1+1=3

Tartu Raatuse Kool on VeniVidiVici vahetusõpilasi võõrustanud juba tervelt kolme aasta jooksul. Ausalt öeldes ei ole täpset arvestust pidanudki, aga üle kümne peaks neid õpilasi kindlasti kokku olema, kes meie koolis vahetusõpilaseks olemist proovinud. Ka meie koolist on esimesed pääsukesed eelmisel aastal välja lennanud. Geograafia ulatub Kohtla-Järvelt Võrru, sealt Viljandisse, Haapsalusse ning koguni Hiiu- ja Saaremaale. Seega on kaetud päris suur osa Eestimaast.

                               Tartu Raatuse Kooli arendusjuht ja artikli autor Rene Leiner 

Miks me seda teeme? Võiks ju vaikselt ja rahulikult omaette oma toimetusi teha ning lisaülesandeid mitte võtta. Täidaksime koolina õppekavas ja teistest normatiivaktides kirjapandut ja kõik. Koolina on meil siiski veidi laiem vastutus ja eesmärgid, mistõttu oleme võtnud selge sihi pakkuda oma õpilastele võimalusi osaleda erinevates siseriiklikes ja rahvusvahelistes projektides. 

Tahame olla avatud kool, mitte seisva veega tiik. Üheks selle väljundiks on ka VeniVidiVici (VVV) õpilasvahetusprogramm. Läbi selle saame tuua oma kooli erinevaid põnevaid koolilapsi üle Eesti. Tutvustada praktikas oma koolikultuuri ning õppida läbi nende tundma teistsugust koolikultuuri. Ainult nii, läbi praktilise kogemuse, on võimalik tehe 1+1=3. 

Me ei kogu vahetusse tulnud või seal käinud õpilastelt struktureeritud tagasisidet, nagu seda teeb VVV. Samas üritan igast õpilasvahetusest kirjutada kokku uudisloo meie kooli kodulehele, kus peatume nädala tegemistel veidi pikemalt. Need lood sünnivad õpilastega peetud pikemate vestluste käigus, kus me nädala jooksul toimunut lahti mõtestada püüame.

 

 Vahetusõpilane Eleri (esiplaanil punaste juustega) koos teda võõrustanud 8.b klassiga

 

Me ei kogu vahetusse tulnud või seal käinud õpilastelt struktureeritud tagasisidet, nagu seda teeb VVV. Samas üritan igast õpilasvahetusest kirjutada kokku uudisloo meie kooli kodulehele, kus peatume nädala tegemistel veidi pikemalt. Need lood sünnivad õpilastega peetud pikemate vestluste käigus, kus me nädala jooksul toimunut lahti mõtestada püüame.

Üheks küsimuseks, mida ma alati vahetusõpilastelt küsin, on küsimus sellest, mida head, positiivset, innovaatilist võtaksid nad kaasa enda koolist meie kooli ja vastupidi. Eks kõrvaltvaataja pilk on alati väga kasulik. Õpid enam hindama kõike seda positiivset, mida ise ehk enam tähelegi ei pane. Abiks on ka kriitiline pilk, mis paneb sind mõtlema selle üle, kas üks või teine asi on lõpuni mõistlik või on vaja teha sõidukursil mingeid korrektuure. 

Mulle isiklikult on need vestlused vahetusõpilastega olnud väga meeldivateks tagasiside saamise hetkedeks. Eriti hindan nende õpilaste siirust ja otsekohesust öelda välja nii seda, mis oli hästi kui ka seda, mis nii hästi ei olnud. Ja kuna vahetusse tulevadki alati ikka julgemad ja iseseisvama mõttemaailmaga noored inimesed, siis seda hinnalisem see tagasiside on. Nad on olnud meile väga heaks peegliks.

Kui info võimalikust vahetusõpilasest klassideni jõuab, siis ollakse enamasti kohe elevil – kes, mis kus? Olen reeglina andnud info vahetussoovist korraga kõikidele sama klassiastme paralleelidele ning kes ees, see mees põhimõttel on klassid ise teinud selle valiku.

Kõige keerulisem on olnud leida külalistele majutust. Kui mu mälu ei peta, siis oleme kõik need, kellel majutus endal Tartus olemas olnud, ka kenasti vastu võtta saanud. Teistele oleme pidanud kahjuks tihti ära ütlema. 

Kuna oleme osalised ka mitmes rahvusvahelises projektis, kus samuti kodumajutused vajalikud, siis eks see koormus võib mõnel perel olla piisavalt suur, et lisa võtta. Samas on just klassikaaslase peres elamine kindlasti sellise vahetuse oluliseks boonuseks. Kindlasti ongi VVV programmis osalejatele suurimaks lisaväärtuseks võimalus suhelda eakaaslastega, leida uusi tutvusi ja sõpru. Miks mitte ei võiks siit alguse saada sõprus kogu järgnevaks eluks. 

Rääkisin just hiljuti ühe tüdrukuga, kelle klassis vahetusõpilane nädala õppis. Tema sõnul oli klass selleks väljakutseks koheselt valmis. Kuna neil on olnud varem probleeme just majutuse leidmisega, siis oldi väga rõõmsad ka seetõttu, et külalisel oli endal majutus Tartus olemas. 

Klassi tüdrukud lisasid vahtusõpilase kohe klassi Facebooki gruppi, kus kõik said temaga suhelda. Sisuliselt oldi esmasel näost-näkku kohtumisel juba omavahel internetiavarustes tuttavaks saadud. Selline eelsuhtlus aitab kindlasti kordades paremini sulanduda koheselt ka klassi atmosfääri. Kuna vahetusperiood on enamasti vaid nädalapikkune, siis on kiire sisseelamine väga oluline.

Meie õpilaste arvates laiendavad nii vahetusõpilaste külaskäigud meile, kui meie õpilaste käigud mujale, väga palju mõlema poole silmaringi. Saadakse rohkem teada sellest, mis teistes kohtades toimub, millised on erinevad koolid. Samuti võib vahetusõpilane anda lisatõuke õpimotivatsioonile. Kuna enamasti on kõik vahetuses käivad õpilased väga mitmekülgselt põnevad inimesed, siis ei saa seda aspekti kuidagi alahinnata. Näiteks meil hiljuti käinud õpilane valdas umbes seitset erinevat pilli, rääkis klassikaaslastele oma tihedast päevaplaanist ning sellest kuidas ta kõige sellega hakkama saab ja veel nii rõõmus on. Päris paljudele lisas see motivatsiooni ka ise veel tublim olla, paremini õppida ja samapalju jõuda. 

Iga vahetusõpilase visiit süstib vastuvõtva klassi õpilastesse rohkem julgust ja tahet ka ise vahetusse minna, leida uusi tutvusi, korraldada ühiseid projekte. Seega pealkirjas toodud matemaatiline tehe vastab VVV projektides osalejate puhul täiel määral tõele.

Kogukonna ühine eesmärk: motiveeritus

Eile toimus Rae ja Saku valla ühine Huvitava Kooli mõttekoda, kus selgus, et samaks rõõmuks ja mureks on kogukond ja selle koostöö. „Rahulolu kooli ja haridusega on kõigi vastutus kogukonnas,“ ütles algatuse eestvedaja Pille Liblik, suunates osalejaid arutama võimaluste üle koolielu edendamiseks ise midagi ära teha.

„Vastutus realiseerub tegevuste kaudu oma võimaluste piires. Enne vastutusest loobumist tuleb mõelda võimalikele tagajärgedele. Miks ja kuidas huvigrupid saavad panustada, et kool oleks huvitav, nende endi kasu olemas ja rahulolu saavutatud?“ Nii küsis Liblik ühise lahenduste genereerimiste ploki eel, millele eelnesid kohaliku hariduselu tugevuste, omapära ning probleemistiku katmine. „Igal koolil on midagi huvitavat, iga kool on omanäoline,“ lõpetas moderaator sissejuhatuse ja läkski lahti!

Aruteludest selgus, et Saku ja Rae valla kõige-kõigem on loodus akna taga, aga ka linnalähedus. Kui esimene võimaldab tervislikus keskkonnas kehalist kasvatust, aga miks mitte ka teisi ainetunde läbi viia, siis linnalähedus annab võimaluse õppekäikudeks näiteks muuseumitesse ja koostööks ülikoolidega. Saku ja Rae valla linnalähedastes maakoolides õppivate laste vanemad tõdevad, et ümbritsev keskkond on turvaline ning moodustab ühes trennide ja huvikoolidega kompaktse terviku – sünergia. 

Hinnati kohaliku valdade panust hariduse toetamisel ja edendamises. Välja toodi kaasaegne ja hea õpikeskkond: võimalused huvitegevuseks, muusikaga tegelemiseks, sportimiseks, koolides on head tehnilised vajadused ning tugispetsialistid. 

Probleemiks vähene motiveeritus

Peamiseks probleemiks Saku ja Rae valdade koolielus on vähene motiveeritus ja seda igal tasandil. Õpilastelt oodatakse, et nad võtaksid vastutuse oma hariduse eest, õpetajatelt ja lapsevanematelt laste arengu eest ning koolijuht omakorda kogu kooli käekäigu eest.

Õpilaste motiveerimiseks käidi teiste ideede seas välja õppeainete lõimimise idee. Kuna hetkel on õpilaste endi sõnul eesmärgiks pigem kontrolltöö edukas sooritamine ja keskendutakse faktiteadmistele, mis hiljem ununevad, siis peaks midagi muutma. Mõttekojas osalenud ettevõtja ja kogukonnaliikme idee oli kaalukaussi ülevaatlike teadmiste ja praktilisuse poole kallutada. Näiteks ainete üleseid projekte ja tunde läbi viia, lõimides omavahel tunde. Ettepanek soodustaks osalenute hinnangul õpetajate omavahelist koostööd, aitaks õpilastel seoseid luua ja tõstaks õpimotivatsiooni.

Nutiseadmed koolielus

Mainimata ei jäänud ka nutiseadmed, mis on õppetöös samaaegselt nii kasulikud, aga ka liig- ja väärkasutamise korral segajateks. Kasulikud, kui õpetaja oskab ja tahab neid tunnis ja kodutööde tegemiseks rakendada, tülinaks, kui õpilased kasutavad seadmeid teistel eesmärkidel. Keskendumisprobleemid, tähelepanulangus, omavahelise suhtlemise vähenemine, küberkiusamine, õpiraskused ja sundasendis olemine lisaks füüsilise koormuse langemisele, tulenevad nutiseadmete võidukäigust nii kodus kui koolis, aga ka meie oskamatusest neid veel täna kasulikel eesmärkidel rakendada. Haridusesõbrad ehk ettevõtted ja it-sekoris tegutsevad kogukonna liikmed on oodatud koolides nutivõimalusi tutvustama, aga ka vahendite osas sponsoriks või praktika pakkujateks hakkama, et teed näidata. 

Ka teadlike ja kogenenud õpilastega sooviksid õpetajad siin koostööd teha, et nad oma ootustest märku annaksid, ideid pakuksid ja näiteks nooremaid õpilasi seadmeid vajalikul moel kasutama õpetaksid. Vahendite teadliku kasutamise korral on tunnid on huvitavamad, tempokamad, õpilased üha tehnoloogiakesksemaks eluks paremini ette valmistatud.

Eesmärk: särasilmsus

Lastevanemate tasandil toodi välja kooli ja kodu vahelise sideme katkemine II kooliastmes, kus lapsed muutuvad iseseisvamateks. Lapsevanemad moodustavad samuti nagu kooliperegi kooli kogukonna. Nende ideed, ettepanekuid, panus kooliellu ja osalemine selles on kaaluka tähtsusega. Sellepärast kostus ühest laudkonnast mitu ideed, kuidas õpetajad ja koolipere saaksid lapsevanemaid senisest enam kaasata: personaalne kontakt ja õigeaegsed kutsed, meeldetuletused, arutamine, kaasamine ja positiivne suhtlusstiil ning ühisüritused on siin märksõnadeks. Kuidas luua kõikjal tugev ja toimiv kogukond, mis õppeprotsessi igas kooliastmes toetaks?

Kuidas kaasata lapsevanemad kooli huvitavamaks muutmisesse?

Mis oleks, kui isad lavastaksid näidendi, ekskurssioone viiksid läbi lapsevanemad ning ühtlasi jagaksid oma kogemusi ja oskusi õpilastega erinevates ainetundides? Loodeti, et kui ühed vanemad kutsuvad teisi kaasa, siis nii tugevnevad koolide kogukonnad. Koolijuhi ülesanne võiks osalenute sõnul selles küsimuses olla lapsevanemate kaasa kutsumine, ühiste koosolekute pidamine ja miks mitte töötubade formaadis? Lapsevanemad peavad tundma, et on kooli oodatud. Koolipidaja ülesanne on näidata, et kool on avatud koht. Kõigi ühiseks eesmärgiks särasilmne laps ja ühes temaga ka lapsevanem.

Meeldejääv lööklause

„Mehed tagasi kooli!“ Naiste osakaal suur, proportsioon on paigast ära – kuidas tuua mees tagasi kooli ja anda lastele edasi ka mehelikke väärtusi? Kas siin võiks kogukond omaltpoolt midagi ära teha? Kedagi esinema kutsuda või lihtsalt mõne tegevuse puhul appi, kui meespedagooge parasjagu kuskilt võtta pole? Võimalusi on mitmeid.

Saku ja Rae valla Huvitava Kooli regionaalne mõttekoda oli järjekorras kümnes. Seni on parima kohalikutasandi hariduse tagamise eesmärgil kokku tulnud veel Valgamaa, Lääne- ja Ida-Virumaa kaks korda, Jõgevamaa, Viljandimaa, Saaremaa ja Hiiumaa. Suur tänu kõigile osalejatele, Saku Gümnaasiumile ning Saku ja Rae Vallavalitsustele, kes mõttekoda korraldada aitasid!