Neljapäev, 3. september 2020

Võimalusi õpetajate professionaalseks koostööks

Koostöö on elu loomulik osa. Tänu koostööle saame jagada vastutust ning lahendada probleeme või olukordi, millega on keeruline iseseisvalt toime tulla. Üha enam hinnatakse tööturul lisaks heale suhtlemisoskusele ka koostööoskusi. Tänu sellele on nüüdisaegse õpikäsituse üheks alusprintsiibiks õpilastes parema koostööoskuse arendamine, toetades ühtlasi emotsionaalset ja sotsiaalset intelligentsust, mis tähendavad oskusi mõista ja suunata enda ja teiste käitumist, mõtlemisviise ja tundeid erinevates olukordades (Õpikäsitus, hm.ee). Nüüdisaegse õpikäsitusega muutuvad nii õppesisu kui ka viisid, kuidas õpitakse ja õpetatakse. Koostöine õppimine seisneb koos tegutsemises ühise eesmärgi nimel ning toob kaasa suurema sidususe nii koolis, kogukonnas kui terves ühiskonnas (Õpikäsitus, hm.ee).

Õpetamise ja õppimise uuring TALIS võrdleb OECD riikide õppekeskkonna ja õpetamise tingimusi (TALIS, 2018). Uuring jagab õpetajate omavahelise koostöö üldjoontes kaheks: professionaalne ja igapäevane koostöö (TALIS, 2018). Professionaalseks koostööks peetakse koostööl põhinevas professionaalses enesearenduses osalemist, erinevate klasside ja vanuserühmade ühistegevuses osalemist, samas klassis ühtse meeskonnana õpetamist ja teiste tundide vaatlemist ja nende tagasisidestamist ning igapäevaseks koostööks peetakse õpilaste õppeedukuse üle arutlemist, meeskonna koosolekutel osalemist, koostööna ühtsete hindamisstandardite loomist ja kolleegidega õppematerjalide vahetamist (TALIS, 2018). 

2018. a korraldatud õpetamise ja õppimise uurimusest TALIS selgus, et õpetajad teevad vähe professionaalset koostööd (Tabel 1). Võrreldes 2013. aastal tehtud TALIS-e uurimusega ei ole tulemused paranenud. 2016. aastal kaitsesin Tartu Ülikoolis oma bakalaureusetööd teemal „Üldhariduskoolide õpetajate hinnangud õpetajatevahelisest koostööst koolis“, et selgitada välja, mis soodustab ja takistab õpetajate omavahelist koostööd (Kõõra, 2016). 2018. aasta TALIS-e tulemuste valguses on asjakohane vaadelda nimetatud bakalaureusetöö tulemusi ning jagada enda kogemusi õpetajana töötades ning tuua selle kaudu ka võimalikke lahendusi, kuidas koostööd soodustada.

Tabel 1. Õpetajate hinnangud eri koostöövormide kasutamisest vähemalt korra kuus (TALIS 2018, 2020).


Asusin Tartu Forseliuse Kooli noore põhikooliõpetajana tööle juba ligi kuus aastat tagasi. Olen seljatanud kriitilise läbipõlemise perioodi ja oskan üha paremini enda tööd planeerida nii, et säästan end järjest edukamalt suurest hulgast ületundidest, ega lase end ebameeldivatest vahejuhtumitest ülemäära segada. Siinkohal mängib suurt rolli hea läbisaamine oma kolleegidega, mida on kooli juhtkond suurepäraselt soosinud ühiste väljasõitude, tähtpäevade ja muude ürituste korraldamisega, olles ise alati avatud õpetaja rõõmudele ja muredele. Usun, et head mitteformaalsed suhted ennetavad läbipõlemisohtu. See on aluseks ka heale professionaalsele koostööle (Donaldson, 2011). Kui positiivsed suhted on saavutanud, on koolijuhil lihtsam suunata ja õpetajal ise algatada professionaalset koostööd, mis oleks loomulik ning tuleneks õpetajate enda soovist ning sisemisest motivatsioonist. 

Arvan, et koostööd soodustaks õppeainetevahelise lõimingu selgem korraldamine. Tihti tuntakse lõimingu planeerimist kohustusliku tööna ega suudeta seda õppetöösse omavahelises koostöös integreerida nii, et see oleks orgaaniline ja päriselt ka laiendaks läbi seoste õpilaste silmaringi. Lõiming on see võtmekoht, mis suunaks õpetajad ühtselt klassis õpetama. Aluseks võiks olla konkreetsed muudatused õppekavas, kus ei ole ainult märksõnadena välja toodud lõiminguvõimalused, vaid õppeaineteülesed uued õppekavad, mida lisaväärtusena annavad erinevate ainete õpetajad koos. Siit järgneks muudatus tunniplaanis, mida peaks kohandama nii, et tunni kestus oleks pikem, mis võimaldaks teemade sügavamat mõistmist ning soodustaks sisukamat analüüsi. Kindlasti vajaks see mõte valmisolekut, kuna õpetajad on individualistid ning on harjunud üksi tegutsema ning vastutama.
Tartu Forseliuse Kooli õpetajate koostööseminar. Foto: Erakogu.

Nüüdisaegne õpetajat iseloomustab pidev isiklik professionaalne areng. Omavaheline koostöö on üks võimalustest, kuidas seda toetada. Minu bakalaureusetöö tulemustest selgus, et algajad õpetajad peavad oluliseks kogenud õpetajalt õppimist ja ka vastupidi (Kõõra, 2016). Üks võimalus teineteiselt õppida on tunnivaatlused ja nende tagasisidestamine. Tartu Forseliuse Koolis on tunnivaatlused saanud harjumuspäraseks ja välja on kujunenud tunnivaatluskuud. Sel õppeaastal oli prioriteediks õpilaste eneseregulatsiooni toetamine. Õpetajatele anti ülesandeks vaadelda ning tagasisidestada kolleegi tundi ja märgata neid olukordi, kus õpetaja toetas või oleks saanud toetada õpilaste eneseregulatsiooni. Tunnivaatluste edasiarendusena võiks rohkem vaatlusi toimuda ka teistes koolides. Näiteks suuremates linnades on loodud aineühendused, mille kaudu saaks toetada omavahelist professionaalset koostööd ning arengut, soodustades erinevates koolides teineteise tundide külastamist, mis võimaldaks anda tagasisidet lähtudes ainespetsiifikast. 

Uudse tunnivaatluse ja tagasisidestamise meetodina rakendab kool, kus töötan, IRIS tunnivaatlussüsteemi: õpetaja filmib enda tundi ning hiljem vaatab salvestist ja tagasisidestab ennast ise või teeb seda koos kolleegidega. Korraga analüüsitakse tunnist ühte või paari aspekti ning antakse positiivset ning edasiviivat tagasisidet. Enda tundide filmimine ja (ühine) tagasisidestamine peaks muutuma tavapäraseks praktikaks, kuidas toetada nüüdisaegset õpetajat. 

Professionaalse isikliku arenguga kasvab ka professionaalne koostöö. Nüüdisaegne õpetaja teab, et õpilase õpihimu ja sära hoidmiseks peavad õpetajad oma jõud ühendama. 


Airit Kõõra
Tartu Ülikooli haridusinnovatsiooni magistrant ja Forseliuse Kooli õpetaja


Kasutatud kirjandus 

Donaldson Jr, G. A. (2001). Cultivating leadership in schools: Connecting people, purpose, 

and practice. Teachers College Press. 

Kõõra, A. (2016). Üldhariduskoolide õpetajate arvamused õpetajatevahelisest koostööst koolis. Publitseerimata bakalaureusetöö. Tartu Ülikool. 

Taimalu, M., Uibu, K., Luik, P., Leijen, Ä & Pedaste, M. (2020). Õpetajad ja koolijuhid väärtustatud professionaalidena. OECD rahvusvahelise õpetamise ja õppimise uuringu TALIS 2018 uuringu tulemused, 2. osa. Külastatud aadressil https://www.innove.ee/wp-content/uploads/2020/04/TALIS2_kujundatud.pdf. 

Õpikäsitus (s.a.). Külastatud aadressil https://www.hm.ee/et/opikasitus.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar