Esmaspäev, 30. detsember 2019

Roheliseks Kooliks kasvamise lugu


Roheline Kool (inglise keeles Eco-schools global) on suurim ülemaailmselt tuntud keskkonnaharidusprogramm, millega on tänaseks liitunud üle 59 000 kooli ja lasteaia 67 erinevast riigist. Eestis osaleb hetkel programmis 135 haridusasutust. Programmi tegevus saab alguse klassiruumist ja laieneb seejärel kogu koolile/lasteaiale ning kogukonnale. Rohelise Kooli programmi eesmärgiks on keskkonnahariduse abil jätkusuutliku arengu edendamine ja seeläbi põlvest põlve kanduva keskkonnateadliku eluviisi propageerimine. 

Tallinna Kuristiku Gümnaasium liitus programmiga 2017. aasta oktoobris. Meie kool järgis juba enne programmiga liitumist mitmeid Rohelise Kooli põhimõtteid ja meil olid loodud head võimalused keskkonnaharidusega teadlikumaks tegelemiseks. Programmiga liitumine pidi andma meie tegevustele mõtestatuma suuna ja eesmärgi ning muutma tegutsemise reeglipärasemaks ja struktureeritumaks. 

Meie soov on, et käesolevast artiklist saaks eelkõige abi haridusasutused, kes alles plaanivad Rohelise Kooli programmiga liituda, seetõttu kirjeldame Kuristiku gümnaasiumi senist kogemust programmis paika pandud tegevuste ja eesmärkide kaudu. 

Peale sooviavalduse täitmist programmiga liitumiseks moodustasime keskkonnatöörühma. Töörühmaga kutsuti liituma loodusainete õpetajad, lisaks olid oodatud kõik teised kooli töötajad, keda teema huvitas. Rühmale määrati juht ja koordinaator. Juhi ülesandeks sai kutsuda kokku ja juhatada keskkonnatöörühma koosolekuid ja suuremaid tegevusi. Koordinaator hoidis korras dokumentatsiooni ja vastutas näiteks tegevuskava, vahearuande ja Rohelise lipu taotluse õigeaegse esitamise eest. Töörühma kõige olulisemad liikmed olid ja on tänaseni loomulikult aktiivsed ja teemast huvitatud õpilased. Nemad osalevad töörühma koosolekutel ja tegevustes vabatahtlikult ning nende ülesanne on kaasõpilastele info vahendamine ja Rohelise Kooli tegemistesse kaasamine. Meie senise kogemuse näitel on kõige aktiivsemaks sihtgrupiks osutunud II kooliaste. 

Järgmise sammuna tegime keskkonnaülevaatuse, mida kahel esimesel aastal aitasid teostada töörühma liikmed. Sel sügisel kaasasime juba kõik klassijuhatajad, mis võimaldas paremat ajakasutust ja efektiivsemat küsitlemist. 

Tegevuskava loomiseks oli vaja valida 12 põhiteema hulgast kolm teemat, millega aasta jooksul põhjalikumalt tegeleda. Teemade valimisel kuulasime ära töörühma õpilaste mõtted ja argumendid. Nendest koorusid välja ideed, kuidas valitud teemasid käsitleda ning missuguseid tegevusi selleks ette võtta. Kolme programmis oldud aasta jooksul oleme süvendatult jõudnud tegeleda globaalse kodakondsuse, kliimamuutuste, transpordi, tervise ja heaolu, prügi, jäätmete, elurikkuse ja looduse ning kooliõue teemaga. 

Esimesel aastal koostasid kõik klassid ka oma keskkonnareeglid, mis klassiruumide seintel tuletasid kõigile õppijatele meelde, kuidas keskkonnasäästlikult käituda. Korraldati mitu koolisisest viktoriini õpilaste teadlikkuse tõstmiseks, et alustada prügi liigiti kogumisega. Kevadel 2018 kujundasid keskkonnatöörühma liikmed jäätmete sorteerimiseks kõigile koolimaja korrustele spetsiaalsed prügikastid. Prügikastid valmistati kasutatud värvipurkidest ning tekitasid koolipere hulgas esialgu elevust. 

Õpilaste kujundatud prügikastid
Foto: Autori erakogu, märts 2018. Kasutamine autori loal.
Esimese õppeaasta suurem ühistegevus ja koolipere kaasamise näide oli kevadised koristustalgud Linnamäe tee haljasalal, kus osales üle 100 õpilase. Aktsiooni toetas ka Lasnamäe Linnaosa Valitsus. 
Koristustalgud Linnamäe teel
Foto: Autori erakogu, mai 2018. Kasutamine autori loal.
Mais 2018 sai Tallinna Kuristiku Gümnaasium rohelise lipu. Koolipere ja lapsevanemad said toimuvate tegevuste kohta infot meie Rohelise kooli blogi vahendusel, kuhu esimesel programmiga liitumise aastal tehti 54 postitust. Postitused olid suuresti seotud keskkonnatöörühma algatustega, aga ka erinevate klasside või õpilaste keskkonnateadlike tegudega. Ka kooli töötajaid hoiti jooksvalt kursis toimuvaga, edastades neile kõik töörühma koosolekute protokollid ning keskkonnaanalüüsid, mida paluti klassijuhatajatundides õpilastega käsitleda. 

Programmis osalemise teine aasta algas taas keskkonnatöörühma moodustamisega. Rõõm oli tervitada paljusid eelmisest aastast tuttavaid liikmeid, aga ka mitmeid uusi õpilasi. Keskmiselt osaleb igal töörühma koosolekul 20 õpilast. Kuna 2018/2019. õppeaasta üheks põhiteemaks oli transport, oli ka üks suuremaid aktsioone, mille sel aastal korraldasime, koolipere autovaba päev. See tähendas üheks päevaks kooliõue täielikku sulgemist transpordile. Õpilastelt ja ka mitmetelt lapsevanematelt tuli väga positiivne tagasiside, et kooli ees oli sel päeval turvaline ja mõnus liikuda. 

Autovaba päev Kuristiku Gümnaasiumis
Foto: Autori erakogu, september 2018. Kasutamine autori loal.
Terve õppeaasta vältel propageerisime lisaks jalgratta ning tõukerattaga kooli tulemise võimalust. Kooli territooriumil valmis kaks uut rattamaja ja jalgrataste kasutamine tõepoolest kasvas. Keskkonnaanalüüsi tulemused näitasid, et märkimisväärne teadlikkuse kasv on olnud ka õiglase kaubanduse ja ökoloogilise jalajälje osas. Neil teemadel organiseeris õpilastele harivaid töötubasid meie koolis ametis olnud välisvabatahtlik. 

Kevadel toimusid taas suuremad koristustalgud, seekord keskendusime oma kooliõuele ja selle ümbrusele. Osales ligikaudu 70 õpilast ja ka mitmed õpetajad eesotsas koolijuhiga. Rohelise Kooli töörühma liikmeid pälvisid talgutega seoses koolipoolse tunnustuse „Maikuu tegija 2019“. 

Märkimisväärne on, et kooli juhtkond püüab omalt poolt kõigiti panustada õpilaste mõtete ja ideede teostamisele kaasa aitamisse. Nii sai õpilaste palvel rajatud mitmeid lisavõimalusi õuesõppeks kooli territooriumil, aidati autovaba päeva korraldamisel ja varustati õpilasi talgupäeval vajalike töövahenditega. 

Käesoleval, 2019/2020. õppeaastal näeme rõõmuga, et järjest enam keskkonnaga seotud tegevusi integreeritakse õppekavasse ja need on ainetundide loomulik osa, mitte kooliväline lisategevus. Õpilased on käinud kümnetel temaatilistel õppekäikudel, terve 6. klass osales Maailmakoristustalgutel, 9. klass istutas kooliõuele 100 lillesibulat, 4. klass kogus Pauligi kohvipuru projekti raames mitu suurt kotitäit kohvipuru, et lasta sellest uut energiat toota. Kogu jõululaada tulu läks seekord annetuseks, jõululaadal müüdi aga suures osas enda käsitööd ja mahetooteid. 8. klassi õpilased on kaardistanud jäätmekonteinerite asukohad oma koduümbruses. 5. klasside õpilased märgistasid ohtlikud teeületuskohad kooli ümbruses, et jalgsi liiklemine oleks turvalisem. 2. ja 3. klasside õpilased kujundasid vee ja elektri säästmisele üles kutsuvaid plakateid, mis ripuvad nüüd koolimaja käidavamates kohtades. 

3. klass kujundas säästlikkusele kutsuvaid plakateid
Foto: Külli Ratassepp, november 2019. Kasutamine autori loal. 
Kõik need tegevused on toimunud meie 2019/2020. aasta edukaima algatuse „Iga klassi keskkonnategu“ raames. Kõigist toimunud tegevustest on võimalik lugeda Kuristiku Gümnaasiumi Rohelise Kooli blogist: http://kuristikurohelised.blogspot.com/, kuhu sel õppeaastal on lisandunud 44 postitust. 

Rohelise Kooli programm aitab kaasa õppekava läbiva teema „Keskkond ja jätkusuutlik areng“ sisukale ja tulemuslikule käsitlemisele. Ajal, kui kogu maailmas räägitakse iga päev kliimamuutusest, tuleb see teema siduda õppekavaga mitte ainult loodusainete tundides, vaid kõigis ainetes. Keskkonnakaitse käsitlemiseks huvitavaid ning õpilasi kaasavaid meetodeid pakub Rohelise Kooli programm küllaldaselt. 

Programmiga liitudes pelgasime veidi sellega kaasnevat bürokraatiat: aruandeid ja analüüse, ent tegelikkuses aitavad need mõista, millistele teemadele ja küsimustele enim keskenduma peaks. Siiralt tore on näha, et loodushoiu ning keskkonnateemad lähevad õpilastele tõesti korda. Me väga loodame, et Kuristiku gümnaasiumi õpilased on mõistnud, et suured muutused algavad meist endist ja iga väikseimgi tegu loeb.



Karmen Kisel, Külli Ratassepp

Tallinna Kuristiku Gümnaasium

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar