageeris sellele teemale kärmelt. Kristiina Jalasto kirjutas ja Helen Rekkor seadis lavale noortedraama „#kaotamindära”. Sünge ja filmilik lavalugu rääkis noorukist, kes jääb karmide kiusajate küüsi. Oleks ju võinud leida pisut malbema lähenemise, kuid nii autor kui lavastaja mõistsid, et sel teemal ei tohi jääda poliitkorrektseks – sobimatut käitumist tuleb näidata kogu selles koleduses. Publikult laekus loojate valikut kinnitanud tagasiside: see on karm lugu, mis sunnib oma väärtushinnanguid ja käitumismalle ümber mõtestama. Jällegi lõi VAT Teater lavastuse juurde haridusmaterjalid, mille abil anda kogu teemale laiem kõlapind. Materjali aitas luua seekord lisaks lavastusmeekonnale ka veebikonstaabel. Samuti on lavastusega seotud foorumteatri töötuba „Noor virtuaalmaailmas”, kus saab analüüsida kogetud, mängida läbi situatsioone lavastusest ja leida ühiselt lahendusi. 

VAT Teater on alati kasutanud uusi materjale võimalusena teha koostööd erinevate valdkondade esindajatega. Lavastuse „Kiskja” (autor-lavastaja: Helen Rekkor) puhul, mis käsitleb kohtingudroogide sünget maailma, palus VAT Teater abi nii Eesti Politsei seksuaalkuritegude osakonnalt kui Eesti Seksuaaltervise Liidult, et luua lavastuse kõrvale põhjalikud abimaterjalid. Ühtlasi oleme loonud töötoa „Seksuaalsus ja meie õigused”, et aidata analüüsida lavastust ja saada teadlikumaks soostereotüüpide ning seksuaal- ja inimõiguste osas. See töötuba on mõeldud nii õpilastele kui õpetajatele. 

Lavastus "Kiskja"
Foto autor: Gabriela Liivamägi
Kui teatrietendus peaks andma kunstilise kogemuse, liigutama hinge, siis haridustegevused – nii materjalid kui töötoad – aitavad heita kogetule teise mõõtmena valgusvihu, st mõtestada toimunut ja selle tähendust. Mida saab sellest kaasa võtta ja rakendada igapäevaelus? Lavastusega seotud materjale koostavad dramaturg ja haridustegevuste juht ning need on kasutatavad iseseisvalt etenduse eelselt ja järgselt või koos töötoaga. Oleme loonud mahukad toetavad materjalid, kus leiab nõuandeid võimaluste osas, kuidas ühendada õppeaineid ja sündmuseid eri lavastuste ja töötubadega. Materjalides on toodud ka töötubade side põhikooli ja gümnaasiumi riikliku õppekava läbivate teemadega. Kodulehel on mitmeid kokkuvõtteid varasematest projektidest ning ajurünnakutest erinevatel teemadel (nt koolivägivalla ennetusmeetodid). 

Selge on see, et pahatihti ei puuduta lavastuses nähtud probleem klassi mitte kaudselt, vaid justnimelt otseselt (nt keerukad klassisisesed suhted, kiusamine). Sellised olukorrad nõuavad järeltegevusi. Edukaks on osutunud jätkutöötoad. Näiteks: esmalt toimub improteatritöötuba, et avada mängulust ja kasvata osalejates julgust; sellele järgneb foorumteatritöötuba, et üheskoos probleemteemat analüüsida ja lõpuks toimub loovkirjutamisetöötuba, kus osalejad saavad kogetu loomingulises võtmes kirja panna. 

Töötubasid saab seega kombineerida lähtuvalt oskustest, mida õpilastel vaja arendada, sh ka liikumine, kirjutamine, sotsiaalsed oskused jpt. Üks ja sama töötuba sobib erinevatesse kontekstidesse, nt lavavõitlus on sobiv nii lavastuse „Pal-tänava poisid” juurde kui mõne meeleoluka sündmuste rikastamiseks (nt isadepäev). Tantsutöötoad (impro ja flamenko) võivad sobida keelekümbluslaagri noortele või sallivusnädalal eri kultuuride tutvustamiseks. Kirjutamistöötoad aitavad lugusid leida, lavastusi analüüsida, näidendite või teatri põhimõisteid õppida. Improteatril on kaks fookust: grupikoostöö arendamine või teatraalsem suund, kus uuritakse stseenide loomist. Foorumteater aitab nii loo teemasid analüüsida („Pal-tänava poisid”, „Müller peab lahkuma!”, „#kaotamindära”), kui konkreetse grupi probleemidele lahendusi otsida. Need on vaid mõned näited. Meie tegevused on paindlikud ja sobivad lastest täiskasvanuteni ning ka mitmes eri keeles. Meie missioon on, et need etendused, töötoad ja abimaterjalid aitaksid inimestel alustada enese ja teistega ausat ja otsekohest dialoogi. 

Lavastus "#kaotamindära"
Foto autor: Gabriela Liivamägi
Sildade ehitamine VAT Teatri ja publiku vahel toimub pidevalt. Toimuvad erinevad projektid, võistlused, vestlusringid, arvustuste kogumised ja õpetajate sündmused. Aeg-ajalt kaasab VAT Teater nii noori kui ka õpetajaid mõnede lavastuse loomisse, seda nii näidendi kirjutamise, lavastuse prooviprotsessi kui tagasiside etapis. Meie jaoks on oluline, et meie loodud lavalood kõnetaksid kogukonda ja annaksid võimaluse uuteks vaatepunktideks. VAT Teater lööb ka kaasa 2019. aasta sügisel alanud rahvusvahelises teatriprojektis „PLAYON!”, mille raames on järgneval neljal aastal oodata erinevaid publikut ja sihtrühmi kaasavaid ettevõtmisi. 

Ebamugavus ei ole piisav põhjus ega vabandus, et keerukaid teemasid laval vältida. Pelgalt probleemi näitamisest ei piisa. Tundlike teemade käsitlemine paneb teatritegijatele veel uue vastutuskihi. Teatri platvorm on hea võimalus tuua kokku erinevate valdkondade professionaalid ja luua materjalid ning töötoad, mis on täis adekvaatset infot, nõuandeid ja soovitusi. 

Täpsem info lavastuste ja töötubade pakettide ning materjalide kohta: www.vatteater.ee (Õpetajale)


Mari-Liis Velberg, VAT Teatri haridustegevuste juht
Mihkel Seeder, VAT Teatri dramaturg

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar